[siimik]

Mina jällegi olin sinisega pidevalt hädas ja oranziga tõmmates pidi ikka väga palju hoogu võtma et sinise rattad lohisema ei hakkaks. 
Keegi ei õpetanud ka mind, millised iseloomu jooned sel on, oranz on palju lahkema olekuga. 

Ju siis oleks pidanud sinisele valama paaki sinist kütust. Kollane vist ei sobi sinna.

Kollane kütus kindlalt kollasele traktorile!!!

[jussm]

[MeelisV]

See oli isegi eilne uudis mitte tänane aprillinali 

Tamula järve veetase jõudis Võrus üle kriitilise piiri: järve rannaäärsed alad ja promenaad on jäänud suurvee alla. Võru linnavalitsus valmistub suunama vett pumpadega järve tagasi, sest veetase võib sajuste ilmade korral veelgi tõusta.


https://lounapostimees.postimees.ee/7744...lise-piiri

[2715]

Tähelepanu kõigile kes hoolivad!
Palun toetage petitsiooni keelata euroopas divesinikmonooksiidi ja divesinikoksiidi kasutamine!
See on happevihmade põhiline komponent, võib põhjustada surma sissehingamisel, põhjustab pinnase erosiooni ja üleujutusi.
Antud aine põhjustab veel sõidukite pidurite vähenenud efektiivsust ja rehvide haardumist teega.
Nende ainete kogunemine looduses põhjustab aga alade soostumist ja metsade hukkumist.
Kui hoolite sellest andke kohe oma toetus ja loodus tänab teid!

selle vastu anti tuhandeid allkirju mis näitab kui levinud on meil uhhuukultuur.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vesi

[aavu]

Nende ainete kogunemine looduses põhjustab aga alade soostumist ja metsade hukkumist.

Tean, kuskohast see tuleb. "Meie ei palu looduselt armuande, meie võtame". Ja nad võtsid: https://et.wikipedia.org/wiki/Araali_meri

[maaks]

Tähelepanu kõigile kes hoolivad!
Palun toetage petitsiooni keelata euroopas divesinikmonooksiidi ja divesinikoksiidi kasutamine!
See on happevihmade põhiline komponent, võib põhjustada surma sissehingamisel, põhjustab pinnase erosiooni ja üleujutusi.
Antud aine põhjustab veel sõidukite pidurite vähenenud efektiivsust ja rehvide haardumist teega.
Nende ainete kogunemine looduses põhjustab aga alade soostumist ja metsade hukkumist.
Kui hoolite sellest andke kohe oma toetus ja loodus tänab teid!

selle vastu anti tuhandeid allkirju mis näitab kui levinud on meil uhhuukultuur.
https://et.wikipedia.org/wiki/Vesi

Kõik eelpool toodud väited on ju 100% õiged ja teaduslikult tõestatavad, seega ei ole tegu uhuuteaduse/kultuuriga vaid inimliku rumalusega - ja sellel asjal puudub igasugune piir.

[m401]

Kui nüüd küsida tohib siis kuidas see on seotud naljanurgaga?

[2715]

Kui nüüd küsida tohib siis kuidas see on seotud naljanurgaga?

No tundus selline kurbnaljakas, et inimesed on nõus alla kirjutama asjadele millest nad midagi ei tea.

Loodetavasti see on parem:

Iga kord peale tormilist seksi ma kallistan oma partnerit tugevalt, kuni kõik õhk temast väljub ja ma saan ta järgmise korrani voodi alla pakkida.

[2715]

Tegevus toimub aastal 2035 Tallinna vangla Facebooki osakonnas.
Kongis istuvad kolm inimest.
"Olin rumal ja algatasin vihakõne." ohkab esimene.
"Aga mille eest teie siia sattusite kui küsida tohib?"
"Mina laikisin vihakõnet!" ohkab teine.
"Mina lugesin vihakõne läbi ja tahtsin raporteerida aga nett kadus korraks ära ja enne kui tagasi tuli oldi mul juba uksetaga."
Kurdab kolmas.

[Meelis2]

Loodan et sa ei võta seda isiklikult.
Meie kohalik kaabuliste bandet fännav vene erusõjaväelane on teinud juba kõik mida vene propaganda on käskinud. Koos mooriga on terve küla elanikud kõik kirja pannud, kes kus töötab välja uurinud, autonumbrid kirja pannud jne. Lõustaraamatus ähvardab juba teist aastat kõik külaelanikud ära tappa nii kui vene sõjavägi kohale jõuab. Viimane ähvardus oli veel eriti hea, ta paneb terve küla enda ette põlvitama ja andestust paluma aga ta ei andesta- kõik tapetakse ära. Külaelanikele saadab mingeid sõnumeid:"Argpüksid" "Eesti reeturid" jne. Loomulikult vene lipu taustal.
Vot see on vihakõne.

[2715]

Loodan et sa ei võta seda isiklikult.
Meie kohalik kaabuliste bandet fännav vene erusõjaväelane on teinud juba kõik mida vene propaganda on käskinud. Koos mooriga on terve küla elanikud kõik kirja pannud, kes kus töötab välja uurinud, autonumbrid kirja pannud jne. Lõustaraamatus ähvardab juba teist aastat kõik külaelanikud ära tappa nii kui vene sõjavägi kohale jõuab. Viimane ähvardus oli veel eriti hea, ta paneb terve küla enda ette põlvitama ja andestust paluma aga ta ei andesta- kõik tapetakse ära. Külaelanikele saadab mingeid sõnumeid:"Argpüksid" "Eesti reeturid" jne. Loomulikult vene lipu taustal.
Vot see on vihakõne.

Kõik on õige.
Tegu on rahvusvähemusega ja teda puutuda ei tohi.
Rahustuseks aga, et haukuv koer ei hammusta.
Sellist elementi leidub isegi siin, käivad ringi ja ootavad oma päästjaid.
Riik on neile vaenlane ja poemüüjad saavad sõimata kui nende keeles ei teeninda.
Vaatasin ka, et nimme norivad kui poes on kassas müüja kes keelt räägib lähevad kõrvalneiut kiusama.
See on hoopis teine mõttemaailm kus elatakse aga sinna maailma ei taheta minna mida nad igatsevad, tulid siia mobilisatsiooni eest varju.

Et aga natuke nalja ka oleks siis grupp vene jahimehi saabub Aafrikasse safarile.
Muidugi joodetakse giid täis ja minnakse omapead jahile.
Õhtul jahimehed tagasi ja giid ka pildi ette võtnud ning uurima kes mida lasi?
Kes lasi lõvi, kes sea, kes gnuu aga üks väitis, et lasi 12 tontsut.
Giid vähe mõtleb uurida aga juba on pudel ees ja kustub.
Järgmine õhtu hakkab jälle giidil pilt ette tulema ja uurib kes mida lasi?
No kes lasi jaanalinnu, kes tiigri aga üks väitis olevat lasknud 5 tontsut.
Raalib küll vähe aga sinna ta kustub ja seekord võtab pisut vähem et uurib ikka välja mis need tontsud on.
Õhtu jahivägi tagasi, kes lasi emu, kes okassea, kes hüääni.
Kes enne tontsusid lasi nendib, et tontsud said otsa ja lasin sebra.
"Kes pagan need tontsud on ma ei saa aru?"
"Ei mina tea, kui paugu õhku lased jooksevad hüttidest välja ja karjuvad Don't Shoot, Don't Shoot!"

[Marko]

Kena meenutus. Teises versioonis on tontsude asemel nousserid (no sir).
Põrgu läheme kõik nende neegrinaljade pärast, aga mul suhtkoht pohh. Pealegi on mul oma neeger, kes selle sõna peale kulmu ka ei kergita. Naabriplikaga abielus olek on kaasa aidanud tolerantsusele loomulikult.

[alfredo]

Ma olen selle neecriteema üle mõtteid mõlgutanud ja jõudnud väheolulise järelduseni.

Olgem ausad, paljud meist läheks oma naaberneegri juurde juttu puhuma ja jutu sisse pikiks väljendi, et kuule neeger või midagi seesugust? Seega on väga raske neegri juuresolekul üldse seda paha sõna tarvitada. Ehk ainult juhul, kui järgmine üleaedne oleks samuti neeger, aga sel juhul soovitaks peegli ees veenduda, et sa ka ise neeger pole ja juhuslikult kuskil getos ei ela. Mägedes võib see küll sel viisil juhtuda, aga normaalses aedlinnakus, kus eramajad sees, on asjade seesugune kokkulangemine hetkel veel vähetõenäoline. Samuti oleks kaheldav, kas naaberneeger kõiki ümberkaudseid valgeteks viitsib kutsuda. Viisaka inimese puhul võiks eeldada mõne lihtsa eesti nime meeldejätmise võimekust. Seega tundub, et probleemi iseenesest polegi olemas. Sõna kategooriline eitamine on meie kaabude alla sunni ja võimaliku riikliku vägivalla abil istutatud konstruktsioon. Milleks seda tehakse, on tänapäeva maailmas suhteliselt raske öelda. Isegi mu tumedanahaline sõber ei oska sellele küsimusele mõistlikku vastust anda.

[Daff]

Kisub küll naljast kaugele aga midagi pole teha. 
See sõna niiger kasutamine on omamoodi protest. Esiteks selle pärast, et seda sõna üritatakse sundida igati vältima ja teine aspekt on sihtgrupp ise.
Puutun nendega tihedalt kokku.
Üldiselt on nii, toome näite inglismaalt.
Lähed kontorisse. Kõik on tõmmu. Kõik on äärmiselt meeldivad inimesed. Kuidagi ei taha kasutada sõna n..r.
Mida korrus allapoole seda hullemaks asi läheb ja kui lõpuks laost välja lähed oled valmis esimest musta jalast hammustama.
Igal pool sisendatakse, et valged on rassistid. Käige laias euroopas ringi siis näete kes on rassistid tegelikult.
Nad tunnevad ja teavad ise, et nad on pühad ja puutumatud ning žantaseerivad igal sammul valget.
Väga määrav on haridustase nagu eespool korruse näitena sai mainitud.

[Meelis2]

Kisub küll naljast kaugele aga midagi pole teha. 
See sõna niiger kasutamine on omamoodi protest. Esiteks selle pärast, et seda sõna üritatakse sundida igati vältima ja teine aspekt on sihtgrupp ise.
Puutun nendega tihedalt kokku.
Üldiselt on nii, toome näite inglismaalt.
Lähed kontorisse. Kõik on tõmmu. Kõik on äärmiselt meeldivad inimesed. Kuidagi ei taha kasutada sõna n..r.
Mida korrus allapoole seda hullemaks asi läheb ja kui lõpuks laost välja lähed oled valmis esimest musta jalast hammustama.
Igal pool sisendatakse, et valged on rassistid. Käige laias euroopas ringi siis näete kes on rassistid tegelikult.
Nad tunnevad ja teavad ise, et nad on pühad ja puutumatud ning žantaseerivad igal sammul valget.
Väga määrav on haridustase nagu eespool korruse näitena sai mainitud.

Omal oli ka alkohoolikust peretuttav. Noh selline kes on kõik oma esivanemate vara maha esmalt autodeks konvekteerinud ja seejärel koos suvaliste külajoodikutega maha joonud. Raha otsas. Loomuikult on kõik need sajad tuhanded kulutanud tema eksnaine hoopis suitsude peale ja on selle raha tema tagant varastanud. Või noh tegelikult on kogu naise suguvõsa tema juures aastaid vargil käinud ja tema vara rottinud. Keda pidi selline valima teate isegi, peale valimisi temal käsi ei värise ja kõik oravad ja nende poolt Eestisse toodud neegrid laseb maha. Lisaks veel portsu naabreid ja muid kes on kunagi midagi mittemeeldivat öelnud või teinud, eriti need kes on kunagi vallas töötanud. Siis tuleb õnn õuele ja viin maksab vähem kui vesi kohalikus veevärgis. No mille pärast peaks selline olema parem nendest esimese korruse laoneegritest? Neegrist võib veel inimene saada aga sellistest ei iialgi. Temasugused ainult unistavadki kuidas saaks hävituspataljoni astuda ja nõukogude võimu taastada. Ja ei saa rääkida et haukuv koer ei hammusta, hammustab küll kui on marutaudis.

[2715]

Ma olen selle neecriteema üle mõtteid mõlgutanud ja jõudnud väheolulise järelduseni.

Olgem ausad, paljud meist läheks oma naaberneegri juurde juttu puhuma ja jutu sisse pikiks väljendi, et kuule neeger või midagi seesugust? Seega on väga raske neegri juuresolekul üldse seda paha sõna tarvitada. Ehk ainult juhul, kui järgmine üleaedne oleks samuti neeger, aga sel juhul soovitaks peegli ees veenduda, et sa ka ise neeger pole ja juhuslikult kuskil getos ei ela. Mägedes võib see küll sel viisil juhtuda, aga normaalses aedlinnakus, kus eramajad sees, on asjade seesugune kokkulangemine hetkel veel vähetõenäoline. Samuti oleks kaheldav, kas naaberneeger kõiki ümberkaudseid valgeteks viitsib kutsuda. Viisaka inimese puhul võiks eeldada mõne lihtsa eesti nime meeldejätmise võimekust. Seega tundub, et probleemi iseenesest polegi olemas. Sõna kategooriline eitamine on meie kaabude alla sunni ja võimaliku riikliku vägivalla abil istutatud konstruktsioon. Milleks seda tehakse, on tänapäeva maailmas suhteliselt raske öelda. Isegi mu tumedanahaline sõber ei oska sellele küsimusele mõistlikku vastust anda.

Mina mõtlesin ka selle üle ja jõudsin järeldusele, et tegu on Eestikeelse sõnaga, mis pole kuidagi kedagi jalast hammustanud.
Oli see sõna juba enne kui siia üldse esimene neeger jõudiski.
Kes ajalugu ei tunne, siis algul kutsuti neid "Murjaniteks" ja "Moorlasteks".
Need on kirjas üles tähendatud kui Soome lahe äärse linna nimi oli veel Reval.
Neegrit mainitakse esimest korda kirjanduses "Perno Postimehes" kui õieti mäletan Hillar Palametsa ajalootunnist.
Millal ja miks talle halvustav omadus tekkis oli peale 2010 aastat, kui keegi võrdles meie keelt ühe teise maailmakeelega ja omistas kohe Eestikeelsele sõnale halvustava tähenduse.
Edasi on aegajalt seda teemat käsitletud ja jõutud igasuguste järeldusteni.
Eesti keele seletav sõnaraamat jõudis järeldusele, et selline sõna on olemas ja toob näited ka kasutamise kohta.
https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?C03=1&Q=neeger

Taave Lips on kirjutanud sel teemal magistritöö "Neeger Eesti keeles-vastuoluline ja mitmeti mõistetav"
Sealt mõned lõigud:

"Arutelus kasutatavad argumendid kohati vastanduvad, kuid harvad
pole olukorrad, kus sama argumenti kasutades kaitsevad pooled hoopis
vastupidiseid seisukohti. Magistritöös vaadeldud andmestikus kasutatakse
neegri konnotatsioonist rääkides järgmisi argumente.
Meil on oma ajalugu. Kuna meil ei ole ajaloolist seost orjakaubanduse,
kolonialismi ega rassismiga, siis on neeger eesti keeles alati neutraalne sõna
olnud. Seepärast ei peaks muutma näiteks kunstiteoste pealkirju ja sõna
võib kasutada neutraalses tähenduses.
Meil on oma keel ja me otsustame ise, mismoodi räägime. Kõneldakse
sõnavabadusest, uhkusest oma keele üle ja vajadusest kaitsta keelt väliste,
peamiselt globaliseerumise mõjude eest.
Me ei ela vaakumis. Me ei ole suletud ühiskond, vaid kuulume glo-
baalsesse info-, väärtus- ja kultuuriruumi. Üks olulisemaid mõjusid Eesti
väärtusruumile oli Euroopa Liiduga liitumine, kuna sellega liitusime EL-i
üldise väärtussüsteemiga.
Sõnade tähendus muutub, keel muutub ja see on loomulik. Muutuste
tekke suhtes ollakse aga eri meelt. Ühed toetavad keele teadlikku kohan-
damist muutunud väärtustega. Teised on veendunud, et muutus keeles
peab toimuma aja jooksul loomulikult ja iseenesest. Konnotatsioonilt
negatiivsete sõnade puhul soovitavad ühed sõnu asendada (kiire leeven-
dus), teised aga peavad asendamist mõttetuks, kuna püsivad juurpõhjused
saastavad ka asendussõna."


"Kokkuvõtteks võib öelda, et ei ole vast kuigi ootamatu, et eesti

ühiskonnas puudub ühtne arusaam sõna neeger konnotatsioonist. Keele-

kasutaja otsustab, kas, kus ja mil määral seda sõna kasutab; kuidas

sõnakasutus mõjutab kaasinimesi või nende arvamust meist, on aga meie
kontrolli alt väljas."

Mina jään seisukohale, et ajalugu ei tohiks ümber kirjutama hakata.
Seda omadust oleme korduvalt ette heitnud oma naabrile ja seega ei tohiks ise halba eeskuju anda.

