[isandpauk]

Minul ka üks rumal küsimus - mis eesmärgil oled ära kruntinud 5 rattarummu? Kas värvi jäi üle?

[praud]

Minul ka üks rumal küsimus - mis eesmärgil oled ära kruntinud 5 rattarummu? Kas värvi jäi üle?

Hmm...kuidas siis oleks pidanud haaveldatud halja metalliga käituma? Põhivärvi üldiselt paljale metallile ei lasta, kui head tulemust tahta, sest haaveldatud pind on küllaltki poorne ja sellisele pinnale värvides on tulemus alla igasugust arvestust. Krundi kasutamine võimaldab vähendada kattevärvi kulu, parandab selle nakkuvust aluspinnaga, tagab parema korrosioonikaitse jne. Küsimus jäi siiski segaseks minu jaoks...

Kui mõtled, et miks 5 rummu 2-e asemel, siis ikkagi on vastus selles, et haljast metalli ei taha lihtsalt rooste nahka lasta minna. Pealegi, nagu elu näitab, parem ja lihtsam on teha korraga kõik samalaadsed tööd ära, hiljem lebaks mul lihtsalt 3 roostetavat rummu garaazi nurgas. Samuti ootavad mul 2 lisavelge keevitamist (sai lahti lõigatud veidi) ja kruntimist. Kavatsen ühe soojaga teha nii palju rattaid töövalmis kui mu 110 tsingitud kodarat võimaldavad (kokku 3 saab siis). Ehk, siis oleks kogu mu IŽ-i varandus, mida pole palju, kasutamiskõlbulik ning õiges toonis, üks kõik millal mul seda siis peaks vaja minema.

[praud]

Ei hakanud uut teemat tegema, nii et küsin siin samas seonduvalt spidomeetri sihverplaadiga, et kuidas ja kas on keegi seda taastanud? Võimalik, et IŽ-56-le leiab poest ka uue spidomeetri, kuid eks ole ka alternatiive, sest ega paljudele piisavalt vanadele spidomeetritele asendusi ei leia.
Endale tundub, et kõige lihtsam oleks ilmselt digitaliseerida sihverplaat ja siis näiteks kleebisena välja trükkida.
   
Vahepeal on saanud kõvasti keevitustöödega tegeletud ja suurim neist on vasakpoolse kõvera summuti võimalikult sirgeks koputamine ning uuesti kokku keevitamine. Et saada toda ideaalselt siledaks, peaks mingit kuumakindlat pahtlit vast kasutama, sest haamerdatud plekk ikka ideaalselt enam sile ei kipu jääma. Peaks vast mõnda summuti parandamise pastat kasutama selleks otstarbeks, täis keevitama neid väikeseid lohukesi hakata ei viitsi.
Tagumine sadul on samuti hetkeks uue kuue saanud, kuid ootab veel raami värvimist, et siis kokku ehitada, selleks otstarbeks peab aga eelnevalt needid leidma, millega pole olnud mahti tegeleda.
Kroomi eeltöö jaoks olen samuti leidnud sobiva sulami (mitte tina), mida gaasilambiga peale kanda, et augukesi täita ümarpindadel liigse lihvimiseta, nii et varsti näis, kuidas see toimima saab. Nii palju siis selleks korraks

[klaabu]

Sellest spidomeetrist.
Minu arvates on igati suurem väärtus korralikult puhastatud plaadil kui kleepekal. Pildi pealt vaadatuna ei tundunud see küll sul halvas seisukorras olema. Kui seal ka mõni roostetäpp peal on, siis lisab stiili.

Muidugi sõltub ka eesmärgist. Kui sa aga teisi detaile samamoodi ei "rüveta", siis pole ka sellel mõtet. Vast leidub sellel mootorrattal mõni teinegi detail, kus kraaps või täpike peal. Iseasi muidugi, kui seal värv lausa koorub.

Mina tunnistan ausalt, et seda plaati ma pole kunagi taastanud. Kui on võimalus, olen selliseid pudinaid ikka muretsenud ja mitmest korraliku kokku pannud. Sellest infost on sul aga ilmselt vähe abi.

[praud]

Lähedalt vaadates too plaat ikka roostetab/kobrutab värvi alt, mõni tükk on ka juba lahti tulnud, aga loomulikult on ta veel kasutatav, eks näis, tehnilisest vaatevinklist huvitav probleem, vähemasti minu jaoks. Kui leian parema originaalse asemiku, siis on ka tip-top. Kleebist ma ei peaks rüvetamiseks kui too jääb täpselt identne plaadiga, ehk mõttes ikka täpselt samas kirjastiilis ja elementidega lõpptulemus. Näitena võib kasvõi tuua birkade taastootmise (väga tõenäoselt tehakse seda foto-litograafia abil), kas see on ka siis "rüvetamine"? Väga häid replikaid leiab ju nii leegitorude, summutite jne näol, samuti on kindlasti detaile, mida tuleb ise otsast peale ehitada fotode või jäänuste järele. Nii et ma seda sõna "rüvetamine" ei kasutaks mitte.
Julgen arvata, et sellel rattal ei saa väljast leidma detaili, millel on kraaps või täpp peal - eesmärk on igatahes seatud selline; järele aidatud tehaseoriginaal . Samas olen otsustanud, et raam ja muud värvitud kere detailid jäävad selliste tehase keevitusjälgedega, nagu nad olid. Mõningad mööndused ma kindlasti teen, sest bensiinipaak, porilauad jt suuremad pinnad peavad kindlasti kenasti sirged saama, mis tehasest tulles ehk polnud just päris sellised.

[Ranno]

Mina joonestasin ise uuesti skaala ja lasin laserprinteris kleebitavale paberile peale trükkida. Kuid seda ma ei tea kui kiiresti see kleepekas nüüd tuhmuma hakkab.

[madeinussr]

Kui digitaliseerimiseks ja kleepsu tegemiseks läheb siis olen ise väga huvitatud vähemalt kahest sellisest. Omal on kaks spidokat, üks umbes nagu sul , kuid teisel skaala ainult aimatav. Mitu tükki tehes saab ju ka hinda alla

[Molotov51]

Spido tegemiseks soovitaks kasutada Laserprinteris kasutatavat printkilet. Sellele prindid spido tähised peale peegelpildis (paljudel programmidel võimalus peegelpilti panna) ja siis tausta värvid tavalise autovärviga ära ja kleebid peale. See ei tohiks pleekida ega niiskusega koledasti käituma hakata.

[klaabu]

Ei-ei, Praud, said valesti aru. Sellepärast ma "rüvetamise" jutumärkidesse paningi, et päris otseselt ma seda ei mõelnud. Mulle meenub "Vene jahi eripärast" üks hea lause jahipidamise kohta - "...tank, helikopter - see kõik on ebasportlik...". Mitte et ma ise ka sellest alati kinni peaks, kui eesmärk teine on olnud.

Aga kui sul asjaga Kurtna laadani kannataks, siis sealt leiaksid korraliku plaadi ka. Neid on ikka liikunud - mõnel klaas katki ja mõnel seier roostes/puudu. Minul pole siiamaani küll leidmisega raskusi olnud. Korralikke tervikkomplekte on küll raske leida, aga niikuinii lammutad tõenäoliselt spidomeetri juppideks ja paned korralikult uuesti kokku.

[Tsiklimeister]

Kõiki vidinaid ei ole võimalik ja pole vajadust järele tegema hakata,otsige netist ja tellige.Nii lihtne see ongi.
Uued spido alused on müügil Poola saitidel ja moosi hinnaga!

