Postitused: 3,783
Teemad: 114
Liitus: Jan 2003
Maine:
38
21-04-2025, 10:33 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 21-04-2025, 10:37 AM ja muutjaks oli
13piisab.)
Ma ei hakka Sterni mosu-teemat teemavälisega killustama - seega küsin siin: mis mõte on
viidatud video kepsude venitamisel? Kepsu roll on ju surumisjõu ülekandmine ehk siis vastupidine sellele, mida millegipärast testitatkse.
edit: vastus on äkki "klikkide korjamine", mida ma küsimust küsides lahkelt toetan?
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 3,783
Teemad: 114
Liitus: Jan 2003
Maine:
38
Just - see test taandub tegelikult lausa poltidele või nende keerme-osale. Pilli puhub aga küll - kui testitaks surudes, ei puhuks polt pilli ja oleks kepsude testimine.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 3,425
Teemad: 22
Liitus: Apr 2012
Maine:
34
(21-04-2025, 10:33 AM)13piisab Kirjutas: Ma ei hakka Sterni mosu-teemat teemavälisega killustama - seega küsin siin: mis mõte on viidatud video kepsude venitamisel? Kepsu roll on ju surumisjõu ülekandmine ehk siis vastupidine sellele, mida millegipärast testitatkse.
edit: vastus on äkki "klikkide korjamine", mida ma küsimust küsides lahkelt toetan? 
Videos (umbes 0.45-0.50) väideti ju, et kepsud ei tööta mitte ainult surumisele vaid ka venitusele ja väga suurtel pööretel purunevad kepsud inertsist tekkinud venitusest. Kas see väide ka tõene on, ei oska öelda!
Huvitav, et jalakäijatega libedaga toimunud õnnetustes on praktiliselt alati süüdi libedad kõnniteed ja hooletud kinnistuomanikud, aga autojuhtide teelt väljasõitude puhul on tegu "ilmastiku ja teeoludele mittevastava kiirusega"
Postitused: 3,783
Teemad: 114
Liitus: Jan 2003
Maine:
38
22-04-2025, 11:48 AM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-04-2025, 11:57 AM ja muutjaks oli
13piisab.)
Tegelikult ei määra venitavat jõudu siiski mitte teise silindri töötakti jõud ("rõhk") vaid nurkkiirendus. Ruutsõltuvus: on pöördeid 2 korda rohkem, on jõud 4 korda suurem.
Lasin juturobotil arvutada (allpool) ja andis täitsa usutava lahenduse, kuigi esialgu jättis kepsu massi arvesse võtmata. Kepsupoltide poolt vaadates "ripub" aga lisaks kolvile ka keps. All on juba parandatud versioon ehk kolb + "osa kepsust" (AI kippus ikka targutama ja ei kaasanud koostu tervet kepsu. Olen targem ja annan järele

).
Arusaamaks: tõmbejõu puhul taandub kolb+keps sisuliselt punktmassiks, mis on võntvõlli kepsusaale all.
Ehk siis survejõud keskmiselt väiksesel (kolb 80mm) vabalthingaval sisepõlemismootoril on suurusjärgus 40kN ja turbomootoril suurusjärgus 60kN. Ning tõmbejõud 7k rpm puhul ca 20kN ehk survest 2..3 korda väiksem. Samas nagu Allan tabavalt viitas, siis tõmbe-ahela nõrgim lüli on ju kepsupolt, mille ristlõikepindala on muust palju väiksem. Surve puhul on nõrgim lüli aga keps ise.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 11,212
Teemad: 38
Liitus: May 2005
Maine:
144
22-04-2025, 12:15 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 22-04-2025, 12:28 PM ja muutjaks oli
v6sa.)
Oled kindel, et edasi-tagasi liikuva liikumissuunda muutva kolvi tekitatava dünaamilise koormuse surnud seisu läbimisel võib taandada labaselt väntvõlli vändaraadiusel ühtlaselt pöörlevaks massiks?
Ma mäletan natuke keerukamat rehkendust ülikooliajast
Postitused: 3,783
Teemad: 114
Liitus: Jan 2003
Maine:
38
Aga kui mäletad, siis räägi õige asjast. Või vähemasti komponentidest ja loogikast, mis on peamised: valem ilma arusaamiseta on lihtsalt mingi valem.
Olen kindel mina ja on ka juturobot - mis jõud seal siis veel olema peaks? Ning summeeruvad tõmbe puhul väntvõllil, mis koostu liigutab (tõmbab). Loogiline.
Foorumite vanarahvatarkus: "üks troll suudab rohkem arvata, kui sada tarka teada"
Postitused: 820
Teemad: 62
Liitus: Oct 2008
Maine:
10
760g kolb tekitab tõesti 7000RPM korral ~18kN jõudu ja kui kedagi peaks huvitama, siis 10000RPM-iga ~37kN.
Do'nt panic
Postitused: 4,648
Teemad: 39
Liitus: Sep 2009
Maine:
57
Tsitaat:Mida tugevam on rõhk tööd tegevas silindris, seda suurem on ka venituskoormus sisselaskefaasis olevas silindris asuvale kepsule.
Neid rõhkudest tekkivaid jõude tasandab, ega lase liig suureks kasvada kepsu venituse suunas üks vidin, mida kutsutakse hoorattaks. Mida raskem ja suurema läbimõõduga, seda väiksem on survetaktis tekkiva jõu ülekanne sisselasketaktis olevale kepsule venituseks. Kiirenduse osakaal on väiksem ja põhijõud on vända pöörlemise tekitatu. Kui aga hooratas puudub sootuks, siis on pilt teine.
Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу.
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Postitused: 3,425
Teemad: 22
Liitus: Apr 2012
Maine:
34
05-05-2025, 14:06 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-05-2025, 19:17 PM ja muutjaks oli
honkomees.)
Küsimus trimmerijõhvidest ... trimmerdamise aeg hakkab kätte jõudma , tervis veel töötada ei luba aga varud said üle kaedud ja suurt midagi järgi ei ole. Kellel on
ISIKLIKKU kogemust erinevate jõhvide osas, et saaks võrrelda. Vaja töötamiseks kõrgemas-tihedamas-puitunud heinas elik korda 2 suve jooksul ja silma jäänud seni kasutatud Duoline'le (mida suuremas-odavamas pakendis ei ole saada) alternatiiviks sellised nagu
Techni 280 (
Kõrge sulamistemperatuur 280 ¬∞) ja Terramax (ideaalne professionaalidele, kes töötavad karmil, kuival ja kivisel maastikul. See jõhv on valmistatud kõrgekvaliteedilisest kopolümeeri segust, et suurendada tugevust ja jäikust. See jõhv on loodud ja konstrueeritud nii, et see aitaks teil tööd teha karmides tingimustes. + Lõikab lihtsalt läbi tiheda ja tugeva taimestiku karmil, kuival ja kivisel maastikul + Valmistatud kvaliteetsetest kopolümeeridest tugevuse ja vastupidavuse tagamiseks: talub hõõrumist ja kulumist, absorbeerib lööke ja vähendab katkemist. + Silmapaistev kokkusulamis- ja kleepumiskindlus trimmeripea poolil. + Spetsiaalse laiendusega keermesamm tagab silmapaistva stabiilsuse maksimaalse tõhususe ja suurema lõikekiiruse saavutamiseks. Kuni 30% vastupidavam kui tavapärased ümarjõhvid)
Ehk siis, milline on sihuke jõulisema masina puhul vähem katkev ja kuluv ning kui palju tasub reklaamtekste uskuda
. Flexiblade meetrihind on poole kallim neist ja jääks esialgu valikust välja.
Huvitav, et jalakäijatega libedaga toimunud õnnetustes on praktiliselt alati süüdi libedad kõnniteed ja hooletud kinnistuomanikud, aga autojuhtide teelt väljasõitude puhul on tegu "ilmastiku ja teeoludele mittevastava kiirusega"
Postitused: 3,425
Teemad: 22
Liitus: Apr 2012
Maine:
34
05-05-2025, 19:22 PM
(Seda postitust muudeti viimati: 05-05-2025, 19:23 PM ja muutjaks oli
honkomees.)
[quote pid="574856" dateline="1746458188"]
... Kümne aasta eest sai ostetud 47 meetrit ... Umbes pool on veel tolleaegsest ostust alles.
... neli-kuus korda suve jooksul on ikka heina niita tarvis.
https://www.verkter.ee/trimmeri-johv-ore...250-m.html
[/quote]
Imevärk, mul kulub ikka kokku 100+m Duoline't aastas, ühel trimmeril 3,5 mm ja teisel 3 mm jõhvi, lisaks väikestel 2 ja 2,4 mm jõhvid, aga nendega teen väga vähe. Bensiini läheb ca 60 l. Ja seda koduümbruses, alla hektari traktorile kättesaamatut pinda.
Huvitav, et jalakäijatega libedaga toimunud õnnetustes on praktiliselt alati süüdi libedad kõnniteed ja hooletud kinnistuomanikud, aga autojuhtide teelt väljasõitude puhul on tegu "ilmastiku ja teeoludele mittevastava kiirusega"
Postitused: 740
Teemad: 74
Liitus: Apr 2005
Maine:
9
Kas suurematel pindadel, kus vähe segavaid elemente, poleks alternatiiv 3-4 nurkne heinaketas? Kulu kütusele väiksem, töö kiirem ja puhtam. Lamandunud ja risti-rästi heina on kettaga kehvem niita, aga jõhviga on pusimist sama palju lõpuks. Kus vähegi kannatab, lasen ise kolmnurkse võsakettaga, mis eelnevalt korralikult teritatud.