Nädalavahetusel läks hästi ja halvasti. Hästi läks see, et mootor ja osad said liivapritsitud ja värvitud.
Värvi üritasime saada originaalile võimalikult lähedase. Tegime säilinud tükiga Tikkurilas analüüsi mõõteseadmega ja värvikaartidega ja tulemus oli taevasinise RAL5015. Uurisin ka teadjamate käest aga tundub, et ega keegi vist päriselt ei tea, millised need mootorid tehasest väljudes olid. Küll aga oli arvamus, et ilmselt võisid olla poolläikivad ja soovitati värvida millegagi, mis sinna kinni jääb. Niisiis värviks sai Temadur 20. Värvi kvaliteedis ei pea kahtlema ja lisaks on see algajale värvijale üpris lihtne valik, sest jooksma laskmiseks peab ikka vaeva nägema.
Lisaks on hea, et eemaldada õnnestus nukkvõlli otsas olev hammasratas. Ümmargune mutter on muidugi omaette geniaalne saavutus, mis sinna aja jooksul paigaldatud on. Aga nüüd siis saab tõsisemalt hakata tegelema sobiliku ekstsentriku otsimise või valmistamisega.
Halb asi on see, et kahe silma vahele on siiani jäänud päris oluline vana ja uue silindri erinevus. Nimelt on vanal katkisel olemas raksaja kinnitus uuel aga mitte. Hetkel ei ole selge, kuidas see Wico raksaja sinna üldse kinnitatud võis olla? Kinnituse kohal on "uuel" (mis ilmselt on vanuse poolest vanem) keermestatud auk, kuhu oli keeratud veekraan, mille otsa oli keeratud keermelatt ja sinna paigaldatud magneeto kinnitus. Sellest kompotist ei tahaks esimese pauguga midagi tagasi panna. Raamat ka siin abi ei anna, sest seal on silinder raksaja kinnitusega. Tuleb vist terasemalt hakata otsima teisi säilinud Strycki mootoreid, et järsku on mõnel sarnasel säilinud mingi osa originaalkinnitusest, millest eeskuju võtta. Teadaolevalt siis ksf Armexil peaks olema paar sellist ja ksf Vootele on maininud midagi säilinud eksemplarist Pranglil ja ehk oskab Rein Korrol ka mingit nõu anda.