[Aspelund]

Veidi offtopic, aga varuosakataloogi tasub alati suhtuda mõningase ettevaatusega. Loomulikult annab ta aimu sellest, milline üks või teine sõiduk teatud ajahetkel tehasedokumentatsioonis välja nägi. Nõukogude tööstusel oli aga see meeldiv komme, et kui mõni detail otsa sai, siis asendati ta enam-vähem sobivaga. Tegeliku mudeli tehasedokumentatsiooniga oli sel aga minimaalselt ühist.

Lisaks on probleemiks see, et toodetuid sõidukeid täiustati pidevalt, seega ei saa näiteks aastaks 1962 käiv kataloog olla 100% ulatuses tõestusmaterjaliks aastast 1958 või 1967 toodetud masina taastamisel (näide puhtalt meelevaldsete aastatega ja ei ole seotud ühegi konkreetse masina ja tema kataloogidega).

A.

[valdo]

... varuosakataloogi tasub alati suhtuda mõningase ettevaatusega. Loomulikult annab ta aimu sellest, milline üks või teine sõiduk teatud ajahetkel tehasedokumentatsioonis välja nägi. Nõukogude tööstusel oli aga see meeldiv komme, et kui mõni detail otsa sai, siis asendati ta enam-vähem sobivaga. Tegeliku mudeli tehasedokumentatsiooniga oli sel aga minimaalselt ühist.

Lisaks on probleemiks see, et toodetuid sõidukeid täiustati pidevalt, seega ei saa näiteks aastaks 1962 käiv kataloog olla 100% ulatuses tõestusmaterjaliks aastast 1958 või 1967 toodetud masina taastamisel...

Tegelikult oleks enne mingi konkreetse aastakäigu masina taastamist mõistlik teha veidi uurimistööd. Ehk siis koguda kokku või vähemalt vaadata üle kõikide erinevate aastate osakataloogid, raamatud jm allikad. Ja vestelda kodanikega, kes on neid sõidukeid uuena näinud. Ja vaadata üle KÕIK teadaolevad säilinud eksemplarid. Eriti vajalik oleks see siis, kui taastamiseelselt on küljes palju valesid tükke.

Ainult nii õnnestub kildudest kokku panna mingi osa tervikpildist, mis annab teavet sellest, millistele sõidukitele milliseid osi külge pandi ja millal üks osa teise vastu vahetus (nii aastaarvu kui ka kerenumbri suhtes). Mingi osa tervikpildist põhjusel, mida kaasfoorumlane Aspelund juba mainis  - osa puudusel pandi külge tihti saadaolev. Ehk siis erandeid sellest skeemist on mustmiljon. Selliseid fakte, et aastal X pandi nt miskisele 200sele partiile erandina külge vana mudeli varuosa Y, ei suuda me lõpuni kunagi kindlaks teha...

Ise olen ehk vast Pobi ja GAZ-51 korral selle teabe mingil määral kokku ajanud pikkade aastatega. Teiste mudelite korral jäägu see teistele huvilistele.

[praud]

Veidi offtopic, aga varuosakataloogi tasub alati suhtuda mõningase ettevaatusega.

Jah, olen ka ise seda kergelt täheldanud. Õnneks pole minu ratta (1959) ja kataloogi (1958 kui ei eksi) vahel eriti suurt ajavahemikku. Põhimõttelisi muudatusi minu teada 56-e mootori siseehituses pole (kui välja arvata spidomeetri ajam ja simmerlingidega seonduv), pigem on suuremad erinevused keredetailides. Pidasin silmad mootorit, kuna eelmises postituses oli minu jaoks oluline seibide teema. Ja kuidas ma tuvastasin õiged seibid? Mul oli ees suur hunnik 56-e mootoridetaile, mäletasin venekeelseid seibe iseloomustavaid nimetusi, umbakudseid suurusi/kuju ja siis oletatavate detailide, nende kokkusobivuse ja kulumisjälgede abil sain pildi lõpuks kenasti kokku. Muidugi õlitõkke seibiga panin esimest korda ämbrisse, kuna ei proovinud seda kohe väntvõllile. Nimelt IŽ-49 ja IŽ-56 õlitõkkeseibid on väga sarnased, ainult siseläbimõõt ja ka paksus on natukene erinev, seega nende asetsemine on erinev, mida kinnitavad ka varuosade kataloogid. Nimelt istub 49-l see vasaku vändakaela peenema osa peal, 56-l aga jämedama osa peal, kohe rull-laagri taga.
Abiks oli ka üks kaasfoorumlane, kes kinnitas mu leidude õigsust. Tänud talle kõige eest
Kui sa Aspelund tead midagi neist mainitud varuosade erinevustest rääkida 56-e seeria piires, anna teada, oleks kindlasti huvitav lugeda. Näiteks huvitab mind ennast hetkel kas 56-l kasutati ümarate otstega siduri-piduri heebleid või mitte, millal kadus ära vanemat tüüpi tulede lüliti leistangil jpt mõtted, mis hetkel meelde ei mahugi.