[ahjakas]

Kas projekt seisab ajapuuduse tõttu,või on lihtsalt nii kiire et ei jõua arvuti taha?Ise ootan huviga uuendusi!Ning kas sul olid piduriklotsid enne liivapritsiga puhastatud,või nad tegid puhastamise enne värvimist ise?

[valdo]

Kas projekt seisab ajapuuduse tõttu,või on lihtsalt nii kiire et ei jõua arvuti taha?

Kulla kaasfoorumlane - kuna tegemist on teise inimese hobiga, siis kannatust! Sellistel tegemistel tulevad reeglina suuremat sorti pausid sisse: minu Pobi projektil nt on see paus kestnud juba 7 kuud, mõnedel projektidel veelgi enam.

Ma olen kindel, et küll ka see projekt jätkub, kui selleks õige aeg on.

[praud]

Ei, projekt ei seisa, lihtsalt on tehtud ja aetud asju veidi vaiksemalt ja peetud ka mõnda aega pausi, et uus ilmakodanik vastu võtta
Sadulatega seoses on peale tagumise uue naha nende kõik detailid puhtaks haaveldatud ja buvanoliga konserveerimise mõttes üle käidud, kuna kohe kruntida polnud mahti. Vedrud, poldid jne detailid on tsingitud. Ainukene mure seoses tagumise sadulaga on üks puudu olev sadula vedru. Peaks neid olem 6, kuid minu sadulal oli üks vehkat tõmmanud. Siit ka palve kaasfoorumlastele, kel mõni selline sadul üle või raam vedrudega või vedrud ise...andke palun privasse teada.
   
Vahepeal on saanud ka ühte ja teise Eesti otsa sõita, et üles noppida üks ja teine puudu olev detail. Näiteks on leidnud tee minuni pea uus IŽ-56 õhufilter (üsna kirve hinnaga), sest originaal oli õlivannide alt sõelaks roostetanud ja puudus õhuklapp. Tea kas toona kasutati vana ja happeliseks muutunud õli või siis ei kasutatud õhufiltrites üldse õli, et kondens vesi neisse vannidesse kogunes ja põhjad läbi mäendas.
Kuna eelmine mootorratta omanik siiski mulle karburaatori ja õhufiltrit katvaid alumiiniumkaani ei leidnud, siis tuli ka neid taga ajada. Ühe kaane sain Jõgevamaalt, teise Viljandimaalt - aga nii nad lõpuks üksteist leidsid Siin jällegi üks palve, kui kellelegi korda läheb, äkitse vedeleb kuskil ja kellelgi mõni kaane külge käiv ja õhufiltri libliklappi juhtivat nuppu oma vardaga? Pildilt on näha, et see on puudu. Üks pilt siis lisatud siia ka IŽ-56 mootori sisutühjast ristlõikest, et leida kinnitust, kas need kaaned ikka sobivad ümber ilusti. Selle katse viisin läbi põhjusel, et õhufiltri müünud onkel ajas mulle kärbseid pähe, üritades selgeks teha, et mu mootoril neid kaani tehasest peal ei käinud ja need ei lähe ka
           
Hiljem ma sain ka aru, mida ta kaudselt mõelda võis. Nimelt uuematel ja päris vanadel 56-tel on need kaaned tõepoolest erinevad, juhtusin neid oma otsingute käigus ka korraga nägema ja fotografeerima. Asi siis sisselaskekollektori pikkuste erinevuses.
Samuti üks tagaamort ning süüteluku kate on leitud. Tagaamordid said LHM-ga täidetud ning nende klapid üle lihvitud. Asja igatahes sai. Süüteluku kate pole küll see 100% nagu minu laternal, kuid abiks ikka, juhul kui ei peaks enda oma korda ja komplektseks saama. Kusjuures sarnast süüteluku katet kui minul (http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=24709), märkasin ka Riia mootorratta muuseumi helerohelise isendi piltidel, mille pildid siit foorumist ka läbi on käinud erinevates teemades. Tollel oli samuti kadunud pealt eboniidist sulgur, tundub, et see mingi tüüpviga neil vast. Igatahes oleks väga tänulik, kui keegi teeks pilti oma sarnasest korras lukukattest või teaks viidata mõnda linki.
Asendus isend:
   

[ahjakas]

Kas siis tohib õnne soovida?Aga äkki vastad ka minu piduriklotside küsimusele mis mind huvitab!

[praud]

Seda postitust alustan tänusõnadega Heido aadressil, sest tänu Temale ja ta osavõtlikkusele on minu tegemine paljuski abi leidnud. Aitähh.

Paar päeva sai nüüd tegeletud ka kroomi eeltöödega. Küllaltki aega nõudev tegevus. Nagu täheldasin, pole vaja ainult aega ja kannatlikkust, vaid ka õigeid tööriistu, ehk poleerimiseks pean ühe olemasoleva 4kW 3f elektrimootori selleks kohandama. Nimelt sai ketaslõikuriga teostatud poleerimist, mis on teadupärast küllaltki tolmu eritav tegemine. Viimane tõmbas aga ahnelt viltkäia tolmu sisse ja kommutaatori kerge sädelemine ajas tolle seal ilmselt hõõguma. Ilma pikalt selgitamata oli tagajärg selline, et üks staatori mähis küllaltki uuel ja korralikul ketaslõikuril põles maha. Aga samal õhtul sai see üks kannatanud mähis uuesti mähitud ja järgmisel päeval juba töö jätkus ettevaatusabinõusid kasutades, et tolm kommutaatori vahele ei satuks. Samuti tundus, et lintlihvija oleks vägagi vajalik selle töö juures, et paremini silindrilisi pindu eel- ja peeneeltöödelda poleerimiseks. Ketaslõikuriga pole ka hea seetõttu poleerimist teostada, et ühe käega hoiad detaili ja teisega poleeri, pealegi ei saa nii tugevalt poleerimiskettale detaili suruda. Ehk, väiksemate detailide eeltöö pole probleem, suuremate oma aga küll. Suuremate detailide taha poleerimine ka üldjoontes rauges. Samuti tekkis küsimus, kui palju on peale kantaval kroomil täitevõimet, ehk kas imeväikesed kriimud ja augukesed jäävad peale kroomimist näha või mitte. Kroomi saab ilmselt eri paksuses kanda, sest sai võrreldud IŽ-49 leegitorude otsade kroomkatet ja Jawa 634 summuti kroomkatet, suhe oli selline, et 49 kroom oli kui kilukarbiplekk võrreldes jawa imeõhukese fooliumi sarnase kihiga. Igatahes sai kooritud mõlemalt rattalt kroomi maha ja millaski peaks mikromeetri peale viskama, et huvi pärast mõõta ära eri ajastute kroomakatete paksused.
   

[praud]

Kas siis tohib õnne soovida?Aga äkki vastad ka minu piduriklotside küsimusele mis mind huvitab!

Õnne ikka läheb vaja, tänan Klotsidega tegeles Pidurimeister otsast peale, ehk mina nende eeltööd ei teinud. Nende väitel pidi õli ja vana värv kuumakambris maha põlema ja pärast siis värvivat nad klotside raamid üle. Ei näinud kuidas see protsess seal paraku käis. Klotsid nad kindlasti töötlevad mingis pingis üle, sest nende pinnad on kenasti trumlisse sobivalt ümarad. Ainuke muret tekitav kahtlus tekkis lugedes kellegi siinse foorumlase postitust, et Pidurimeistri klotsid pidavat kõvad liialt olema vene mootorratastele ja piduritrossid seetõttu kippuvat katkema - vajab suuremat pidurdusjõudu. Ise küsisin ka kohe klotse nähes, et kas nii kõva peabki see materjal olema, sest vene masinatel olen ise ka täheldanud, et on pehmem materjal kasutusel. Öeldi, et see väga hea materjal...no näis...

[ahjakas]

Seda liblikut võid küsita motokuuri Asko käest Ehk laiemalt tuntud Nobody nime all!

[praud]

Riikliku Lenini ordeni, Punalipu ordeni ja Töö Punalipu ordeni masinaehituse tehas esitleb:

= Mootorratas IŽ-56 hooldus ja ekspluatatsioon =
       
Selline emotsionaalne raamat aastast 1960 jõudis läbi oma rännakute, tavotiste näppude ja aastakümnete minuni Huvitavaid pisi- ning tõsiasju 150-l leheküljel.
Nagu näiteks on 1960 väljaande põhiselt IŽ-56-l toite + poolus raamis, kasutuses on märgitud juba uuemat tüüpi tulede lüliti (fotol), vanema Π-25 asemel - huvitav oleks teada, millal tehas sellele vahetusele läks-, generaatori G-36M pinge võib reguleerimata tõusta kuni 20V ja üle, jne jne.
   
Eks see generaatori pooluste küsimus saab lahendatud kohe kui mootor on koos, seda pole keeruline tuvastada.
Samuti suutis Kloostrimetsa Motopood mind seekord ka varustada uue spidomeetri trossiga, mida mõni aeg tagasi veel seal polnud.
   
Kas kellelgi on fotosid või pilte, ehituslikest tagapidurisüsteemide erinevustest tross- ja varrassüsteemi puhul, mis puudutab alumiiniumkarterit ja selle sisemist elu? On eri pidurisüsteemide karterid kohandatavad ühelt süsteemilt teisele?

[isandpauk]

Kui sa selle hooldusraamatu digitaliseerid ning siin avaldad, siis olen nõus isegi oma Iz-l ratta alt ära võtma ning erinevused kindlaks tegema.

[praud]

Vahepeal on selgunud, et see minu IŽ-56-e kandilisema vormiga süüteluku kate (http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=24709) ei ole mingi isetegevus, vaid seda kohtab ka teistel sarnastel isenditel. Nagu näiteks siit foorumist läbi käinud Riia Mootorrattamuuseumi omal, küll halvasti nähtav, aga siiski:
   
Samuti kolades ringi teiste IŽ-56-e omanike piltides, hakkas silma järgmine:
   
Loodetavasti ei pahanda ratta omanik, et ma ta pilti siin kasutan. Kui võimalik, siis võiks veelgi sellest luku kattest pilte teha, mis puudutab just tolle silti.
Seekord sai tegeletud kruntimistöödega, mis on 95% ulatuses läbi, mõned üksikud detailid jäid veel välja, kuna vajavad kerget keevitamise abi. Eks loomulikult peale pahteldamist tuleb seda korrata, aga siis juba lokaalsemalt ja mitte enam selles mahus - mootorratta pisidetailide kruntimine võtab ikka üksjagu aega, silindrilistel ja erikujulistel detailidel on nurgataguseid üsna palju, et lõpptulemus oleks hea. Ootad, et üks külg tolmukuivaks saaks, keerad teise poole ette ja uuesti.
Pean tõdema, et happekrunt on üks kummaline vedelik, üsna raske on aru saada, kui palju seda selga tuleks panna, pealegi pole too nii ülivedel midagi. Loodetavasti täidab ta oma rolli vähemasti hästi Täitekrunti on palju lõbusam värvida Samuti on kasutatav täitekrunt väga hästi täitev ja toda on kerge hiljem töödelda, nagu selgus. Kuuma kannatab ka üllatavalt hästi, sest mõnda detaili varemalt keevitusega järele aidates, ei läinud too üldsegi mitte mullitama ega põlema vms, lihtsalt tahmas kergelt ära. Tundub olema väga hea kuuma vastupidavusega, ehk ilmselt kasutan toda ka summutitorude eeltöös.
Mõni pilt ka lisaks: