(08-04-2023, 08:53 AM)alfredo Kirjutas: Ma olen selle neecriteema üle mõtteid mõlgutanud ja jõudnud väheolulise järelduseni.
Olgem ausad, paljud meist läheks oma naaberneegri juurde juttu puhuma ja jutu sisse pikiks väljendi, et kuule neeger või midagi seesugust? Seega on väga raske neegri juuresolekul üldse seda paha sõna tarvitada. Ehk ainult juhul, kui järgmine üleaedne oleks samuti neeger, aga sel juhul soovitaks peegli ees veenduda, et sa ka ise neeger pole ja juhuslikult kuskil getos ei ela. Mägedes võib see küll sel viisil juhtuda, aga normaalses aedlinnakus, kus eramajad sees, on asjade seesugune kokkulangemine hetkel veel vähetõenäoline. Samuti oleks kaheldav, kas naaberneeger kõiki ümberkaudseid valgeteks viitsib kutsuda. Viisaka inimese puhul võiks eeldada mõne lihtsa eesti nime meeldejätmise võimekust. Seega tundub, et probleemi iseenesest polegi olemas. Sõna kategooriline eitamine on meie kaabude alla sunni ja võimaliku riikliku vägivalla abil istutatud konstruktsioon. Milleks seda tehakse, on tänapäeva maailmas suhteliselt raske öelda. Isegi mu tumedanahaline sõber ei oska sellele küsimusele mõistlikku vastust anda.
Mina mõtlesin ka selle üle ja jõudsin järeldusele, et tegu on Eestikeelse sõnaga, mis pole kuidagi kedagi jalast hammustanud.
Oli see sõna juba enne kui siia üldse esimene neeger jõudiski.
Kes ajalugu ei tunne, siis algul kutsuti neid "Murjaniteks" ja "Moorlasteks".
Need on kirjas üles tähendatud kui Soome lahe äärse linna nimi oli veel Reval.
Neegrit mainitakse esimest korda kirjanduses "Perno Postimehes" kui õieti mäletan Hillar Palametsa ajalootunnist.
Millal ja miks talle halvustav omadus tekkis oli peale 2010 aastat, kui keegi võrdles meie keelt ühe teise maailmakeelega ja omistas kohe Eestikeelsele sõnale halvustava tähenduse.
Edasi on aegajalt seda teemat käsitletud ja jõutud igasuguste järeldusteni.
Eesti keele seletav sõnaraamat jõudis järeldusele, et selline sõna on olemas ja toob näited ka kasutamise kohta.
https://www.eki.ee/dict/qs2018/index.cgi?C03=1&Q=neeger
Taave Lips on kirjutanud sel teemal magistritöö "Neeger Eesti keeles-vastuoluline ja mitmeti mõistetav"
Sealt mõned lõigud:
"Arutelus kasutatavad argumendid kohati vastanduvad, kuid harvad
pole olukorrad, kus sama argumenti kasutades kaitsevad pooled hoopis
vastupidiseid seisukohti. Magistritöös vaadeldud andmestikus kasutatakse
neegri konnotatsioonist rääkides järgmisi argumente.
Meil on oma ajalugu. Kuna meil ei ole ajaloolist seost orjakaubanduse,
kolonialismi ega rassismiga, siis on neeger eesti keeles alati neutraalne sõna
olnud. Seepärast ei peaks muutma näiteks kunstiteoste pealkirju ja sõna
võib kasutada neutraalses tähenduses.
Meil on oma keel ja me otsustame ise, mismoodi räägime. Kõneldakse
sõnavabadusest, uhkusest oma keele üle ja vajadusest kaitsta keelt väliste,
peamiselt globaliseerumise mõjude eest.
Me ei ela vaakumis. Me ei ole suletud ühiskond, vaid kuulume glo-
baalsesse info-, väärtus- ja kultuuriruumi. Üks olulisemaid mõjusid Eesti
väärtusruumile oli Euroopa Liiduga liitumine, kuna sellega liitusime EL-i
üldise väärtussüsteemiga.
Sõnade tähendus muutub, keel muutub ja see on loomulik. Muutuste
tekke suhtes ollakse aga eri meelt. Ühed toetavad keele teadlikku kohan-
damist muutunud väärtustega. Teised on veendunud, et muutus keeles
peab toimuma aja jooksul loomulikult ja iseenesest. Konnotatsioonilt
negatiivsete sõnade puhul soovitavad ühed sõnu asendada (kiire leeven-
dus), teised aga peavad asendamist mõttetuks, kuna püsivad juurpõhjused
saastavad ka asendussõna."
"Kokkuvõtteks võib öelda, et ei ole vast kuigi ootamatu, et eesti
ühiskonnas puudub ühtne arusaam sõna neeger konnotatsioonist. Keele-
kasutaja otsustab, kas, kus ja mil määral seda sõna kasutab; kuidas
sõnakasutus mõjutab kaasinimesi või nende arvamust meist, on aga meie
kontrolli alt väljas."
Mina jään seisukohale, et ajalugu ei tohiks ümber kirjutama hakata.
Seda omadust oleme korduvalt ette heitnud oma naabrile ja seega ei tohiks ise halba eeskuju anda.
Kui teos "Meie naljaraamat" kirjutab aastal 1997 et:
"Sündinud venelasel Ivanil poeg.
Aga poeg sündinud neeger.
Arst sis imestas et miks see poeg neeger on.
Järeldas siis et miskid mutatsioonid geenides.
No läheb siis ooteruumi Ivanile ütlema. Ooteruumis küsib:
"Kto iz vas Ivan?" Ivan, ilgelt suur vihase välimusega mees, tõuseb ja ütleb: "Ja".
Arst hakkas sis põdema, et kuda sellisele öelda et poeg neeger.
Läheb siis arst õe juurde ja ütleb sellele:
"Kuule mine ütle sellele Ivanile et tal sündis poeg - neeger, miskid mutatsioonid geenides."
No õde siis läheb ja küsib
"Kto iz vas Ivan?" Ivan tõuseb ja ütleb: "Ja". Õde hakkas sis kah kartma ja läks alla torumehe juurde. "Kuule mine ütle sellele Ivanile et tal sündis poeg - neeger. Mingid mutatsioonid geenides."
No torumees oli muidugi täis ja läks siis ooteruumi.
"Kto iz vas Ivan?" Ivan, juba vihaseks saanud, käratas: "JA!". Torumees: "No u tebja tam mutant radilsja, gena nazõvaetsja..."
Nüüd mina ei võta küll endale seda voli hakata siin sõnu asendama ja ajalgu ümber kirjutama.
Kui ma kirjutaks aastal 2023 kriminaalromaani, siis see on hoopis teine asi.
Seal ma võin kirjutada"
"Kui kergelt nokasunud olekus Martin leidis Tartust üles Bolti kullerite pesa, keda ta teadis olevat tema poja jalgratta varguse taga.
Nokastunud oli ta aga nimelt sest ta teadis, et see on asja õieti ajades süüd kergendav asjaolu.
All ukse juures ootas ta kuni majja sisenes vanaproua ja palus tal ust hoida.
Vanaproua läks õnneks teise korruse korterisse, kuid tal oli asja 5 korruse korterisse 14.
Kiirel sammul läks ta trepist üles sel ajal põuest pesapallikurikat välja tõmmates.
Ukse taha jõudes ta koputas ja tutvustas end majavanemana.
Esimesele ukse avanud mustanahalisele äigas ta kurikaga kohe silmade vahele ja see niitis ta jalust.
Järgmisele pidi ta äigama 2 korda sest too oli näinud mis ta kaasosalisega oli juhtunud ning suutis esimese löögi tõrjuda.
Kolmanda tabas ta magamistoast ja seal piisas juba ühest löögist.
Sealtsamast leidis ta ka oma jalgratta, millelt oli juba eemaldatud kallitest komponentidest koostatud võistlusrehviga esiratas ja pooleli selle paigaldus Bolti ratta alla.
Rahulikult asetas ta esiratta alla tagasi ja väljus jalgrattaga korterist et sõita koju.
Koju jõudnud valdas teda omamoodi rahu, mis oli tingitud sellest, et pojal oli homme tähtis võistlus selle rattaga ja ta ei pea sinna asendusrattaga minema ja et need mustanahalised ei varasta enam ühtki ratast tema kodulinnas.
Veelkord kontrollis ta alkomeetriga oma joovet ja leides selle sobivas vahemikus olevat läks kiirel sammul trepist alla valides samal ajal telefonis häirekeskuse numbrit..."