[praud]

Tegelikult oleks enne mingi konkreetse aastakäigu masina taastamist mõistlik teha veidi uurimistööd. Ehk siis koguda kokku või vähemalt vaadata üle kõikide erinevate aastate osakataloogid, raamatud jm allikad. Ja vestelda kodanikega, kes on neid sõidukeid uuena näinud. Ja vaadata üle KÕIK teadaolevad säilinud eksemplarid. Eriti vajalik oleks see siis, kui taastamiseelselt on küljes palju valesid tükke.

Teoorias tore, aga praktikas võimatu Ma läheks kohe sinna kohta, kust ma leian kõikide 56-e eri aastakäikude varuosade kataloogid, ainult viita Ja need kodanikud, kes uuena neid rattaid nägid, mäletavad pigem emotsioonidest, mis tolle rattaga kaasnesid kui tehnikast. Komplektseid ja originaalsetena säilinud IŽ-56-sid pole ma veel seni siinmail näinud, tundub, et ainult Riia motomuuseumis on üks, mida pole veel kahjuks vaatamas käinud. Võimalik on, et ma eksin, aga hiromant ma pole, et näeks, kelle kodus selline ratas seisab ja selle omanik pole minuga ka seni ühendust võtnud või muul moel endast märku andnud

[ats97]

Tean ühe komplektse ja originaalse IZ56 asukohta Pärnumaal. Aga asjal on ka üks AGA - nimelt omanikuks olnud vanem mees lahkus kevadel parematele jahimaadele ning ratas on nüüd järeltulijate käes ning nende mõtted on mulle teadmata. Soovikorral asukoht privasse.

[Aspelund]

Igaks juhuks ütlen, et ma pole IZ-56 eriteadlane Lihtsalt mu kogemus erineva tehnilise kirjanduse vallas sundis mind eelnevat remarki kirjutama.

Asp

[valdo]

Igaks juhuks ütlen, et ma pole IZ-56 eriteadlane Lihtsalt mu kogemus erineva tehnilise kirjanduse vallas sundis mind eelnevat remarki kirjutama.

Enda kohta ütleks sama... Samas lisaksin, et üks paljude anomaaliate tekkimise kohta nõukogudeaegses tehnikas on elektrivärk, kuna sellega tegelevad tehased olid tsentraliseeritud üle kogu riigi ning varustasid kõiki tootjaid. Ja seal juhtus rohkem kui kusagil mujal seda, et pandi miski vanemas standardi asi vms külge...

Muid detaile tegid tehased sageli ikka ise...

[praud]

Tere!

Niisiis, olles vahepeal tarkust kogunud käigukasti teemadel ja saanud seibe, mis kastist üldse puudusid, olen saanud oma asjadega edasi kuni järgmise takistuseni Nimelt aegu tagasi varutud käiguvahetuse kahvlid osutusid valesti valituteks. Originaalid on 1-150 ja 1-151, "uued asendused" 1-12, 1-13. Ju kuuluvad need mõnele uuemale IŽ mootorile. Vanad kahvlid on mõlemalt poolt kulunud, 5mm paksusest mõni kümnendik kuni 1mm. Tea kas selliseid poest ka veel uuena leida võiks.
   
Palun ka abi kahe seibi tuvastamisel. Kuhu need võiks kuuluda?
   

[Tsiklimeister]

Vasakpoolne õhem seib on gaasikäepideme ja selle kinnituse(silumiinist) vahelt.Parempoolne võib olla tehase praak ja lihtsalt sattunud monteerimise käigus ratta külge.

Lugupidamisega.

[karlep]

Teine seib peaks olema pärit mopeedi tagukiige võlli juurest. (tundub vähemalt sama kujuga)

[ber]

Teine seib peaks olema pärit mopeedi tagukiige võlli juurest. (tundub vähemalt sama kujuga)

Tundub täitsa mopile kuuluvat jah.

[praud]

Tere!

Vasakpoolne seib käib tõesti silumiinist käepideme otsa sisse. Tänan! Ja see parem seib on ehk mu paralleelsest Riga-5 taastamisest sattunud IŽ-56-e asjade kasti.

Vahepeal olen tegelenud tulutult käigukasti kokkupanekuga, mille ebaedu sai mulle hiljuti selgeks. Nimelt käigukastis saab reguleerida osade võllide tolerantse küll seibidega, aga veetava ja vedava võlli omavahelist asetsemist mitte, sinna peab mahtuma täpselt 2mm vaheseib. Paraku see vahe oli suurem ja järjest enam tundus see karteri tihendi võrra suurem olema Lugedes raamatuid sai selgeks, et karteri poolte vahel ei kasutata mitte tihendit, vaid pakelliitlaki kihti...kasutatud tihendi paksus on aga ca 1mm...nii et uuele ringile

Kui kellelgi on fotot stopperseibist, mis käib väntvõlli hammasratta kinnituspoldile peale, olen tänulik seda nähes, eriti tänulik, kui kellelgi see üle

Priit

[isandpauk]

See on kausikujuline (nagu õllepudeli kork) plekist "seib", mille sees on poldi jaoks kuuekandiline auk. Keerad poldi kinni, lükkad seibi peale ning fikseerid seibi seeliku kärniga hammasratta kaelal olevatesse aukudesse.

EDIT: leidsin ühe mitte väga hea pildi kah

[praud]

See on kausikujuline (nagu õllepudeli kork) plekist "seib", mille sees on poldi jaoks kuuekandiline auk. Keerad poldi kinni, lükkad seibi peale ning fikseerid seibi seeliku kärniga hammasratta kaelal olevatesse aukudesse.

EDIT: leidsin ühe mitte väga hea pildi kah

Selge, tänan! Peab siis silmad lahti hoidma ja leidma või ise treima selle vidina.

Asjade seis on siis näha järgmiselt fotolt:
   
Mootor on enamasti koos, mõni originaaalne seib, kruvi ja puks on küll puudu, aga eks leiab ka need. Juhtmed on samuti veetud ja ühendatud, va. esilatern, mille mõnedele detailidele peab aega kulutama ennem kui viimane kokku saab. Kui süüteluku katet ei leia, siis tuleb viimane ise teha, samuti signaaltuled korrastada, laterna alumiiniumneedid värvist puhastada ning poleerida jms.
Originaalne süüteluku kate peaks siis välja nägema selline, mida ka kahjuks veel ei oma:
       
Üldiselt töid ja tegemisi jätkub veel kuhjaga, sest puudu on riidekattega trossikõrid, mida tuleb ilmselt ise saksamaalt tellima hakata - seni pole siinmail keegi neid suutnud pakkuda (kuigi on lubatud)-, osad detailid veel klaaskuulipuhastuses, osad lähevad pea kroomimisse ja osa ka tsinkimisse. Üks suurem takistus on ka vasak summuti, sest toda oleks siiski korralikku vaja (st korralikumat kui mu lahti lõhutud ja taaskoostatud, mis nõuaks suurt pingutust täielikult siledapinnaliseks saamiseks), et saada head lõpptulemust.

Kui olin eemaldanud tihendi mootori karteri poolte vahelt, asendanud selle Yamabond 4 poolkuivava vedeltihendiga (kuna pakelliitlakki ei viitsinud otsima hakata ), sain käigukasti ilma suuremate vaevadeta reguleeritud ning kenasti käike vahetama - see oli meeldiv

Nüüd ka mõned küsimused.

Kas kellelgi on pilti võimalik teha aku karbi aku kinnitusdetailidest ja kaitsmest?

Sain vahepeal tuliuute IŽ käepidemete omanikuks, ainuke probleem, et sindrinahk halli värvi...aga oleks vaja musti. Kas on keegi proovinud kummi värvida; kuivõrd see õnnestub, kui ühtlane jääb toon, kaua see üldse kestaks ja kui sügavale pigment tungiks?
   
Väike märkus ka originaalsuse teemal, nimelt käib gaasikäepideme otsa originaalis kattekummi riba, nagu ka pildilt näha. Mina seda varem ei teadnud, kuid varuosade kataloog kinnitab seda.

Järgmisena huvitab mind lahendus varuosade kataloogi poolt esitatud väljakutsele. Nimelt seda sirvides jäi silma, et küljekarpidel (tööriista- ja akukast) on 4tk mingeid puhvreid originaalis. Ehk siis kummalegi poole jääks 2tk. On need siis kummist või metallist ja kuhu need võiks asetseda? Lisasin ka pildimaterjali:
   
Müstilise detaili number on 13

[TimmThaler]

tere, selline küsimus, et kust sul need käepidemed õnnestus leida, ise otsin kah neid.

[isandpauk]

Järgmisena huvitab mind lahendus varuosade kataloogi poolt esitatud väljakutsele. Nimelt seda sirvides jäi silma, et küljekarpidel (tööriista- ja akukast) on 4tk mingeid puhvreid originaalis. Ehk siis kummalegi poole jääks 2tk. On need siis kummist või metallist ja kuhu need võiks asetseda? Lisasin ka pildimaterjali:

Müstilise detaili number on 13

Need 4 "puhvrit" saavad olla ainult kummist punnid, mis käivad aku alla, aku ja karbi vahele.
EDIT: Mis tihendimaterjaliga on Yamabond puhul tegemist ning kuskohast/mis hinnaga seda saada? Kuskohast leidsid, et IZ-l on kaitse?

[praud]

Tere!

Käepidemed sain viimati Tagadilt, kus ma küll silmi hoolsalt lahti hoidsin, aga sarnaseid musti isendeid mitte ei silmanud. Oli küll lätlaste poolt pakutud ja järgi tehtud uusi käepidemeid, mis meenutasid IŽ-i omi, kuid olid mingite kirjadega ja seega sobimatud, ning vanu, milliseid ma kasutada poleks soovinud. Leidsin vaid need uued hallid. Kui kellelgi sarnases konditsioonis musti vastu pakkuda, teeme kaupa Ise olen näinud sarnaseid halle ühe originaalsena säilinud Jupiter-3-e peal.

Nr.13 puhvrite suhtes ma veidi kahtlen, et need aku alla käivad - justkui vähe ruumi oleks neljale. Raamatu ühelt pildilt paistab, et seal aku all pole midagi. Kas ei või olla, et need puhvrid käivad hoopis küljekarpide alumiste kinnituspoltide ja raami vahele? Põhjusel, et mõlema küljekarbi alumised osad jäävad üsna suurde pingesse, kui nende poldid kinni kruvida.

IŽ-56-l on kindlasti kaitse ja ka nn. massilüliti. Kaitsme olemasolu on nii skeemis kui ka ekspluatatsiooni raamatus ära märgitud. Samuti peab akukastis olema vasakul servas kinnituskõrvad, mille vahele kaitse kinnitub. Massilüliti peaks olema lihtne kruviklemm, mida saab kiirelt lahti ühendada (ka see on skeemis näha).
       
Väntvõlli hammasratta kinnituspoldi stopperseib on siis selline, täpselt nagu eespool kirjeldati
   

[indrek]

Nr.13 puhvrite suhtes ma veidi kahtlen, et need aku alla käivad - justkui vähe ruumi oleks neljale. Raamatu ühelt pildilt paistab, et seal aku all pole midagi. Kas ei või olla, et need puhvrid käivad hoopis küljekarpide alumiste kinnituspoltide ja raami vahele? Põhjusel, et mõlema küljekarbi alumised osad jäävad üsna suurde pingesse, kui nende poldid kinni kruvida.

Küljekarpide sobitamine raami külge on omadest kogemustest üks paras tegemine. Seni ei ole täheldanud mitte ühegi ratta puhul raami ja karbi vahelisi (kummi)pukse, kuigi vajadus nende järgi oleks olemas. Mil moel on praegu Sul lahendatud küljekarpide asetsemine raamitorude suhtes?

Lenksukumme ma värvida ei soovita. Ei tea olemas olevat sellist värvi mis kummi külge hakkaks, ning pinna sisse imendumise suhtes olen samuti skeptiline. Mustale kummile annab tema värvuse peenike tahm, mis tema koostise hulka on segatud, värvainet selle koostises ei leidu.

[praud]

Küljekarpide sobitamine raami külge on omadest kogemustest üks paras tegemine. Seni ei ole täheldanud mitte ühegi ratta puhul raami ja karbi vahelisi (kummi)pukse, kuigi vajadus nende järgi oleks olemas. Mil moel on praegu Sul lahendatud küljekarpide asetsemine raamitorude suhtes?

Lenksukumme ma värvida ei soovita. Ei tea olemas olevat sellist värvi mis kummi külge hakkaks, ning pinna sisse imendumise suhtes olen samuti skeptiline. Mustale kummile annab tema värvuse peenike tahm, mis tema koostise hulka on segatud, värvainet selle koostises ei leidu.

Hetkel on küljekarbid kinnitatud ainult ülalt, alumised poldid on kergelt kinni kruvitud. Kui viimaseid üritada kõvemini pingutada, siis jäävad karbid pingesse ja luugid ei taha enam hästi käia. Kui need 4 puhvrit peaks käima alumiste kinnituspoltidega komplekti, oleks lahendus käega katsutav. Olen mõelnud, et peab ilmselt minema Riiga lähiajal ja sealset 56-e tõsisemalt uurima.
Seoses selle puhvri teemaga tuli meelde, et tagaporilaua keskmine kinnitus raamile sisaldab samuti kahte "puhvrit", need peaks terashülsid olema, vist. Kas oskab öelda keegi, kui kõrged need originaalis on? Foto oleks samuti abiks.
Käepidemete kummide toonimise osas ei olnud ise ka eriti optimistlik...

[rallitaja]

Kas on veel meeles, palju uus birka maksma läks? Oleks endalgi vaja lasta üks birka teha.