[Tegelane5]

Lamda juhtmete jootmine polegi teema. Lihtsalt ei tulnud paremat võrdlust pähe juhtmetest mis tina külge ei võta. Kindlasti on neid kasutusel mujalgi.

Lõikasin elioni digiboksiga kaasa tulnud LAN kaabli pooleks, kuna läbi seina oli vaja ajada. No ei saanud seda enam kokku joota-mingist alumiiniumist või lausa rauast tundusid kiud olema. "Ajutiselt" sai juhtmed kokku kruditud

[tcumen]

Nuh, jootmisest juba pikk teema tekkinud.
Alustame terminitest.

Tinutamine on tänapäeval natuke teise tähendusega, kui metallide liitmine joodisega. Pigem on
vasteks väljend: "tina panema". Aga see selleks.

Tinatamine on pinna või detaili katmine tinaga, aga ka tina sisaldava joodisega. Plekki tinatatakse, juhtmeid tinatakse. Juhtmete puhul on see nagu kruntimine värvimises, et oleks tagatud korrektne ühendus jootmisprotsessis.

Jootmine on see protsess, mida pahatihti tituleeritakse kahe eelmainitud nimetusega.
Tegu on siis kahe või enama, enamasti metallist detaili liitmisega joodisega.
Jootmisel kasutatakse räbusteid, mille hulka kuuluvad eelmainitud kampol, igasugu pastad, vedelikud, jne. Räbusti põhiline ülesanne on kaitsta joodetavaid detaile ja ka joodist õhuhapniku
korrodeeriva mõju eest. Korrosioon on teatavasti seda intensiivsem, mida kõrgem on temperatuur, metallimeestele peaks see tuttav teema olema.Räbustil võib olla ka nt. pindasid puhastav toime.
Pahatihti kipub aga nii olema, et mida toimekam räbusti (pasta, vedelik), seda suurem on keemiline agressiivsus. Mis omakorda tähendab seda, et agressiivsete räbustite kasutamisel tuleb hoolitseda selle eest, et kõik jäägid tuleb jootekohalt eemaldada (maha pesta) või neutraliseerida. Eriti käib see eelmainitud saltseri kohta, samuti on paljud jootepastad happelised.

Kahe terasplekist detaili jootmise teel liitmiseks oleks kõige mõistlikum kumbki detail saltseri abil tinatada, seejärel saltseri jäägid neutraliseerida ja siis joota, kasutades räbustiks kampolit.
Kõik elektroonikas kasutamiseks mõeldud nn. täidisega tinatraadid on kampoli baasil räbustiga ja keemiliselt neutraalsed. Tõsi, on erandeid, aga neile tavatarbija niikuinii ligi ei saa.
Isand taavile oponeeriks sellega, et jootekolvi tera peab alati olema kaetud joodisega.
See väldib kolviotsiku kahjustumist korrosiooni läbi ja parandab soojusülekannet kolvilt joodetavale pinnale.

Et tänapäevaseid kolviotsikuid ei tohi viilida, see on asoluutne tõde, paraku tina söövitava toimega ei ole seal midagi pistmist. Pigem hävib tinaga katmata pidevalt kuum otsik.Teema on selles, et need vaske katvad kulumiskindlad kihid on väga õhukesed ja nende lõhkumisel on lõpp kiire.

Harrastusjootjale sobib pigem selline täisvasest otsik, nagu see veneaegsetel kolbidel veel oli.
Harva jootes ei ole puhta vaskotsiku kulumine märkimisväärne, samas on remont teatud piirini lihtne- viil. Samas, see joodisega kaetus on reegel ka vaskotsiku puhul. Kas selliste otsikutega kolbe tänapäeval veel müüakse, pole kursis. Tööl kasutan JCB asju, kodus on Weller`i jootejaam.

Juhtmeid, eriti autos olevaid juhtmeid ei soovitaks võimalusel üldse joota.
Esiteks kaotab just kiudjuhe jootmisega teatud pikkuses oma elastsust. Kui pikalt, sõltub ristlõikest, kolvi võimsusest, ümbruse temperatuurist ja veel mitmetest teguritest, eriti aga jootja vilumusest. Vahel on muidugi vaja joota ka, aga nt. hülssidega pressides on juhet jätkata lollikindlam.

