Tänapäevased värvieemaldajad
#1

Kuna mul ikka paari-kolme aasta tagant tekib illusioon, et ka tänapäevaste värvieemaldajatega on võimalik normaalset tulemust saavutada, siis tegin seekord natuke uurimistööd Internetis ning katsetasin paar uut jooki läbi. Tulemused... on olemas, aga eks igaüks saab info põhjal ise otsustada, kas see protsess on tema jaoks.

Esimene asi, enne värvieemaldi peale kandmist tuleb vana värv karestada. Alguses mängisin karukeelega, aga tegelikult oleks pidanud kohe südame kõvaks tegema ning kohe nr 80 paberi ja pehme klotsiga täie isuga sisse kaevama. Kahjuks selle tõttu sai "teaduslik eksperiment" rikutud, sest tegin seda alles pärast esimest eemaldusringi, nüüd ei tea, kas äkki oleks ühe ringi kokku hoidnud või vastupidi, äkki pole ikka vahet.

Teiseks, detail tuleb pärast eemaldiga töötlemist kile sisse panna ja uhkelt aega varuda. Mingid 45min jms jutud pudeli pealt võib kohe ära unustada, mul hakkas edenema alles siis, kui detail oli 24h või rohkem korraga eemaldi all. Ma alguses proovisin pakkekilega, mis polnud kõige parem idee, sest pingul kile pigistab eemaldi kõrgematelt kohtadelt madalamatesse, parem oli see värvimiseelse kinnikatmise kile, millel on ühes servas maalriteip.

Kolmandaks, tänu kiletrikile hakkasid tööle ka eemaldid, mis eelmisest korrast olid pettumuseohkega riiulile visatud, nagu Rilac ja Wenfex. Mõju ei olnud suurepärane, aga samas eks korra avatud ja 4a seisnud purk pole ka kõige ausam asi, mille põhjal järeldusi teha. Uutest tulijatest katsetasin Nitro Mors-i ( https://online.depo.ee/product/481298) ja Eskaro OPS-i ( https://online.depo.ee/product/497042 ), neist esimene oli kaks korda kallim ning kaks korda ebatõhusam - geel oli kapoti jaoks liiga vedel ning kippus maha voolama, samuti ei saanud seda korraliku paksu kihina peale kanda. Eskaro konsistents oli parem, kuigi mingid lollid servapealsed alad ikka jäid, mis tahtnuks üht ringi veel, siis suurtel tasastel pindadel sai teha geelist korraliku "kuhja" ja lõdvalt peale pandud kile ei vajutanud seda laiali.

Kokkuvõtteks, õige lähenemisega on see tööriist siiski endiselt niivõrd-kuivõrd kasutatav, aga võib-olla alati mitte kõige efektiivsem lähenemine. Mingi käiamise seisukohast väga keerulise kujuga ja/või õrna detaili puhul samas usun, et keemia on siiski endiselt lihtsam kui sada erinevat traatharja jms.

   
   

Esimesel pildil on siis seis pärast esimest eemaldusringi, vahetult pärast teise alustamist ja viimase pildi peal pärast kolmandat, vahepealne pilt jäi tegemata, aga noh võtke umbes keskmine. Valge ala kapoti esiservas on taeva peegeldus ning täpid on kellegi eelneva "meistri" poolt maha käiatud tehasetsink, ehk siis valdav osa sai ikka üsna heaks. Ainult servades on värviriismed alles. Kokku läks kolm ringi eemaldamist ja kiletamist, aga usun, et kohe paremini karestades oleks pääsenud kahega ja kohe 24+h oodates vbl isegi ühega.

Kuna neid värvieemaldamist ootavaid uksi ja kapotte on majapidamises mõned veel ning toas ei kannata seda tööd väga teha, siis jõudumööda üritan järgijäänud suve jooksul järgmiste detailidega efektiivsemalt toimetada ning teemat uuendada.
Vasta
#2

Ma siin kohe uuriks vähevalgustatud, kuid teadmistehimulise kodanikuna - milleks eelnev protseduur suures plaanis üldse vajalik on?

