Lisaks meie tavapärastele maasturitele tuli vahele T4 buss, mida palus 65. brigaad ühelt FB grupilt, kes Silja Peegli organiseerimisel regulaarselt raha koguvad, varustust soetavad ja meie või mõne muu autoviijate seltskonnaga igakuiselt ära saadavad.
Seekordne vajadus oli nii suur, et loobuti akujaamadest, riietest, ravimitest jne regulaarsaadetisest. Raha korjas seltskond 24h jooksul kokku
, meie panuseks sobiva bussi leidmine, hooldus ja viimine.
Konkreetsed ette antud parameetrid olid 2,5l mootor, lühike kere, на ходу. Eile oli vaja.
Hetkel saadaolevatest parim pakkumine oli Multivan. Tavapäraselt roostes, aga veermik, pidurid ja katel tundusid OK. Suuremate tööde nimekirjas on ainult sidurikomplekti vahetus. Hetkel sõidab, aga kõrgema käiguga korralikult vajutades libiseb.
(Vahetus ise on korralik kamasuutra, sestap sai kokku lepitud töö teostamine Roosna-Allikul.)
Bussiga anti ostul kaasa uusvana päraluuk. Igati asjakohane. Vana luuk oli nii mäda, et avamislinki tõmmates paindus luuk kaasa ja sulgur lahti ei tulnud.
Eilsel päikselisel päeval arvasin, et keeran neli polti lahti ja kinni ja ongi luuk vahetatud. Tükke lähemalt vaadates selgus, et asenduse oli varasema masina küljest eemaldanud mingi lõiketangidega ahv - kogu juhtmekimp ja klaasipesuvoolik oli ukse ja katuse vahelt läbi lõigatud.
Tasapisi nokkides õnnestus vana ukse seest juhtmestik elusalt välja meelitada ja uue sisse laiali vedada. Lukumehhanismide, tulede ja polstrikinnituste ümbertõstmine oli juba tuim ladumine mõningaste rutiinsete tagasilöökidega nagu avamatuks mädanenud polt jms.
Kokku ligi neli tundi, parasjagu sai valmis kui päike välja lülitati ja külmaks läks ja ülejäänud sorentoseksuaalide jõuk sorentoorgiale saabus.
Kaalule ei pannud, aga vahetamise käigus ühte ja teist luuki tõstes, kaalus vana luuk oluliselt rohkem. Ilmselt see ämbritäis pahtlit, mis rooste ja makrofleksi peale laiali oli määritud, kaalubki enam kui plekk.