Sama teema on elektrikute töömail, kus soone jätkamine jootmisega ei ole aktsepteeritud, pressliide aga on. Ja põhjus on selles, et pressliite kvaliteet on juba visuaalselt lihtsalt tuvastatav ja tööriistade ehitusega tagatav. Jootetöö aga nõuab kvalikatsiooni.
Muutus:
Tegelasele soovitaks kasutada jootmise asemel samasugused pistikud otsa pressida, nagu arvuti külgegi käivad ja sinna vahele sobiv adapter panna.

[taavi]

Auto lamdaanduritel kasutatakse roostevaba juhtmeid, neile tõesti ei taha tina külge hakata

Nentigem fakti, et lambda juhtmeid ei tohigi joota (mõtlen neid mis on viimasest pistikust andurini), kuna muidu lakkab andur töötamast.

Seda ka sellepärast, et kõik 220V pealt töötavad kolvid, mis on juba veidi tööd teinud, lekivad selle pinge korpusesse. Jällegi, praktika on tõe kriteerium, proovige keelega Aga suva klemme ja pistikuid, kus erilist tundlikku elektroonikat taga ei ole või välja saab lülitada, kõlbab nende 220V tõlvikutega teha küll.

Eelkõneleja jutuga üldiselt nõus, aga räbusti ülesanne on hävitada oksiidid joodetavate detailide pinnalt. Räbusti kuumutamisel tekib sellest hape (see valge suits, mis räbustit kuumutades tekib), mis siis hävitab oksiidi ja samas ka kaitseb õhuhapniku juurdepääsu. Jootmine on intermetalliline side kolme eri metalli vahel, kusjuures kolmandaks ongi seesama joodis. samuti olen nõus ka kolvi otsa tinatamisega, aga eelöeldu puhul pidasin silmas "mulli" tekitamist kolviotsale - seda pole vaja teha.

[pontu6]

Juhtmeid, eriti autos olevaid juhtmeid ei soovitaks võimalusel üldse joota.
Esiteks kaotab just kiudjuhe jootmisega teatud pikkuses oma elastsust. Kui pikalt, sõltub ristlõikest, kolvi võimsusest, ümbruse temperatuurist ja veel mitmetest teguritest, eriti aga jootja vilumusest. Vahel on muidugi vaja joota ka, aga nt. hülssidega pressides on juhet jätkata lollikindlam.

Väidet, et autos juhtmeid joota ei tohiks, olen kuulnud ikka ja jälle. Põhjenduseks tuuakse, et tina teeb juhtmed jäigaks ja vibratsioon murrab juhtme joote kõrvalt ära. Teoorias võibolla küll. Aga kas keegi on selliselt murdunud juhet näinud? Mina igatahes ei ole, kuigi joodan neid juba ~15 aastat.

[tcumen]

.... aga räbusti ülesanne on hävitada oksiidid joodetavate detailide pinnalt.

Kõige muu hulgas! Muide.
Aga tundub, et kolleegid on õigel kursil.

---

Väidet, et autos juhtmeid joota ei tohiks, olen kuulnud ikka ja jälle. Põhjenduseks tuuakse, et tina teeb juhtmed jäigaks ja vibratsioon murrab juhtme joote kõrvalt ära. Teoorias võibolla küll. Aga kas keegi on selliselt murdunud juhet näinud? Mina igatahes ei ole, kuigi joodan neid juba ~15 aastat.

Mina olen näinud, ja rohkem kui kord.
No see sõltub. Põhimõtteliselt nö. operaatori kriitikameelest.
Kui Sa saad aru, et gene sabas olevale juhtmele on vaja natuke mänguruumi ja suudad
selle ka organiseerida ongi kõik OK.
Ses mõttes, et loe mu üleeelmise postituse viimane lõik mõttega läbi, ja Sa saad aru.
Kindlasti saad.

[41Degree]

Oi kurja, kuna ma panen ka garaažis alatasa tina, siis ma tahan ka targutada.

1) 60W on väikese jootetöö jaoks palju. Kohe väga palju. Minul on 40W "ehituspoe kolb" ehk tegelikkuses Oomipoe kõige odavam juust, millest ma keeran omatehtud trimmeriga (seda võib nimetada kodukootud jootejaamaks ) umbes kolmandiku kuni pool maha. Kui kolviots sinine on, siis aurab jootetraadis olev räbusti lihtsalt ära ning mingist tina külgehakkamisest ei saa enam juttugi olla. Samuti mõjub see kolviotsale hävitavalt.

2) Jootmisvõtetest. Kolvi ots tuleb tõepoolest tinane hoida, see kaitseb nii otsa kui lihtsustab jootmist. Küll aga olen ma täheldanud seda, et täiesti õigus võib olla neil, kes on öelnud, et teoorias ei tohiks jootmiseks kasutatav tina kolviga otseselt üldse kokku puutuda. Ma ise muidugi päris nii ei oska, aga oma mitteteaduslike tähelepanekute kohaselt on tulemus olnud seda parem, mida vähem tina puutub kolviga otseselt kokku. Olen proovinud kasutada ka seda töövõtet, et hunnik tina kolvi peale võtta ja siis seda proovida soovitavale objektile "laiali hõõruda", ning ausalt öeldes ei meenu korda, kus mind edu oleks saatnud.

3) Kolvi puhastamisest. Viil on big no-no, omal nahal proovitud. Kõige parem on minu kogemuse kohaselt kergelt niiske švamm. Kergelt niiske mõõdupuu on see, et teha švamm läbimärjaks ja see näppude vahel ühte hunnikusse pressida nii kõvasti kui sõrmed võtavad. Siis saab paras

Minu kolm absoluutset tõde, mis on kellelegi teisele absoluutsed valed

[aavu]

Kui see lambdaandur kardab ainult jootmise momendil kolvilt lekkivat pinget, siis abiks kolvi eemaldamine vooluvõrgust ja seda võib enne ärajahtumist veel paar minutit kasutada. No mõtlen oma veneaegset kolbi. Uuemad kindlasti materjali kokkuhoiu tõttu jahtuvad kiiremini. Olen kuulnud tehastes isegi jootekolbi hoidva käe maandamisest, et mitte kahjustada vist tunneldioodid jms.

[Tegelane5]

tcumen mul on nii tangid (küll 8 eurosed) kui ka otsikud olemas aga pole viitsinud lihtsalt seda töötavat asja laiali lammutada.
aavu, mingi teooria järgi saab lamba andur mööda juhet hapnikku, ma ei kujuta ette kuidas see võimalik on. Ju siis kampol paneks jootmisel selle hingamise kinni.
Jootmine teeb juhtme otsa jäigemaks küll aga seda saab paigutamisel arvesse ju võtta.

[Dexter]

Väidet, et autos juhtmeid joota ei tohiks, olen kuulnud ikka ja jälle. Põhjenduseks tuuakse, et tina teeb juhtmed jäigaks ja vibratsioon murrab juhtme joote kõrvalt ära. Teoorias võibolla küll. Aga kas keegi on selliselt murdunud juhet näinud? Mina igatahes ei ole, kuigi joodan neid juba ~15 aastat.

Jah, mina olen, seda küll salongist väljaspool. Nt. ABS andurite ja piduriklotside kulumisandurite juhtmed, mis ühendavad keret ja käändmiku. Isiklikult vahetan mina terve liikuva osa juhtmest välja, kui nii saab vea kõrvaldada. Aga sossepad kuskil kuuriall, üritavad ikka jätkata sealt kus pooleks on - liikuva koha pealt, mis hiljem sama koha kõrvalt järgi annab.
Ahjaa, mainitet juhtmeid on kah väga raske kokku saada korralikult - vajab pikalt kuumutamist ennem, kui külge võtab.

aavu, mingi teooria järgi saab lamba andur mööda juhet hapnikku, ma ei kujuta ette kuidas see võimalik on. Ju siis kampol paneks jootmisel selle hingamise kinni.

Täpselt nii ongi - ise järgi proovinud.
Kui selle avastad, siis tavaliselt on juba hilja. Muidu, kui kohe peale vea tekkimist jälile saad, saab õigesti ühendades tööle. Hiljem aga andur tahmub ja mille tulemusena ka rikneb. Olen saanud osad veel sellisena ka uuesti tööle, aga see võimalus väga väike - vihjeks kuumutamine.

[olevtoom]

Ma amatöörtinapanijana lisan, et kui aastas üle 3 korra on miskeid juhtmeid kuhugi vaja joota, siis tasub jootejaama ostmine end ära. Saad korraliku kolvi ja temperatuurireguleerimise. Nad ei ole kallid. Pisut kallimad on need, millel kolb on võrgust galvaaniliselt lahutatud, seda on tarvis transse sisaldavate skeemidega tina panemisel. Mul on umbes 8 aastat kasutusel mingi 600-kroonine riistapuu, mis väsimise märke kuskilt otsast ei näita. Vt. ohmupoodi või (Talinnas) Elfat.
Edit: a' muudes asjades tasub ksf! tcumeni kirjutisi lugeda.

[diesel]

töö sain tehtud. uuel soetatud patareipesal olivad pisukesed auguga klemmid väljundis. peale väikest punnitamist sai juhtmed läbi augu aetud ja siis ümmer klemmi keritud. nüüd jäi käsi vabaks tina hoidma ja kasvatasin siis sinna korraliku lahase ümber ja asi toimib.
mööndustega muidugi, kuna uuel patakapesal puudus läbi survevedru kontakt väljuva klemmiga. selle lahendasin ajutise vaskjuhtme jupiga ja laser igatahes töötab.

aga nüüd veel asjast. selgitage spetsid kuidas siis joota kui ühes käes kolb ja teises üks ühendatavatest juppidest ja tina kolvi otsas ei püsi?

veneaegse vaskvardaga kolviga sai mitme juhtmeotsa jagu tina kolvile ja see püsis igas asendis. lausa lust oli joota.
ja muide kilpides oli kohustuslik isegi kõik klemmide alla minevad kiudjuhtmete otsad üle joota. ühes veskis nägin aasta või paar tagasi veel kekis tehtud automaatika kilpi, kus enamik sisust veel veneaegne ja asi oli igal aastal töös. seega see juhtmete üle jootmine vast miskit väga halba ei teinud, rääkigu tänapäevased uhked teooriad mida tahes.

[olevtoom]

...aga nüüd veel asjast. selgitage spetsid kuidas siis joota kui ühes käes kolb ja teises üks ühendatavatest juppidest ja tina kolvi otsas ei püsi?...

Tohib küsida, miks ei püsi? Moodsa kaitsekihiga kolvi otsa saab tinatilga täitsa vabalt.

[karvik]

Teine tina teine lugu

Leidsin oma elamisest jupi seda tina mille arvasin otsas olevad ja see tõesti püsib kolvil ja sellega saab tõesti joota asju kokku.

See imetina mis kuhugi külge ei tahtnud hakata ja jootekolviga kokkupuutel susises nagu vesi, oli pärit ehituspoest. Õnneks ostsin teda kõige väiksema rulli mis nad pakkusid, mõttega soetada kobedam rull kohast kus võiks kindlapeale hea tina saada.

[viplala]

aga nüüd veel asjast. selgitage spetsid kuidas siis joota kui ühes käes kolb ja teises üks ühendatavatest juppidest ja tina kolvi otsas ei püsi?

Ma olen endale tahtnud osta sellist abinõud, kuid meelde tuleb alati siis, kui ilma selleta jootma hakkad

   

Siiani olen kasutanud juhtme hoidmiseks neid, ajab asja ära küll.

   

Kuid variante on teisigi. Vastavalt töö iseloomule saab juhtme paigale kasvõi pesulõksuga.

[Alts]

Kui juba "kolmandast käest" juttu (vt. eelmise posti pilti), siis odavaid käkke ei soovita. Ehitus on tavaliselt nii s*tt, et kõlbavad ainult mänguasjaks. Oman kahte nikatsit, ühe ostsin ja teine tuli mingi hiina jootmiskomplektiga (millel lisaks jootepüss paari kasutamisega otsad andis). Sai Yit-is (või oomipoes???) näpitud ühte tõsisemat eksemplari aga kuna selliseid töid suht vähe, siis jäi ~40€ kulutamata...