Tööriistadest

(29-08-2018, 22:09 PM)Marko Kirjutas:  
(29-08-2018, 21:44 PM)viplala Kirjutas:   tahaks endale sellist suplerit mille ühes otsas on supler ja teises haamer

Sügavusmõõtjast loobud, saab teha küll Smile
Kas see on tellimus? Ennegi sõgedaid asju tehtud, mis see pisike supler nüüd....
Edasijõudnud muide kasutavad mikromeetrit pitskruvina. Hea tihe keere, ei põru lahti.
[Pilt: 9fd779c11116f3cdc666f4371d426709--auto-h...-humor.jpg]
Vasta

Sügavusmõõtja võib ju haamri seest välja tulla...
Vasta

Tavasuplereid olemas nii 0,0 kui ka 0,00 täpsusega.Digivärk on nagu autodega,nn.tillipikendus.Samas .kas siinses seltstkonnas kellelgi  ongi niiväga vaja 0,00 täpsust .OK. va.mõned treimehed.
Vasta

Resolutsioon ei ole täpsus.
Vasta

digisupleril on üks oluline eelis.
vanainime näeb ka ilusti ära, kas näpuvahele sai võetud 8mm puur või 8,5mm.
kõigil muudel juhtudel tasub ikka nooniusega riistapuud eelistada. siis samast hinnaklassist asjade puhul muidugi.
Vasta

(30-08-2018, 20:26 PM)diesel Kirjutas:  digisupleril on üks oluline eelis.
vanainime näeb ka ilusti ära, kas näpuvahele sai võetud 8mm puur või 8,5mm.
kõigil muudel juhtudel tasub ikka nooniusega riistapuud eelistada. siis samast hinnaklassist asjade puhul muidugi.
Digisupleri miinuseks on niiskus,ise kasutan sellist.
[Pilt: nihik-indikaator-mudel-217-150-001-40mm-scala.jpg]
Vasta

(31-08-2018, 05:44 AM)jawamees Kirjutas:  
(30-08-2018, 20:26 PM)diesel Kirjutas:  digisupleril on üks oluline eelis.
vanainime näeb ka ilusti ära, kas näpuvahele sai võetud 8mm puur või 8,5mm.
kõigil muudel juhtudel tasub ikka nooniusega riistapuud eelistada. siis samast hinnaklassist asjade puhul muidugi.
Digisupleri miinuseks on niiskus,ise kasutan sellist.

Digitaalseid nihikuid tehakse ka niiskuskindlaid, suurim eelis on ikkagi see et näidu võtmisel vea tegemise võimalus on ikka oluliselt väiksem (mulle näiteks eelkirjutaja toodud kellaga variant üldse ei istu). Kui kardate, et teibaid näitab, siis muretsege omale kusagilt üks pikkusotsmõõt (ingl. k gauge block) teie lemmikmõõtepiirkonnas ja kontrollige sellega oma tööriista enne kasutamist. Kõlbab ka mõõt mõnest nõukaaegsest komplektist või Hiinast, nihiku jaoks on täpsust ülegi.
Täpsuse poolelt veel - viisakad tootjad viitavad enamasti et nende nihik on valmistatud kooskõlas standardi DIN 862 nõuetele, mis annab lubatavaks veaks diginihiku korral 0,02 mm kuni 100 mm piirkonnas ja 0,03 mm kuni 600 mm piirkonnas.
Muidugi see on ainult mõõteriista täpsus, ära ei tohi unustada muid mõjureid, a'la mõõdetava objekti omadused, mõõtejõud, mõõtja oskused, keskkonnatingimused jne aga üldiselt normaalse mõõtja käes võiks korras diginihikut usaldada 0,03...0,05 mm piires. Nagu ülalpool juba väga õigesti mainiti, siis täpsemate mõõtmiste jaoks on kruvikud, mis on oma mõõteprintsiibi tõttu kuni 10x täpsemad - mõõteskaala siht on sama detailil mõõdetava mõõtme sihiga.
ja palun ärge haamrina mõõtevahendeid kasutage ... üks löök võib tekitada vajaduse nihikut ühekordse viskerelvana kasutada Cool
L.
Vasta

Ei tunne küll puudust, aga olemas on ka digitaalne mõõdulint(nöör):
[Pilt: e1b0daf02b4915cacf27d9638e4afd92_origina...9ab56dc2da]
Vasta

(02-09-2018, 20:22 PM)veix__ Kirjutas:  Ei tunne küll puudust, aga olemas on ka digitaalne mõõdulint(nöör):

lambist pakun, et umbes pooled mõõtmised on nö. välja sirutatud lindiga. seda nööri vist ei sunni kuidagi sellist liigutust tegema.
Vasta

[Pilt: 52V6j6]
Neid on igasuguseid, ka sisseehitatud laserkaugusmõõtjaga.
Vasta

(02-09-2018, 21:03 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  [Pilt: 52V6j6]
Neid on igasuguseid, ka sisseehitatud laserkaugusmõõtjaga.

täna just seisin redeli peal, poolest kerest saati puukuuri lakaluugist sees ja mõõtsin laudu.
ikka nii, et lükkasin linti piki lauda endast kaugemale, kuni otsa taha kinni sai haakida.
vot selle koha peale ei passi nöör ega laser.
Smile
Vasta

(02-09-2018, 21:18 PM)diesel Kirjutas:  
(02-09-2018, 21:03 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  [Pilt: 52V6j6]
Neid on igasuguseid, ka sisseehitatud laserkaugusmõõtjaga.

täna just seisin redeli peal, poolest kerest saati puukuuri lakaluugist sees ja mõõtsin laudu.
ikka nii, et lükkasin linti piki lauda endast kaugemale, kuni otsa taha kinni sai haakida.
vot selle koha peale ei passi nöör ega laser.
Smile

.... ja seina najale püsti ka ei aja nööri, nt. tapeedi vm. mõõtmiseks

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta

Tahtsin küsida kas keegi veel on tööriistamarketist neid 30% kiiremini puurivaid Alpen puure?
Tavalised olid küll head, aga need no ma ei tea. Ei oska vist puurida. 
Peale teritust hakkasid hästi võtma nagu tavaline odav makita puur aga mitte kiiremini. 
Teise asjana mainiks hea sõnaga decora kaubandusketis müüdavad lõikekettad nimega "Long laif" 1mm pleki lõikamisel väga palju pikemalt ei saa, kuid 8mm ja paksemat lõikavad päris pikalt ning ei aja siniseks ilus puhas lõige jääb..
Kuna "Rasa" toodang oli otsas sai katsetatud
Vasta

(02-09-2018, 21:38 PM)maisalup Kirjutas:  pleki lõikamisel väga palju pikemalt ei saa,

Pleki lõikamisel peab liikuma edasi. Ketast hävitab tagapool olev nö "vastukarva" plekiserv. Ja sinder teeb seda isuga Smile

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(02-09-2018, 21:38 PM)maisalup Kirjutas:  Tahtsin küsida kas keegi veel on tööriistamarketist neid 30% kiiremini puurivaid Alpen puure?
Tavalised olid küll head, aga need no ma ei tea. Ei oska vist puurida. 
Peale teritust hakkasid hästi võtma nagu tavaline odav makita puur aga mitte kiiremini. 

 Ma pole neid just ostnud, vaid kohe koobalti(hind umbes poole kallim) omad võtnud. Need võtavad küll hästi kui vaja näiteks hardoxit või lehtvedru puurida.
Vasta

Kuna suurem hunnik metalli vaja ära tükeldada, siis omab keegi kogemust sellise karbiidkettaga?
https://www.tooriistamaailm.ee/saeketas-...6tblade-hj
Eriti huvitab just vastupidavuse pool. Reklaamitakse kuni neli korda kiiremat lõiget ja 20 tava abrasiivketta vastupidavust.
Pluss muud jutud veel pealekauba, ei aja sädemeid, ei kuumuta metalli, ei jäta krasse jne.
Kui ta nüüd 20 abrasiivketast vastu peaks, oleks tegu igati hea investeeringuga. Arvestades, et tavaketas maksab sinna 5.- juurde ja sellel nii mõnelgi juhul ainult magusa kolmandiku ära lõigates on ketas otsas. Lihtsalt ei küüni enam materjalist läbi.
Kellel kogemusi, siis kuidas karbiidketta nürinemine toimub, kas järjest kehvemaks, või saab äkki otsa?
Pöördeid tuleb ka tükelduspingil alla viia. Karbiid tahab kuni 1800Rpm, tava abrasiivlõikepingil 3500-4000Rpm kanti. Aga sageduspuunduriga lahendatav.
Võrdlusmoment:
https://www.youtube.com/watch?v=gbkkmIIPZX4
Vasta

Mul mingi makita tükelduspink umbes sarnase kettaga. Olen täitsa rahul. Abrasiivist ikka julgelt etem. Detail ei lähe isegi kuumaks. Need kõvasulam hambad hakkavad sealt küljest minema lendama kuni ühel hetkel enam ei lõika. Detail peab olema väga hästi kinni, muidu kui natuke viltu tõmbab, saad kohe paarist hambast jagu. Armatuurraua lõikamiseks ka ei soovita, kipub samuti järsu löögiga kinni võtma.
Vasta

Peaks tavalise puidu oma ümber teritama ja sellega proovima metalli lõigata. Teoreetiliselt suurt vahet ei tohiks olla. Kõvasulam on puidu puhul ainult natukene teise koostisega, kui üldse.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(31-10-2018, 23:10 PM)viplala Kirjutas:  Peaks tavalise puidu oma ümber teritama ja sellega proovima metalli lõigata. Teoreetiliselt suurt vahet ei tohiks olla. Kõvasulam on puidu puhul ainult natukene teise koostisega, kui üldse.

Just olin sunnitud 4 6mm kruvi ristipidi läbi lõikama, teadlikult. Odav noname käsiketas saag, suht tiheda hamba ja väikese nurgaga. Esimesed kaks näris veel läbi, järgmiste puhul pidi jõuga suruma. Pruss milles kruvid, jäigi lõpuni lõikamata. Kettast sai sakiline plekitükk, mitte ühtki kõvasulamist tera ja hamba otsad kadunud.


Vasta

(01-11-2018, 00:02 AM)hulgus Kirjutas:  
(31-10-2018, 23:10 PM)viplala Kirjutas:  Peaks tavalise puidu oma ümber teritama ja sellega proovima metalli lõigata. Teoreetiliselt suurt vahet ei tohiks olla. Kõvasulam on puidu puhul ainult natukene teise koostisega, kui üldse.

Just olin sunnitud 4 6mm kruvi ristipidi läbi lõikama, teadlikult. Odav noname käsiketas saag, suht tiheda hamba ja väikese nurgaga. Esimesed kaks näris veel läbi, järgmiste puhul pidi jõuga suruma. Pruss milles kruvid, jäigi lõpuni lõikamata. Kettast sai sakiline plekitükk, mitte ühtki kõvasulamist tera ja hamba otsad kadunud.

Terase jaoks on teritus ja eriti kukaldus hoopis teine kui puidule. Kaasaegsed kruvid on kah kõvad kui kuradid. See ketas pidigi otsa saama.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 8 külali(st)ne