Mis motoplokiga on tegu?

Mnjah. Üks treialiharidusega tsikliputitaja soovitas kah treipinki vuristada. Aga minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt tuleb igasugu taoliste vidinate  genereerimine kõne alla järgmistel juhtudel:

* tehasetoodangut pole kusagilt saada

* omavalmistatud asi tuleb valmistoodangust oluliselt odavam (ja/või kvaliteetsem)

* ajafaktor/hädaolukord. Ehk siis vidina valmistamine võtab vähem aega kui poes käimine, eriti, kui asja kohapeal ei ole ja seda peab tellima. Või kui pühapäeval keset kõige magusamat niitmist murdub murumasinal ära mõni tollkeermega polt. Siis on kõige kiirem lahendus asi meeterkeerme peale ümber teha. Jne...

* kodune "kudumine" pakub tegijale suurt rõõmu/eneseteostuslikku momenti.

Antud probleemi puhul ei saa ma ühelegi eeltoodud punktile jaatavat vastust anda.

Päris esinduslik valik on näiteks siin Taolisi kohti on muidugi veel, aga viidatud lehe eeliseks on detailselt esitatud mõõtmed. Uurime neid, vaatame kuju (ei ole päris torujupp) ja mõtleme seinapaksuse peale (0,3...0,4 mm). Ja kas tavateritusega (116...120 kraadi) puur teeb meile õige kujuga augupõhja? Ja kas kolhoosniku mõtteviisiga ahh-käib-küll-mis-sa-veel-tahad tegelane teeb sellise asja, mida kannataks vaadata ja tsinkida? Endal (hetkel veel) kodust treimisvõimekust ei ole. Ja kui olekski, ei hakkaks kah sellise asjaga mässama.

Algse küsimuse tagamõte oli, et tänapäeva Eestis peaks leiduma igasugu trossidega masinaid, mistõttu on keegi tõenäoliselt sarnase probleemiga kokku puutunud ja oskab ehk soovitusi anda, kust 8mm otsakuid Eestist saab.

Aga neid asju, mida kodus tuleb teha, jätkub niigi. Või teab keegi näiteks, kus müüakse 19,5x28,5x1 seibe?

Muuhulgas ilmnes näiteks selline huvitav probleem: ükski Võru ehituspood ei pakkunud 14x150 polti. Aitas Würth.

Ehk siis "vägisi" on sarvikutegu paisunud täiemõõduliseks projektiks, millest vastavalt asja edenemisele ka tead annan.
Vasta

Eks see küsimus on suhteline-kas sõita 2x60km ja hakata heas usus tsiklipoode kammima või paana pink tööle.Enamuses poodides saad jupi asemel üllatunud pilgu ja reg numbri päringu.
Vasta

(08-04-2023, 09:20 AM)oltsberg Kirjutas:  ...
Muuhulgas ilmnes näiteks selline huvitav probleem: ükski Võru ehituspood ei pakkunud 14x150 polti. Aitas Würth. ...
kui ka Würth ei ole mind aidanud, siis on "imelike" poltide puhul Võrus aidanud Varula, Würthist saadeti sinna  Toungue
Vasta

Varulas (või täpsemini E-Varulas) vist sellist polti ei olnud, või oli sisekuuskantpeaga, seepärast saigi Würth ette võetud. Muide, Varulas (aga ka Mehkas) on Würthi poldid odavamad kui Würthis endas. Eks nemad on püsikliendid ja ostavad korraga rohkem.

Aga nüüd natuke juttu, kuhu see 14x150 polt käib ja miks mul teda vaja oli. Kuna oma sarvilisest selle koha pealt head pilti ei ole, siis kusagilt kuulutuseportaalist pätsatud pilt:
   
Polt tähistatud noolega. Ka see aparaat on pool-Goldoni. Tunnused: Itaalia mootor (kollane birka), värvitoonide erinevus sarvetoru ja korpuse vahel, musta värvi plastdetailid (100% Kutal on pruunid) ja sisekuuskantpeaga polt (ringi sees).

Vahemärkusena: Itaalia metall tundub olema Nõukogude omast kehvema kvaliteediga. Ei ole küll otsest võrdlusbaasi sama kaua nõgesepõõsas vedelenud Kuta ja Goldoni vahel, aga Goldoni oli siit-sealt üsna jõhkralt roostes. Samuti hakkasid puhtaks nühitud detailid üsna kiiresti taas "rebaseks" minema.

Ja seesamune polt osutas väga visa vastupanu. Ei tahtnud teda sugugi hukata, mõlemast otsast läikis nagu juudi m*** Smile Aga vot, lihtviisil teda kätte ei saanud, oli räigelt kõvasti kinni roostetanud. Mingit "kõhulahtistit" ei saanud kah eriti vahele lasta, sest polt hoiab koos nelja detaili, milles ühe sees istub ta ca 75mm pikkuselt. Ei allunud ta mutrivõtmega väänamisele. Julm tagumine andis niipalju, et ots läks kõveraks. Lõikasin otsa maha, toksisin pulgaga. Ei midagi. Praadisin keevitusega poldipea korduvalt punaseks, toksisin, ikka ei midagi Sad Ja lõpuks ei jäänud üle muud kui välja puurida. Selline vahva suguline vahekord siis Big Grin
Vasta

Kangekaelse poldi jätkujutuks olgu presenteeritud, milline näeb ta välja päris-Kutaisil. Ja veel mõningaid üllatavaid detaile, kus Kutaisil kohtab moodsamaid lahendusi kui Goldonil.
   
Poldipea on tavapärasest tunduvalt kõrgem. Goldoni hukatud polt oli seevastu "tavalise" peaga, ehk nagu "ehituspoest ostetu", ehk siis "tava-DINile" vastav. Kuta poldi teine ots:
   
Ka eelmine pilt jätab mulje, et paras "käsitöö", grusiinid on hoolega treipinki vuristanud. Ja üllatuseks on sinna otsa pandud selline mutter:
   
Goldonil oli täiesti tavaline mutter ja vedruseib.
Samas võtmes ka Kuta gaasihoova kinnitus sarve külge:
   
Goldonil tavaline mutter:
   
Siinkohal võib muidugi vaielda: sarved on Gruusia päritolu, kõik sinna otsa lükitu pärineb Itaaliast. Ehk pandi siis ka vastavad poldid/mutrid kaasa, aga võib ka olla, et kasutati "kohalikke".
Goldoni trossinduse splindid:
   
Taas on võimalik, et kasutati "kohalikke", sest suur ja võimas kosmose- ja tuumariik oskas neid ju ise teha. Kahjuks ei lase rooste tsingikihi tooni uurida. Samas räägib rooste pigem Itaalia "kasuks".
Ja Kuta küljes olid palju mugavamalt käsitletavad ja korduvkasutatavad asjad:
   
On ka võimalus, et kasutaja on need ära kaotanud ja tavasplintidega asendanud, kuid see ei tundu eriti tõenäoline (pool-Goldonil olid kõik ühesugused, kõiki ei jõutud ära kaotada). Punase "junni" sees olevaid ei ole ilmselt kunagi näpitud. Miks, selle üle arutleme edaspidi.

Eelnevaga ei taha väita, et Gruusia insenerid need lahendused ise välja nuputasid. Asi ilmselt selles, et Goldoni täiustas jooksvalt konstruktsiooni ja selleks ajaks, kui GNSVs kõiki juppe kohapeal tegema hakati, olid need Goldonil kasutuses, algselt Kutadele "doonoriteks" toodutel aga veel ei olnud.

Pika meelega lugejate kiusamiseks ka piltmõistatus: kumb käiguhoob on Itaalia, kumb Gruusia oma?
   
Avaldage arvamust!
Vasta

(10-04-2023, 22:20 PM)oltsberg Kirjutas:  ...
Pika meelega lugejate kiusamiseks ka piltmõistatus: kumb käiguhoob on Itaalia, kumb Gruusia oma?