On see originaaliläheduse tarbeks, et eemaldada eelnevad kuusteist värvikihti või pigem selleks, et värvimisel üllatusmomenti vähendada, kui teise lakikihi ajal miskit mullitamist hakkab toimuma või veel mingil kolmandal-neljandal põhjusel?
Vasta
#3

Põhjuseid on igasuguseid, antud juhul oli keegi kapotil täkked või roostetäpid metallini puhtaks käianud ja kogu kupatusele ühekomponentse pinnavärvi peale tõmmanud, ilma end epokrundi jms kapitalistlike vandenõudega vaevamata. Kuna osad täpid juba roostetasid, aga enamus veel mitte, siis nende kõigi üles leidmine ei tundunud realistlik.
Vasta
#4

Ühekomponentse värvi saab maha ka nii kui mässid kaltsu sisse, valad atsetooni peale ja katad toidukilega.
Järgmisel päeval saad survepesuriga kõik maha pesta.

Kõvendiga värvi kahjuks nii ei saa maha.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#5

Muarust see lahusti oli ikka nitrolahusti? Aga ma seda protsessi ei saanud endale vajalikus skaalas tööle, lihtsalt kuni kile servad kinni sain, olid lapid otsast juba kuivad, ja kui täpselt õigel hetkel mullitavat värvi labidaga maha ei lükka, siis kuivab ta täpselt sama kõvasti oma vanale kohale kinni, nagu enne alustamist oli. Ühe A4 suuruse katselapi sain nitroga enam-vähem heaks (mitte sellel kapotil), aga rohkem ei viitsinud. Eks ilmselt 1k värve on ka erinevaid.

Iseenesest see oleks hästi sobinud, et ühekomponentne jama maha, aga tehasevärv seal all alles jätta. Sedasi ei kraabi karestades tehase tsinki maha.
Vasta
#6

(Eile, 12:50 PM)tõnn Kirjutas:  Ühekomponentse värvi saab maha ka nii kui mässid kaltsu sisse, valad atsetooni peale ja katad toidukilega.
Järgmisel päeval saad survepesuriga kõik maha pesta.

Kõvendiga värvi kahjuks nii ei saa maha.
kõvendiga värvi olen kõvendiga nühkides eemalduma saanud, kui kuskilt on lappama midagi läinud.
Vasta
#7

Vabamüügis veel selline toode:

https://www.xn--autovrvid-z2a.ee/master-...l)&kat=213

Tegelikult eksisteerib täitsa Eesti Vabariigi pinnalgi päris värvieemaldi, kasutatakse seda Magnetic MRO nimelises puhvetis. Läbi ussimooni leidsin tuttava tuttava, kes seal töötab aga väidetavalt on pmslt relvaähvardusel keelatud seda tsiviilidele eraldada. Ei suuda miskipärast säilinud kirjavahetusest tootenime tuvastada.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta
#8

https://ee.stargrace-mgo.com/chemicals/p...ylene.html 
Kahtlusi tekitab HIINA päritolu aga nimi - lennuki värvi eemaldaja - on ikka võimsalt kõlav.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#9

Mitte võimas vaid habras on materjal millest lennukeid tehakse.

Iseõppinud spetsialist - energeetika valdkonnas.
Vasta
#10

(Eile, 13:52 PM)huvi5 Kirjutas:  
(Eile, 12:50 PM)tõnn Kirjutas:  Ühekomponentse värvi saab maha ka nii kui mässid kaltsu sisse, valad atsetooni peale ja katad toidukilega.
Järgmisel päeval saad survepesuriga kõik maha pesta.

Kõvendiga värvi kahjuks nii ei saa maha.
kõvendiga värvi olen kõvendiga nühkides eemalduma saanud, kui kuskilt on lappama midagi läinud.

Tuleb ka kõvendiga värv nitrolahustiga maha. Üks kapott, mille serva oli teadmata keemiaga värvitud, keeldus värvi kandmast, esiotsa ilus, aga mõne minuti-tunni jooksul tekkis "ämblik" ja iga katsega aina suurem. Kile alla, kaltsud peale, servad üles ja paar liitrit nitrolahustit otsa, kile peale, otsad servad kinni ja ööseks marineerima. Järgmisel hommikul puitliistuga orig. krundini puhtaks ja kuivama. Nagu mainitud, kui leotatud sodi peale ära kuivab, siis pea sama kõva kui alul.
Kui kasutada on 200+MPa survepesur, siis võib ka nitroetapi vahele jätta. Kui servakese lahti saab, siis...


Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne