MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

Kas seda rehvi kuidagi vähe tihkemalt ei kannata veljele panna? Ega  see originaal velg võib samuti natuke mõõdust väiksem olla.
Vasta

Pihustimehed targutage nüüd. 50 pihustid. profülaktika mõttes vahetaks otsad ära kuna pump läeb niikuinii stendi koos pihustitega. vanadel pihustitel nõela ots 2mm, uutel 1,5mm.
uued on koodiga 16c42-66
Mida on oodata jõudluse poole pealt? väga suurt jõukadu või ei tunneta mingit erinevust tehaseseades mootoriga?
Vasta

(27-04-2023, 17:05 PM)Martin2140 Kirjutas:  Pihustimehed targutage nüüd. 50 pihustid. profülaktika mõttes vahetaks otsad ära kuna pump läeb niikuinii stendi koos pihustitega. vanadel pihustitel nõela ots 2mm, uutel 1,5mm.
uued on koodiga 16c42-66
Mida on oodata jõudluse poole pealt? väga suurt jõukadu või ei tunneta mingit erinevust tehaseseades mootoriga?
Siin ju tegemist üheavalise tiftpihustiga ja sellist olukorda võimatu tekitada et madalapöördelise mootoriga ei jõua kütust läbi mahutada.
Ärme unusta, et vedelikke ei saa kokku suruda ja kui pump on võtnud selle koguse teele saata siis see ka läheb pihustist läbi või siis toru lõhki...

Aga et postitus raisku ei läheks siis kirjeldaks kuidas mina võtsin välja 4 kärukonksu polti mis olid gaasiga maha lõigatud.
Esiteks tegu eriliselt ebamugava tööga nässus seljaga inimesele ja sai objekt estakaadile aetud.
   
See küll kandejõult pole päris see aga kokku ei kukkunud.
Stardipaik siis selline.
   
Kõigepealt käiaga siledaks, kärniga niivõrd - kuivõrd tsenter leida ja puurima.
   
Kõigepealt kuidas suruda ülespoole 10mm puur pisut kõvemasse materjali?
Appi tuli lihtne kangisüsteem ja läks üle ootuste libedalt.
   
Algul sai proovitud auku lüüa neljakandilist U terasest karastatud eset ja see andis ühe poldi kätte.
Teised sai lastud 10mm pealt 13mm peale ja algul väikse meisliga keerukaupa nokitud kuni sai keermepuuri alguse minema.
Tsentrisse õnneks päris ei trehvanud ükski ja seega keermeniidid ühes kohas õhukesed mis lubas selle avas kokku voltida ja käes nad olid.
   
Mõneti üllatuslikult on mu tagasillal keermed M16 kuigi mäletasin neid vanasti ikka kui M20...
   
Nüüd saab kärukonksu tegema hakata ja vähemalt on kuhu teist kinnitada.
Esialgne plaan on lõigata 20mm paksune Hardoxist plaat mis läheb nende poltide alla ja otsas on auk ning peale käib poltidega selle ülemine pool mille saab lihtsalt ära võtta kui võlli vaja kasutada.
Belarusil ju see häda et võll on madalamal oma imeliku ehituse tõttu kus mootorivõll ei tule otse taha vaid läheb alla.
Tänapäeval on see lahendatud otse läbi ülemise võlli ja tagasild saab ajami alumiselt võllilt.
Seega mahub terve väljavõtte sidur koos 3 kiirusega ära tagasilla otsa kust käib maha umbes 20 min kruvimise teel.
Midagi ütelda pole, kapitalist on mõelnud ka seadme remonditavusele teinekord...
Nüüd on muidugi küsimus kas teha konksu ots tagaratastega tasa või sissepoole?
Tasa keeraks rohkem aga sees oleks stabiilsem sõita.
Eks tuleb minna välismaa analooge piiluma jälle...
Vasta

Pihustijutt on tõsi - selle paja juures mingit selgelt tunnetavat vahet ei tule. Nähtav vahe ülekoormuse all võib tekkida korstna ostast.

(28-04-2023, 00:26 AM)2715 Kirjutas:  ...
Nüüd on muidugi küsimus kas teha konksu ots tagaratastega tasa või sissepoole?
Tasa keeraks rohkem aga sees oleks stabiilsem sõita.
Eks tuleb minna välismaa analooge piiluma jälle...

Piilumisest pole abi, selle otsuse pead ise tegema.

Vastikud kapitalistid on lahendanud asja nii, et raskeks tööks kasutatav hüdrokonks on nii lähedal, kui mahub ja kergeks tõmbetööks mõeldud (kuigi meie ülijuhtide poolt kavalasti igaks otsarbeks pruugitav ja seetõttu mõttetult nõrgaks kuulutatud) veokahvel umbes-täpselt tagavelgede joonel. Ning vajadustmööda siis vahetad.

Kui ma endale teeks, siis paneks täpselt nii lähedale, et veel haakida näeks. Ehk nii sentimeetrit 10 tagaseinast eemale.

Sina tee oma mõtte järgi, tuba ju inimlikum.

Muide, millal Sa omale uue käigukasti kaane teed, et vana saaks oksjonile panna?
Vasta

Kas pihustiotstega ongi nii et korralikke on keeruline leida. 6st otsast ainult 2 mis saaks peale panna. ülejäänud kusevad suuremal või vähemal määral. peab vist lääne analoogid võtma?
Vasta

(29-04-2023, 18:52 PM)Martin2140 Kirjutas:  Kas pihustiotstega ongi nii et korralikke on keeruline leida. 6st otsast ainult 2 mis saaks peale panna. ülejäänud kusevad suuremal või vähemal määral. peab vist lääne analoogid võtma?
Ma agromarketist sain ka sõnniku,kestsid vaevalt stendimise ja siis juba kusesid...Perikos teise firma omad ja ei julge kurta,panin hakkurile ja mootor käib ja rammu ka nagu oli...Jutt siis t-25 omad,aga vene värk kõik ilmselt,agromarketis väietavalt vene orginaal,perikos vist mingi muu kraam.Eks rainer pajatab mida tema kasutab.
Vasta

Äkki mõni targem oskab soovitada hoopis mõnda vanemat lääne pihustit 50 mootori peale? Ma ise kahtlustan, et mõnel vanemal volksu bussil võib isegi olla mõni mootor sellise pihustiga ?
Vasta

(30-04-2023, 21:01 PM)Jsv Kirjutas:  Äkki mõni targem oskab soovitada hoopis mõnda vanemat lääne pihustit 50 mootori peale? Ma ise kahtlustan, et mõnel vanemal volksu bussil võib isegi olla mõni mootor sellise pihustiga ?
Kõik Kolkswageni indirect mootorid, siis BMW M21, M41 ja M51.
Mõtlesin just ommiku et vaatan kas BMW pihustiots sobiks 50 pihustisse aga ununes.
Selle eelkambriga mootoriga on lihtne et üks juga otse alla ja pigem on vormistamise küsimus kui suurem teadus.
Vasta

(30-04-2023, 23:35 PM)2715 Kirjutas:  
(30-04-2023, 21:01 PM)Jsv Kirjutas:  Äkki mõni targem oskab soovitada hoopis mõnda vanemat lääne pihustit 50 mootori peale? Ma ise kahtlustan, et mõnel vanemal volksu bussil võib isegi olla mõni mootor sellise pihustiga ?
Kõik Kolkswageni indirect mootorid, siis BMW M21, M41 ja M51.
Mõtlesin just ommiku et vaatan kas BMW pihustiots sobiks 50 pihustisse aga ununes.
Selle eelkambriga mootoriga on lihtne et üks juga otse alla ja pigem on vormistamise küsimus kui suurem teadus.

Seal on ka teema pihustamise nurgas. Juga moodustab tiftpihustil lehviku. Russil ja SMD-l näiteks on see lehvik erineva nurgaga. 
Kontrolliti paberiga. Pihusti stendis kindlale kaugusele asetatud paberile  pritsiti kütust läbi pihusti. Ringi läbimõõdust sai tuletada pritsenurga.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(01-05-2023, 05:06 AM)Daff Kirjutas:  
(30-04-2023, 23:35 PM)2715 Kirjutas:  Kõik Kolkswageni indirect mootorid, siis BMW M21, M41 ja M51.
...
Selle eelkambriga mootoriga on lihtne et üks juga otse alla ja pigem on vormistamise küsimus kui suurem teadus.

Seal on ka teema pihustamise nurgas. Juga moodustab tiftpihustil lehviku. ...

D-50 on eelpõlemiskambriga ja arvestades selle paja üldist tehnikataset, siis ei oma pihusti koonuse nurk seal mitte mingit sisulist tähtsust. Peaasi, et purts enam-vähem õigetesse kraadidesse saab ja mingitki kütuse pihustumist selle tegevuse käigus toimub.

Põhjusmõtteliselt on märkus muidugi õigeSmile
Vasta

(30-04-2023, 23:35 PM)2715 Kirjutas:  
(30-04-2023, 21:01 PM)Jsv Kirjutas:  Äkki mõni targem oskab soovitada hoopis mõnda vanemat lääne pihustit 50 mootori peale? Ma ise kahtlustan, et mõnel vanemal volksu bussil võib isegi olla mõni mootor sellise pihustiga ?
Kõik Kolkswageni indirect mootorid, siis BMW M21, M41 ja M51.
Mõtlesin just ommiku et vaatan kas BMW pihustiots sobiks 50 pihustisse aga ununes.
Selle eelkambriga mootoriga on lihtne et üks juga otse alla ja pigem on vormistamise küsimus kui suurem teadus.
Viimase poes käiguga sain ma targemaks sest öeldi mulle et 50 ots pidi sobima ford kaubikule. mina võtsin seda vastupidi et fordi ots peab sobima 50 pihustisse. google pildi järgi peaks sobima ford transiti ots. boschi kood 0 434 250 001
Vasta

Mis on toimunud?
Vahepeal tegid gaas, tuli ja oksüdeerija oma tööd ja lõikasid välja sellise detaili käru ühendamiseks.
   
Tagaaknast paistab kätte isegi.
   
   
Väljast aga selline asi.
   
Muidugi juhtus nagu ikka minuga juhtub kui midagi kontrollimata jääb ja nimelt on jõuvõtuvõlli all oleval kahel augul puur teinud 15mm augu M16 keerme jaoks ja vot see jäi küll kahe silma vahele ning poetas jälle ekskremendi hinge...
Kõrgus maast jäi 40cm aga ilmselt painutaks otsa pisut ülespoole.
   
Pealmine osa on mõeldud ära käima kolme 16mm poldiga ja ilmselt seal jätkub tugevusvaru nagu ka 30mm paksul Hardoxist alumisel poolel.
   
   
   
Aisadele loodetavasti ette ei jää käru tiisel ja neid ei pea eemaldama vaid saab kasutada käru tõstmiseks.
Kehvem lugu on aga jõuvõtuvõlliga, mis jääb väga lähedale oma halva asetusega aga loodetavasti on võimalik ka ülemine plaat alla panna kui väga soov kasutada kardaani koos käruga.

Kel on ja soovib võib lahkesti arvamust avaldada sellise käru ühendamise seadme kohta ja pakkuda parandusettepanekuid.
Vasta

Veolatid lased lõpuni alla ja peaks tiisli alla mahtuma.

Russi JSV ots on standardse koha peal (vahelduseks niipidi), Su haakekahvel on "vales kohas" Toungue

Saab sellisega asjatatud küllSmile
Vasta

(05-06-2021, 01:21 AM)2715 Kirjutas:  Ei see jama saa otsa...
Nimelt tekkis hetk vahekasti kokku panna ja peaaegu oleks õnnestunud, kui poleks Agromarketist hammasrattaid ostnud vaid lasknud venest saata.
Tookord aga polnud seda tutvust ja sai tellitud jõuvõtuvõlli hammasrattad sealt.
Neid polegi nii lihtne saada, kuna tahtsin spetsiifilist ülekandearvu ja ainult tellimisel ning üsna kallid, kuid sellest järjekorras.
Kõigepealt sidurivõllile käigupoolitaja hammasratas peale ja no milleks küll selline pikilõtk sinna vajalik???

1,5mm saaks aru, kuid 3mm on ikka pisut liiast.
Sobivat seibi ka polnud ja näppu jäi laagrivõru, millest sai uus seib.
Tavaliselt selliseid ära ei viska, kuna neist hea kõvemaid distantspukse ja seibe teha.

Ja selline valmistoode.

Stopperrõngad said uued ostetud, kuid õnnetuseks on originaalid paksemad ja seega pidi vanad tagasi panema.
Et nad aga paigaldamisel ja eemaldamisel välja venivad siis ma olen alati otsad stopperitangide jaoks sobivaks teinud ja stopperid üle pinninud sest elu on õpetanud, et veninud stopperit pole mõtet paigaldada...

Laisemad painutavad otsi kokkupoole, kuid see meetod ei toimi sest materjal on pehme ja ring ei saa ühtlane.
Tasasel pinnal välisserva pinnides aga metall kalestub ja venib ning otsad lähevad kui võluväel sissepoole ning vetruvus paraneb.
Siduripidur sai ka uue katte ja kui tehas on katte miskipärast pöörlema pannud, siis mina panin ta seisva poole külge.

Laagrid said kinnised suurema koormustaluvusega ja võttes eeskuju tänapäevastest kastidest, kus kuullaagrid on jäetud kinniseks just õlis leiduvate mehaaniliste asjade pärast sest kuullaagril on võime koguda tööpinnale võõrkehasid ja pöörleva välisvõruga laagrid talitlevad väga edukalt tsentrifugaalpuhastina , mis seletab selle et esimesena kuluvad kastis hüdropumba vahehammasratta, käigupoolitaja ja ülemise võlli tagumine laager, kuna neil välisvõru pöörleb.
Enne koostamist sai laagritele veel õli sisse valatud, kuigi ta suudab ka kummikatte vahelt välja tilkuda.

Alumise võlli laager jäi muidugi lahtine sest soonega kinnist polnud ja sai lahtine võetud.
Muidugi oleks võinud treida selle soone õigesse kohta et poleks kaanele tihendit vaja olnud teha.

See on ka ainus koht, kuhu on papptihendit vaja, kuid nagu teada sobib vene papp ainult kirikusse, kus ta isegi töötab.
Originaal on nimelt liiga õhuke ja ta surub küll laagri kinni, kuid keerab kaanel nurgad alla ja õli ei taha see luuk siis pidada...
Muidugi said lastud võllide nuutidele faasid sisse et kokkupanemisel poleks vaja seda meeletut toppimist vaid läheks viisakate väljenditega kokku.

Igatahes see kõik sai sisse topitud, kaaned hermeetiliselt peale ja ringi toruvõll ei käi!
Algul poldid lahti et äkki pole pikilõtku aga ei paranenud asi ja siis tuli välja, et 500 pöörde hammasrattal on tropid jätnud hambad nii laiaks, et kohe jõuga on hambumises.
Mõttes käis nii mõnigi selle asja päritolumaa sõna läbi ja sai siis uurima hakatud kuidas ja kes sellel hammasrattal hambad üle lihviks.
Sellist inimest ei leidnud, kuna olla liiga aeganõudev ja kes selle käia teritab jne jne.
Siis vihaga sai asi treipinki pandud ja lihvpastaga minna antud.
Esimene 0,2mm läks üsna kähku ja kui algul karjusid hammasrattad kõvasti siis pärast olid täiesti vait.
Sellest piisas, et juba sai näpitsatega võlli keerata.
Edasi siis värvi peale ja lihtlabaselt väikse käiaga parandama ühe hamba kaupa.
Terituspingis oleks see poole tunni töö olnud aga ei saa sundida kui teine inimene ikka teha ei taha...
Keeruliseks teeb, et ei näe ka ju milline hammas kust kannab.
Igatahes käis see hammasratas mul 74 korda sealt väljas käiamises ja muidu poleks midagi, kuid selle kasti peab ju tühjaks viskama et seda kätte saada.
Laagrid ka kõik istuga võllidel ja ei tule sugugi sealt lahti kust vaja oleks.

Algul jämedama käiaga kohad kus värv maha lükatud madalamaks, sisse, paar ringi värviga ja uuesti laiali käiamiseks...

Lõpuks käis ringi, kuid kohati käisid jõnksud ja sai paberit läbi keeratud.
Kust paberi ära lõikas sealt teemantviiliga üle ja lõpuks jälle treipingis lihvpastaga seni kui tekkis ühtlane kontaktpind ja müra ära kadus.

Igatahes 1,5 tööpäeva nagu naksti kulunud täiesti mõtetu asja peale, mis on võimalik vaid venemaal toodetud originaalosa kasutamisel.
Rääkisin tuttava Soomlasega ja nad ei usu et selline asi võimalik on et originaalosa ei sobi.

Kirjutis kisub kuidagi väga detailseks ära, kuid katsuks edaspidi vähe üldisemalt detailidesse laskumata et oleks ülevaatlikum huvilisele.
Kui ei ole saladus siis kust või mille katet kasutasid siduripidurile?
Vasta

Tekstoliidist lõikasin ise ja sai kergelt kõrvetatud et ta õli sisse võtaks.
Vasta

(13-05-2023, 16:24 PM)2715 Kirjutas:  Tekstoliidist lõikasin ise ja sai kergelt kõrvetatud et ta õli sisse võtaks.
Loll küsimus aga pole varem tegelenud tekstoliidiga. 
Lihtsalt kergelt kuuma tekstoliidile või õli kuumaks ja kastsid selle kuuma õli sisse?
Vasta

Tekstoliidi lasin pealt hästi terava tulega kärssama et hakkas mullitama ja siis kohe õlisse.

Vahepeal aga valmis kärukonksust ametlik versioon.
   
   
   
   
   
   
   
Tagasillale tikkpoldid M16 ja mutritele treitud koonus nagu veljepoldil ehk 45 kraadi.
Konksule ka muidugi pesad ja mulje jäi küll väga soliidne esialgu.
Viimased augud jõuvõtuvõlli all läksid M18 keerme peale sest 16 loksus ja kuigi räägitakse, et seal ongi 18 siis seda nad polnud.
Neile said distantspuksid ka alla mida slaididel pole ja vahele topitud umbes 0,1mm pikemad kui vahe on.
Teljel olevat torujuppi ei hakanud veel keevitama konksu külge sest minu hinnangul on 6 polti piisava tugevusvaruga et seda kõike küljes hoida.
Julgestuskett läheb nagunii kesktõmmitsa aukudesse ja isegi kardaan mahub käima.
Alumisel huulel sai ka faas sisse et oleks lihtsam haakida ja liikumismaa pikem.
Kuulmunaku jaoks tuleb ülemine plaat ära keerata ja saab selle paigaldada.
Esialgne test umbes 12t täismassiga käruga tiigi puhastamisel igatahes möödus probleemideta, kuigi kopast kukkus umbes tonnine kivi kärru ja traktoril põrutas kõik aknad kinni.
Konksu siiski ära ei painutanud ja poltidest lahti ei tulnud.
Aisade ja ketiga saab käru päris edukalt üles tõsta ja kahvli vahele suunata niiet haakimine pole väga keerukas.

12 tonni koormat ja umbes 15 kraadine tõus mõjus hoopis mootorile ja kadus pool atti õlisurvet ning nüüd on kuuma mootoriga tühikäigul alla 2.
Seega näide, et seda mootorit võid ju kuitahes korralikult teha aga ikkagi ta kaua ei kesta.
Samas jälle see külameeste nägu kui vastumeäge Belarus käiku vahetab üles 12 tonniga oli vaatamist väärt...
Aga pole hullu, karter alt, otsakaas maha ja selgub kuhu surve kadus.
Võimalik, et on ka klapi viga filtrijalas aga see selgub järgmises episoodis.
Kui asi pole enam teovõimeline siis on olemas ka selline stsenaarium.
   
   
   
Vasta

See 4BTA jaksaks vast 15t ka mäest üles vedada vajamata hiljem remonti.
Vasta

Täiesti tavaline koormus mootorile 245-S2  
Aastaid testitud vilja vedamisel põllult kuivatisse.
Vasta

(15-05-2023, 20:49 PM)mutikas Kirjutas:  Täiesti tavaline koormus mootorile 245-S2  
Aastaid testitud vilja vedamisel põllult kuivatisse.
No minagi arvasin, et kõik näidud on lubatu piires siis peaks kestma.
Temperatuur on ilusti 85-90 vahel ja õlirõhk stabiilne aga miski kulub silmnähtavalt sest viimase 300 tunniga on õlirõhk langenud 1 ati.
Ok, ma saan aru, et mootorist kasutati ära umbes 150hj aga mitte rohkem sest sidur ei pea enamat kinni.
Saaks aru, kui keps tuleb välja sest pööret on 2500 või et kaanetihendi lööb vahelt sest mats on kõvem või põletab kolvi läbi sest põlemine kestab pikemalt.
Aga et õlirõhk langeb järjest on arusaamatu.
Just kellaga mõõtsin hoorattast ja rihmarattast lõtku ning kummastki otsast üle 6-7 sajandiku pole.
Kuidagi selline tunne jääb, et parasiitratta telg on plokis lahti sest klõbin jaotushammasratastel pigem suureneb ja kui roolivõimendi pumbaga ajamit koormata kaob klõbin ära.
Midagi tuleb igatahes teha sest turbo ei tohiks töötada alla 3 bar rõhuga.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 40 külali(st)ne