Avaldage arvamust!
Avaldan arvamust vastavalt teemaomaniku soovile - üks tundub olevat puksil, see siis loogiliselt roiskuva kapitalisti toode ja teine laagril olev sotsialismuse tingimustes tehtu.
Vasta

Vabandan desorienteeriva pildi pärast! Kuna hoovad on erinevas komplektsuses, võib tõesti pildilt jääda mulje, et alumisel on laager. Tegelikult on see koht mõlemal täiesti identne: metallpuks-plastpuks-metallpuks, ükskõik, kas seest väljapoole või väljast sissepoole lugedes.

Ksf! honkomees on siiski õigel teel: alumine, mida ta laagriga varustatuks pidas, on valmistatud ainuõige ja -võimaliku ühiskonnakorra tingimustes, mis pidi saavutama võidu kogu planeedil Big Grin

Aga küsimuse konks (minu pilgu läbi) hoopis selles, et "nõukogude naine" (pildil alumine) on sileda ja pringi "nahaga", aga "sinjoora" (ülemine) kannatab raske tselluliidi käes Big Grin
Vasta

Nüüd sellest, millised käiguvahetusvardad eelpresenteeritud hoobade külge käivad.

Kutaisi:
   
Kõik lihtne, loogiline, tehnoloogiline. Varda otsa on peenemaks sügatud, 90 kraadi painutatud ja splindi jaoks auk puuritud. Antud juhul on küll selle auguteoga liiga hoogu mindud Smile Siit pildilt ei ole küll hästi näha, aga vasakul võime aimata, et varras pole päris sirge, vaid on mingi nurga all painutatud.

Pool-Goldoni küljes oli aga üsna imelik asjandus. Varras oli tugevalt roostes ja meelevaldselt painutatud. Seetõttu tekkis esmamulje, et originaalvardaga on midagi juhtunud ja keegi, kellel oli võimalus kasutada freespinki, on asenduse valmis kudunud:
   
Tsinkima või isegi värvima asjandust ei hakatud, peaasi, et "magus on ja purju teeb".

Koogelmoogeldades aga selgus, et see on sinjooride tehaselahendus! Ju siis mingil hetkel otsustati puurimise-freesimise-keevitamise arvelt kokku hoida ja tehti lihtsustus ning õpetati ka grusiinid seda järgima.

Huvitav nüanss on see, et enamasti paistab vanatüübiline varras täiesti sirge olevat, vaid üks pilt näitas kõverust. Mina ajasin "kringliks keeratu" kah täiesti sirgeks, kas see hea on, selgub hiljem.
Vasta

Mul on Kutadel (mul neid 2) mõlemil üks varras nurga all, teine sirge. Kumb kummale (käigukast ja jõuvõtt) käis, täpselt peast ei mäleta, aga mingi mõte sellel oli. Vist hoidis mõlema varda otsad "rooli" pool ühel tasapinnal ja kaugusel.
Vasta

(14-04-2023, 12:55 PM)klaave Kirjutas:  Mul on Kutadel (mul neid 2) mõlemil üks varras nurga all, teine sirge... 
Vastus siinsamas teemas eespool olemas. Ka koogelmoogel näitab, et valdavalt on Kuta käiguvarras sirge, jõuvõtu oma aga jõnksuga. Ka Goldonil paistab nii olevat, niipaljukest, kui neil sellist konstruktsiooni on (paljudel on kangid, mis ei ulatu lenksuni.) Aga esineb ka variatsioone. Minu Kutal jälle mõlemad natuke kõverad
Siinkohal ei saa välistada, et keegi on neid oma käe järgi tuuninud, või on tehases praaki tehtud, või siis mingil ajal tehti konstruktsioonimuudatus.

EDIT: lisatud pildilt saame aimu, miks just jõuvõtuvarras peab olema kõver .
   
Ehk siis ka 180 kraadi pööratud sarvedega peab ta mootori taha takerdumata vabalt liikuma. Ja seda iga mootori puhul, Goldoni pakkus Super 600 seeriale tervelt 5. (viit) erinevat mootorit. Mootoritest täpsemalt kunagi edaspidi.
Vasta

Detailides on sorgitud, võtame nüüd ette suurema pildi, mille poolest "keskmine" Goldoni (mis meile koogelmoogelist ette trehvab) Kutaisist erineb. Varem olen kah üht-teist maininud, aga olgu nüüd "puust ja punaseks".
   

1. Lühikesed kangid. Neid on oi kui "mugav" käsitseda, eriti 180 kraadi pööratud sarvede korral. Käed peavad olema pikad nagu sotsialismiaegsel sööklatädil Big Grin  Ja sinjooridel ongi.

2. Mingi plastdetail sarvetoru all. Paistab, et läbi selle kulgevad trossid. Ka trossipingutit on näha, aga täpsemalt ei oska asja kommenteerida.

3. Kaks linki paiknevad vasaku sarve otsas, kusjuures neist vasakpoolsem on sidur. Külgsidurite fiksaatorid puuduvad.

4. Sarved ja lingid on kroomitud. Nõukogudemaal ei hakatud sellega vaeva nägema ja õige ka. Kui asi ilusti läigib, ei tähenda see veel, et ta paremini tööd teeb. Siiski leiti, et sarved peavad ülejäänust erinema ja need värviti rõvepunaseks.

5. Silmnähtavalt laiemad veljed ja rehvid. Ometi pasundavad Goldoni tehasejuhendid 4.00-10 rehvidest ja freesi kasutamiseks on ette nähtud koguni 4.00-8. Siinkohal tuleb silme ette kataloogipilt, kus figureeris terve posu erinevaid velgi ja rehve. Nagu juba varem mainitud, pole tänasel päeval tasuta kataloogid enam kättesaadavad, seega ei saa täpsustada. Arvatavasti olid 4.00-10 "hinnad alates" variandil ja ostjad said soovi korral laiemaid tellida.

Olen tükk aega pead vaevanud, et kust jookseb "veelahe" 600 ja Super 600 mudeliseeria vahel. Esimene mõte, et asja määravad pikad kangid ja kaksiklingid parema sarve otsas nagu on Kutaisil. Aga see ei ole nii, sest ka lühikeste kangidega isenditel on "kapotil" kiri SUPER. (Allikmaterjali puudusel ei oska öelda, kas peale pikkade kangide leiutamist lõpetati lühikeste tootmine ära, või tehti neid paralleelselt. Igatahes võtsid seltsimehed sinjooridelt üle pikkade kangidega variandi.)

Ja tuli välja, et Superi ja mitte-Superi erinevus on jooksulaiuse reguleerimises!

600:
   
Ehk siis käib astmete kaupa splinti ühest august teise tõstes.

Super 600:
   
Kutaisilt tuttav sujuv reguleerimine polti kruttides. Igatahes paistab kõigil Superitel sõltumata kangide pikkusest olema selline konstruktsioon.

Tähelepanuväärne on, et vana variant pakub suuremat jooksulaiust. Miks sellest loobuti, ei oska arvata. Kas ilmnes konstruktsiooni nõrkus, või taheti asja kasutaja jaoks mugavamaks teha?
Vasta

Alustuseks veel väike heietus kangidest. Ka pikkade kangidega Goldoni tehasejuhendis on paljudel piltidel lühikeste kangidega sarvikud. On jäänud selgusetuks, kas mõlemat varianti toodeti läbisegi või ei hakatud lihtsalt pilte uuendama. Kunstnik, va ahnepäts, tahab ju raha! Big Grin Ja osa neist piltidest on jõudnud ka Hussari/Piirsoo piiblisse. Paradoksaalselt on lühikeste kangidega opereerimise juhis ka Kutaisi tehasejuhendis.

Goldoni mootorivalik 1982:

   

Märkimisväärne, et Kutaisile paigaldatud ALN 330 võimsuseks teatatakse vaid 4,8kW/ 6,5hj. Ilmselt asi deforsseeritud, et saaks A 76 bensiini kasutada. Kust külameestel paremat võtta oli, kui just metskonnas käppa sees polnud.