Kui teos "Meie naljaraamat" kirjutab aastal 1997 et:

"Sündinud venelasel Ivanil poeg.
Aga poeg sündinud neeger.
Arst sis imestas et miks see poeg neeger on.
Järeldas siis et miskid mutatsioonid geenides.
No läheb siis ooteruumi Ivanile ütlema. Ooteruumis küsib:
"Kto iz vas Ivan?" Ivan, ilgelt suur vihase välimusega mees, tõuseb ja ütleb: "Ja".
Arst hakkas sis põdema, et kuda sellisele öelda et poeg neeger.
Läheb siis arst õe juurde ja ütleb sellele:
"Kuule mine ütle sellele Ivanile et tal sündis poeg - neeger, miskid mutatsioonid geenides."
No õde siis läheb ja küsib
"Kto iz vas Ivan?" Ivan tõuseb ja ütleb: "Ja". Õde hakkas sis kah kartma ja läks alla torumehe juurde. "Kuule mine ütle sellele Ivanile et tal sündis poeg - neeger. Mingid mutatsioonid geenides."
No torumees oli muidugi täis ja läks siis ooteruumi.
"Kto iz vas Ivan?" Ivan, juba vihaseks saanud, käratas: "JA!". Torumees: "No u tebja tam mutant radilsja, gena nazõvaetsja..."

Nüüd mina ei võta küll endale seda voli hakata siin sõnu asendama ja ajalgu ümber kirjutama.

Kui ma kirjutaks aastal 2023 kriminaalromaani, siis see on hoopis teine asi.

Seal ma võin kirjutada"
"Kui kergelt nokasunud olekus Martin leidis Tartust üles Bolti kullerite pesa, keda ta teadis olevat tema poja jalgratta varguse taga.
Nokastunud oli ta aga nimelt sest ta teadis, et see on asja õieti ajades süüd kergendav asjaolu.
All ukse juures ootas ta kuni majja sisenes vanaproua ja palus tal ust hoida.
Vanaproua läks õnneks teise korruse korterisse, kuid tal oli asja 5 korruse korterisse 14.
Kiirel sammul läks ta trepist üles sel ajal põuest pesapallikurikat välja tõmmates.
Ukse taha jõudes ta koputas ja tutvustas end majavanemana.
Esimesele ukse avanud mustanahalisele äigas ta kurikaga kohe silmade vahele ja see niitis ta jalust.
Järgmisele pidi ta äigama 2 korda sest too oli näinud mis ta kaasosalisega oli juhtunud ning suutis esimese löögi tõrjuda.
Kolmanda tabas ta magamistoast ja seal piisas juba ühest löögist.
Sealtsamast leidis ta ka oma jalgratta, millelt oli juba eemaldatud kallitest komponentidest koostatud võistlusrehviga esiratas ja pooleli selle paigaldus Bolti ratta alla.
Rahulikult asetas ta esiratta alla tagasi ja väljus jalgrattaga korterist et sõita koju.
Koju jõudnud valdas teda omamoodi rahu, mis oli tingitud sellest, et pojal oli homme tähtis võistlus selle rattaga ja ta ei pea sinna asendusrattaga minema ja et need mustanahalised ei varasta enam ühtki ratast tema kodulinnas.
Veelkord kontrollis ta alkomeetriga oma joovet ja leides selle sobivas vahemikus olevat läks kiirel sammul trepist alla valides samal ajal telefonis häirekeskuse numbrit..."

[Janka]

Korteri uks avanes ja tekkinud praost vahtis vastu pisut ehmatanud näoga tontsu. Martin lükkas jalaga ukse jõuliselt pärani, misjärel tontsu sai kurikaga koheselt ellimineeritud.
Järgmise tontsuga, kes kurikalöögist tekitatud heleda kõlksatuse peale kõrvu kikitades köögist väljunud oli, kohtus ta esikus. See oli juba natuke nutikam ning Martin pidi lööki duubeldama enne kui tontsu malaka kineetilisele energiale allus.
Korteris ringi liikudes ja kadunud ratast otsides avastas Martin kolmanda tontsu magamistoast. Ka see sai pesapallikurika efektiivset jõudu tunda.
Kui kõik tontsud olid otsa saanud, leidis ratta omanik lõpuks ka oma varanduse üles. Tontsud olid juba jõudnud jalgratta komplektsust muuta, kuid see oli õnneks kohapeal taastatav. 
Olles maja trepikojast väljunud tärkas Martinis pisuke mure ja sadulasse istudes sõrmitses ta oma telefoni, helistas häirekeskusesse ning teatas, et Kullerkupu uulitsas kostuvat tontsude korterist kummalisi helisid. 
- "Justkui kedagi pekstakse seal...", ning palus igaks juhuks ametnikel olukorda kontrollima tulla.

[Meelis2]

Hakkasin kuidagi eelnevate läbilugemisel sõna neeger peale mõtlema. Kui ajad hiinlasega äriasju ei hakka ju talle kirjutama et kuule krdi kollane kuidas käbarad käivad saada mulle dumper ja jooksuga? Või tuleb norrakas koormaga ei hakka ju talle ütlema et tere valgeke pole ammu näinud mis vahid lae käbedalt maha? Või helistan sõjaväekaaslasele Kõrgõstani ja teretan "tere tsurka"? Võib-olla keegi teeb nii aga mitte mina sest ilmselt jääks see äri viimaseks.
Tegelikult sobiks ilmselt sõna neeger ühte patta nt tibla, tsurka vms mis iseloomustab ühe rahvamassi ebameeldivat ja halvemat poolt. Kui on tegemist normaalse inimesega siis talle neeger ütelda näitaks justkui iseenda langemist temast madalamale siis ei tasu ka ise solvuda kui venelane sind jobannaja tsuhnaaks nimetab.
Aga see igaühe enda valik, täiskasvanud inimesi ei pea enam kasvatama.

[Telc]

Hakkasin kuidagi eelnevate läbilugemisel sõna neeger peale mõtlema. Kui ajad hiinlasega äriasju ei hakka ju talle kirjutama et kuule krdi kollane kuidas käbarad käivad saada mulle dumper ja jooksuga? Või tuleb norrakas koormaga ei hakka ju talle ütlema et tere valgeke pole ammu näinud mis vahid lae käbedalt maha? Või helistan sõjaväekaaslasele Kõrgõstani ja teretan "tere tsurka"? Võib-olla keegi teeb nii aga mitte mina sest ilmselt jääks see äri viimaseks.
Tegelikult  sobiks ilmselt sõna neeger ühte patta nt tibla, tsurka vms mis iseloomustab ühe rahvamassi ebameeldivat ja halvemat poolt. Kui on tegemist normaalse inimesega siis talle neeger ütelda näitaks justkui iseenda langemist temast madalamale siis ei tasu ka ise solvuda kui venelane sind jobannaja tsuhnaaks nimetab.
Aga see igaühe enda valik, täiskasvanud inimesi ei pea enam kasvatama.

Hobusevargaülikoolis käinuna muigan küll selle üle, kuidas traditsioone ja keelemälu väga selektiivselt kaitstakse.
Pole väga kauge minevik (19. sajandi lõpp/20 algus) kui tänapäeval roppustena kasutatavad sõnad suguosade kohta olid igati argikeelsed. Tänapäeval ma kahtlen , et isegi meestearsti juures riistaomanik "m_unni" või "t_üra" muredest räägiks. Või rahvustest rääkides ei ole ka nagu "jotske" sõna kõnekeeles kuulnud.
Aga sõna "neeger" säilitamise eest peetakse vihast võitlust ? 
Ah, et kirjandus? Jajah, millal viimati Koidulat lugesite või esivanematelt päritud regilaulu jorisesite. Ikka traditsioonilisel moel, et eestlaulja ja siis "koor" tuleb leegajusega juurde?
Sõnakasutus on igaühe enda asi, kummist joonlauad selle argumenteerimisel jätavad idioodi mulje.
Edit: Täiesti teemakohaline - hiilisin tänapäeva mõistes roppe sõnu tsenseerivast botist mööda. :⁠-⁠)

[aavu]

Mitte ainult sõnade tähendused pole muutunud. Muutunud on laste lapsepõlv. Enam pole võimalik pimedani võrk- või rahvastepalli mängida, kanasita hunnikusse paljajalu astuda ja väga palju muud. Nõutakse vaikust, laste kisa nutu või mänguhoos on keelatud. Steriilseid lapsi kasvatame, võibolla sellepärast nad nakatuvadki kovidisse, a-grippi ja kõhugrippi. Meil olid ikka teised haigused - luumurrud, peapõrutused, marrastused, varbaäralöömised, mõnikord sarlakid, mumps või lihtsalt köha. 
Kus siin nali on?