Eespool olen viidanud, et väidetavalt täiustasid seltsimehed sinjooride toodet sel määral, et võisid oma tootele anda lisanime Super. Ja teatud nurga alt on see täiesti õige! See kehtib Kutaisi Super 608 kohta. Goldonil oli tootmises 608, mitte Super 608.

Kutaisi Super 608 on ka siin foorumis ennast ilmutanud, aga tegemist siiski tunduvalt haruldasema asjaga kui Super 610. Super 608 mootorid LA 300 tulid Jugoslaaviast. Ilmselt siis millalgi enam ei tulnud, ja seltsimehed ei hakanud neid ka ise tegema, ALN 330 tegemise õppisid ju ära, sellest piisas. Ja milleks selline priiskamine, et mingile motoplokile topitakse erinevaid mootoreid, kui isegi autode mootorivalik oli napp, kohati olematu.

Kas lugejaid huvitab Goldoni haakeriistade valik aastal 1982? Kui kellelgi on huvi, võin millalgi esitleda.
Vasta

(24-04-2023, 22:16 PM)oltsberg Kirjutas:  ...

Kas lugejaid huvitab Goldoni haakeriistade valik aastal 1982? Kui kellelgi on huvi, võin millalgi esitleda.


Jah, palun.
Vasta

Niisiis Goldoni haakeriistad aastal 1982.

Frees tüüp 21:
   
Värviti nad roheliseks, mõned postitused ülevalpool ka pilt. CCCP hakkas kalli Juri Vladimirovitš Andropovi nimelises Taganrogi kombainitehases kloonima freesi 21M, mida 1982 Goldonil veel valikus ei olnud.  Visuaalne erinevus väliskujus (ümar/kandiline). Maksimaalne töölaius mõlemal 70 cm, aga vahepealsetes settingutes on erinevusi. 21M on saadaval ka tänapäeval, ainult et Eesti pensionär peab selleks ohverdama ca 1,5 kuu pensioni.

Frees tüüp 42:
   
Eelmisest erineb väiksema töölaiuse (kuni 50 cm) poolest.

Pakkumises ka "tiivad":
   

Haakeseade ja adramajandus, mis peaks ka Kutaisil sama olema:
   

Vaheltharimiseks:
   
Selliseid asju nõukogude inimesele ei pakutud.

1982 puudub Goldoni valikus kultivaator. Ju siis leiutati hiljem, sest Kutal on olemas. Samas pole Kuta tehasejuhendis sellest pilti, on vaid mainitud.

...Millalgi järgneb...
Vasta

Hakkame pritsima!
   
Tündrid minu arusaamist mööda mitme erineva suurusega. Saab ka käru peale panna:
   
Ja nüüd üks kergelt müstiline asi:
   
Väidetavalt on sihandane asi olemas ka Kutaisil. Ilmselt siis litsentsitehing seda hõlmas ja plaaniti ka tootma hakata. Tehasejuhendis on kah esindatud, aga kas keegi on sellist pritsi ka ihusilmaga näinud? Või ongi vaid ilus pilt, muinasjutt ja unistus?

Reaalsem maailm, haagis C66:
   
Kutaisi käru peaks enam-vähem identne olema, va tiisel. Sinjoorid väänasid tiisli kõveraks, seltsimehed ajasid sirge toruga läbi.

Vedav haagis C62:
   
Siinkohal oleks sobilik ära lahendada ka käesoleva teema alguses püstitatud vedava käru müsteerium.
   
Kas saan õigesti aru, et ikkagi emb-kumb?
Vasta

Kui sa tõlget küsid, siis seal on otseselt kirjas: Mitte mingil juhul ei ole võimalik kasutada seda neliveolisena, ainult tagaveolisena.

Selle tähenduse jätan teile mõelda, ma nii moodsa tehnikaga lapsepölves kokku pole puutunud, aind vanemate asjadega.
Vasta

Tänan, deus!

Ma sain kah sellest niimoodi aru, aga nüüd on kinnitus olemas. See seletab ka, miks on vaja neid punaseid stoppereid
Sarviku mõnekümnemeetrise "lohistamise" puhul jõuab ju külgsidurite mõlemaid linke parema käega hoida, aga kärutamise puhul ei tule see kõne alla. Võib palju "nalja" saada - ootamatu kursilt hälbimine või isegi jõuülekande purunemine.

Muide, nood tavalised splindid on ikkagi grusiinide omavoli, kasutati ilmselt seni, kuni õpiti õigeid tegema. Sinjoorid on asja näinud ikka nii:
   
Pildilt on aimatavad ka sisekuuskantpeaga poldid.

Aga edasi haakeseadmetest. Tsentrifugaalpump:
   
Tegelikult isegi kaks erineva tootlikkusega pumpa. Teoreetiliselt pakuti mingisugust ka Kutaisile, aga taas - kas keegi on oma silmaga seda näinud?

450mm saag:
   
Lattniidukid:
   
Taas 2 erineva niidulaiusega varianti. Kuigi Hussari/Piirsoo piibel on esimese neist ka Kuta külge "joonistanud", kasutati praktikas ikkagi KMM 1.0
kohendatud niiduorganit. Niidukujuttu on siin teemas eespool küllaga. Või ikka tehti ka mõni Goldoni-põhine niidumassin päriselt valmis?

"Tavaline muruniiduk", soovi korral ka koos kogumiskäruga:
   

Tänaseks aitab, millalgi jätkub...
Vasta

Me siin sõbraga viskiklaasitaga vaatasime neid pilte ja tal tuli meelde, et tal naabrimehel oli MTZ, mille jõuvõtuvõll oli ees ja taga olemas ja oligi lülitatav kärupoolse kangiga, mis sul ühel pildil ka näha. Ja lülitatav oli ees või  rattad või taga või rattad ja taga. Lisaks "lesestaja" konfiguratsioon, ehk esimene käik sisse ja kui kivi otsa komostasid ja kummuli hakkasid käima, siis ei ulatunud enam kangini, et tagajõudu välja lülitada ja käisidki jopega üle ja mööda võlli. Raske seletada tekstis seda...
Vasta

Jah, ega Goldonil (ja Kutaisil) ilma asjata pikki kange kasutusele ei võetud. MTZ puhul võtsin eeskuju ja lähenesin asjale nii pilt1 ja pilt2

Aga veel Goldoni haakeriistu.

Väike kolmes suunas kallutav käru:
   

Lumepuhur:
   

Hari:
   

Woodbrusch cutter, mille võiks tõlkida võsalõikuriks:
   

Ja lõpuks "teehöövel", millest eraldi suurt pilti ei ole:
   
Vasta

Kui detsembris siiberdavad ringi suurte kingikottidega jõuluvanad, siis täna tõi varajase süütega sünnipäevavana mulle sellise asja:
   
Pärit on see Soome antikvariaadist. Kui mälu ei peata, oli ta pakkumises juba 9 aastat tagasi, mil ma Kutaga intiimsuhtesse astusin. Kõik ilusti pulkadena ära näidatud (ALN 330 mootor, sarvik, haakeseade ja frees). Huvitaval kombel puudub trükisel igasugune dateering. Trükikvaliteet on muidugi masendav. Lisaks ajab hullumise äärele asjaolu, et detailide positsiooninumbrid ei ole järjekorras. Olen ka teiste taoliste nõukakataloogidega kokku puutunud, aga ei ole detailide järjestamise loogikast aru saanud.
Üks näidispilt ka:
   
Polt pos32 pole ilma asjata märgistatud, sest tegin huvitava avastuse: detailid on kahe koodiga (numbrid esimeses tulbas):
   
Ja võtame ette Goldoni kataloogi:
   
Tuleb välja, et seltsimehed on alumise sulgudes oleva koodi maha ahvinud sinjooridelt, kuid ära jätnud ühe nulli. Põhjalikum tutvumine on veel ees, aga põgus vaatlus paistab seda väidet ka muude detailide puhul kinnitavat.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne