Isevalmistatud kaevekopp
#81

(16-10-2019, 09:17 AM)v6sa Kirjutas:  Iseloom jah, võimsusvajadus ilmselt kahe-kolmekordne.

See võib täiesti tõene olla jah. Mul manomeeter lõhkujal peal. Julgelt enamus pakkusid puruneb juba 20-40 bar rõhu juures. Väga harva läheb üle 50 bar vaja. Samas masin ise seadistatud 180bar maksimumile. Seega kopal kindlasti töö käigus rõhud suuremad.
Vasta
#82

(16-10-2019, 09:07 AM)olli Kirjutas:  Puulõhkuja peal ~13HP bensiini briggs võtab alla liitri tunnis. 5 liitriga saab julgelt terve tööpäeva puid lõhkuda. Tundub et võiks omada üsna sarnast koormamist kopaga.

ATV sabas veetav Y-teradega niiduk 14hp briggs bensumootoriga saab paagitäiega ca 2,5-3h niita. Paak 5-6L
Vasta
#83

Arvutatakse kopa hüpoteetilist kütusekulu purjeka, puulõhkuja ja ATV niiduki baasil Smile
 Ma siis ka arvutaks. Tavaline 2- 3 tonnine miniekskavaator saab üpris korralikult tööd tehes kankuga tööpäeva läbi. 2-2,5 l/h tunnis siis ca.
 Yanmari kolmesilindriline 3TNV76 näiteks on jõuallikas, mida erinevatel nimetatud riistadel kasutatakse.
 See konkreetne kaeveosa tundub tummisem kui kahetonnise minikopa oma, nii et korraliku tempoga kaevates on ilmselt võimalik ka rohkem, kui eelpool nimetetud Yanmari 17 kW, ära koormata ja vastavalt sellele ka kütust põletada.
Vasta
#84

(16-10-2019, 16:12 PM)vant Kirjutas:  Arvutatakse kopa hüpoteetilist kütusekulu purjeka, puulõhkuja ja ATV niiduki baasil Smile
 Ma siis ka arvutaks. Tavaline 2- 3 tonnine miniekskavaator saab üpris korralikult tööd tehes kankuga tööpäeva läbi. 2-2,5 l/h tunnis siis ca.
 Yanmari kolmesilindriline 3TNV76 näiteks on jõuallikas, mida erinevatel nimetatud riistadel kasutatakse

Sarnane Yanmari katel marineerituna elik 3YM30AE kulutab samapalju suurema paadi sees. Seda siis sama 2500rpm juures, kus on 20kW saadaval aga 70Nm. See ongi sellise 1,1-1,2 liitrise diisli normkulu osakoormuse puhul. Kui kopp ka kogu aeg käes vingub, läheb omajagu rohkem.
Avandiga on kütusekulu vahe kohe märgatav, kui jõu piiripeal müttad. Eriti kopaga kaevates ja roorisoomi lammutades. Niisama teetäidet vedades ja kiviaeda teise kohta viies kulunud suurt midagi. Samasugune 3-pütane aga Kubota aistevahel. Kaevates kiskus ikka sinna 4 l/h peale. Moodne ühtlase pöörde bensukas samasuguses töös? Julge 400g/Hj/h ehk 8 l/h.
Vasta
#85

(16-10-2019, 09:41 AM)muska71 Kirjutas:  
(16-10-2019, 09:17 AM)v6sa Kirjutas:  Iseloom jah, võimsusvajadus ilmselt kahe-kolmekordne. Seega ka kütusekogus. Arvesta, et kopaga kaevamine tähendab 3-4 hüdrosilindri liigutamist korraga. Puulõhkujal vaid ühte.
ei pruugi olla,kui ikka t25 ajab org pumbaga ringi siis paraku üts silinder korraga töötab kuna pumpa tootlikus väike.pannes 30 pumba peale siis jah saad  kahte silindrit vast kindlalt korraga liigutada.olen ise testinud.

Tegelikult väga hea tähelepanek mootori valikul. T-25 taga ühte silindrit liigutades oli kopaline igati nobe. Kahte funktsiooni juba kasutades hangus asi ära ja näiteks masti pöörates kaevekopa kangi omakorda tõmmates see ei liikunud.
MTZ-i taga liikusid juba mõlemad silindrid korraga.
Kui nüüd 3-4 silindrit korraga, siis ei teagi, palju liitreid minutis vaja oleks?
Pole ka vajatavat vooluhulka siin H100 kohta mainitud, vaid töösurve:
http://www.coveston.fi/SVE/Hi-tec-esite-...RUOTSI.pdf
Tänan kõiki, kes kaasa rääkisid nii merenduse, kui ka teiste mehhanismide mootorite poole pealt kütusekulust.
Nüüd kindlasti selge suund diisli suunas.
Hiina Yanmari kloonidesse eriti usku pole ja 800.- hind on ka liialt palju minu jaoks katsetamiseks.
Originaal Yanmari saaks siit, aga ilmselt ma ligikaudset hinda juba tean ka:
http://kvaliteettehnika.ee/diisel-ja-meremootorid/
Nimelt uurisin teise hea brändi mootori hinda, Hatz 1B40. Hinnaks on 2400.- ja käive veel otsa.
https://www.google.com/search?q=Hatz+1B40&rlz=1C1QJDB_enEE611EE653&biw=1280&bih=709&source=lnms&sa=X&ved=0ahUKEwi1vJqOqaHlAhXG_qQKHVGJCkkQ_AUIDSgA
Katsun veokalammutustest mingi päev külmikfurgoonide mootorite hindade kohta uurida. Enamasti vist need 3 silindrilised?
Lõpuks vist ei olegi enam vahet selle ühe silindri veel lisaks olemise osas ja Ksf V6sa pakutud automootor ongi kõige mõtekam. Ka edaspidise remondi osas, sest kuuldavasti nii mõnigi Kubota varuosa on ohoo hinnaga.
Vasta
#86

Sõiduka mootori osas on üks probleem, millele ma ise sarnast rakendust ette kujutades pole suutnud lahendust välja mõelda - pöörete hoidmine. Igasugi traktorimootorid hoiavad ju püsivaid pöördeid kui koormus muutub. Piisavalt väikse koormuse puhul muidugi vast piisab lihtsalt gaasihoova fikseerimisest kindlasse asendisse, aga mis siis teha kui koormusvajadus väga suures ulatuses kõigub.
Vasta
#87

(16-10-2019, 22:25 PM)olli Kirjutas:  Sõiduka mootori osas on üks probleem, millele ma ise sarnast rakendust ette kujutades pole suutnud lahendust välja mõelda - pöörete hoidmine. Igasugi traktorimootorid hoiavad ju püsivaid pöördeid kui koormus muutub. Piisavalt väikse koormuse puhul muidugi vast piisab lihtsalt gaasihoova fikseerimisest kindlasse asendisse, aga mis siis teha kui koormusvajadus väga suures ulatuses kõigub.

Selleks on püsikiiruse hoovake leiutatud autodel. Äkki saab süsteemi ringi tõsta juhul kui ta ABS-iga seotud pole. Ega ma tea kah kust need signaalid võetakse.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#88

Leidub veel volga mootorile sobivaid zak-keevituse rihmaveoga regulaatoreid. Eks ta uue elektroodi panekul korra-paar "haukus", siis rahunes. Homme vaatan 50 kandise kütusemahuti sisse, seal riiulis peaks üks -kaks bensuka regulaatorit olema. Muuseas Svestra Centris riiulitel oli endisaegseid väikseid kombaini diiselmootoreid müügiks. Palju nad ikka töötunde jõudsid koguda. Tõin omalegie sajaeurose Perkinsi(see eetripotiga) Multicarile panekuks. Caril 25 aasta seismisega kõik suudmeklapid kinni ja plunzrid üles jäänud. Vedrud ei jaksa neid alla tuua. Elulooma sellest pumbast?
Vasta
#89

Sellisel projektil elektrilise juhtimisega diiselmootori kasutamine väga atraktiivne just ei tundu nagunii. Ja kiire guugeldus näitab, et tutikad mehaanilised püsikad algavad umbes 200 euri juures, seega pole üldse paha mõte. Aga mõnel juhul võib see lisa 200 euri kaalukausi mingi teine pisikese diiselmootori poole kallutada küll.
Huvitav oleks näha, mismoodi see rihmaveoga regulaator töötab.
Vasta
#90

(16-10-2019, 22:25 PM)olli Kirjutas:  Sõiduka mootori osas on üks probleem, millele ma ise sarnast rakendust ette kujutades pole suutnud lahendust välja mõelda - pöörete hoidmine. Igasugi traktorimootorid hoiavad ju püsivaid pöördeid kui koormus muutub. Piisavalt väikse koormuse puhul muidugi vast piisab lihtsalt gaasihoova fikseerimisest kindlasse asendisse, aga mis siis teha kui koormusvajadus väga suures ulatuses kõigub.

Sõiduka diiselmootor hoiab samuti pöördeid koormusest sõltumatult. Bensukal tuleb regulaator leiutada.

Kõige lihtsamal juhul hüdrusurve pealt - tõmbad kangi, annab gaasi. Mida kõrgemaks tõuseb surve, seda sügavamale pedaali pressib.
Vasta
#91

Neljapütane sõiduauto diisel ilmselt veab tühikäigul paarkümmend liitrit minutis pumba ära ilma emotsioonideta. Pole vaja pöörete regulaatorit.
Ja kui mõnevõrra ka pööre mingitel hetkedel langeb, siis välja ei sureta.
Hooratta võib ka kaalukama aretada.
Vasta
#92

sõiduauto diisli saad koos masinaga mitu korda odavamalt nende uute mootoritega võrreldes.
ülejäägi utiliseerid raha eest.
ja kui tühikäigust ei piisa, siis aretad mingi käsigaasi ja tõstad veidikene pöördeid.
olenevalt mootorist on ilmselt vajalikud hooldus ja remondimaterjalid spets väikemootoritest odavamad ja ehk ka kohapeal saadavad.
Vasta
#93

Sõltuvalt sellest, kui hea on hüdraulika (loe: kas lekib lahinal läbi või mitte), siis tühikäigul tiksuva mootori äratapmine on russipumbale käkitegu. 

Aga härrased, sõiduautodiislil on juba regulaator oelmas - KSP-s on see vidin täitsa olemas. Tuleb vaid konstrueerida hoob, mis võimaldab anda osagaasi.

Bensukaga on keerukam, seal tuleb vastavalt tegelikule koormusele pidevalt gaasiliblikaga opereerida.
Vasta
#94

Käsigaasi andmine on lihtne, näiteks käsipiduri hoob+tross peaks sobima hästi. Aga natuke kahtlen ikka selle regulaatori olemasolus. Kui ma maanteel gaasipedaali paigal hoian, siis mäkke üles sõites hakkab kiirus ikkagi vähenema, vähemalt tavalisel hall-metallik-diisel passatil.
Vasta
#95

(17-10-2019, 19:08 PM)diesel Kirjutas:  sõiduauto diisli saad koos masinaga mitu korda odavamalt nende uute mootoritega võrreldes.
ülejäägi utiliseerid raha eest.
ja kui tühikäigust ei piisa, siis aretad mingi käsigaasi ja tõstad veidikene pöördeid.
olenevalt mootorist on ilmselt vajalikud hooldus ja remondimaterjalid spets väikemootoritest odavamad ja ehk ka kohapeal saadavad.

 vast paari sotaga saad rondi,üleliigne kaalule.neid vanakooli trossiga juhitavaid pumbaga mootoreid kipub vähemaks jääba,elektiline pumba juhtimine neid lademetes.
Vasta
#96

ma ilmselt ei jaga matsu ja seepärast paluks seletada, miks üldse peab vähese koormusega pöörde maha saama kogu aeg.
ei ole ju igapäevatööga tegu, et iga grammi kütuse kokkuhoid väga oluline oleks.
kui ma võrdlen oma riigimetalliga halumasina ringi ajamisega, siis sellel panen nii umbes 1,2-1,3 tpm ja nii ta käib. väga vintskete pakkudega peab teinekord ehk veidi meelitama aga gaasi juurde pole läind panema. ja samas on pööre veel nii madal ja rahulik, et vabalt võib jätta ka mõneks ajaks samamoodi ilma koormuseta tiksuma. ei riiva kõrva ja ei kuluta tegelikult kütet ka suurt miskit.
mingi sõiduautodiisel võiks kuskil pooleteise tuhandega ehk ka pidevalt töös olla ja kui suurema kivi kangutamisel tahab välja surra, siis võib ju korra vunki juurde panna. muidu aga peaks justkui niipalju juba võimu välja küll tulema, et pumpa üsna käbedalt ringi ajab.
Vasta
#97

https://www.youtube.com/watch?v=G5Gok7GMpNk
Niisugune ta oli.
Vasta
#98

(17-10-2019, 20:16 PM)muska71 Kirjutas:   vast paari sotaga saad rondi,üleliigne kaalule.neid vanakooli trossiga juhitavaid pumbaga mootoreid kipub vähemaks jääba,elektiline pumba juhtimine neid lademetes.

Jätkub ka mehh. pumbaga padasid veel pikaks ajaks.

Mis puudutab kiiruse langemist, siis siin on tegemist liiga väikese koormusemuutusega. Proovi mõnikord, palju see kiirus siis langeb, kui gaasi mitte juurde anda. Arvesta, et nüüdisaegne elektroonse juhtimisega mootor pole nii "jäik", kui Watti regulaatoriga mehh. KSP.
Vasta
#99

(17-10-2019, 20:21 PM)diesel Kirjutas:  ma ilmselt ei jaga matsu ja seepärast paluks seletada, miks üldse peab vähese koormusega pöörde maha saama kogu aeg.
ei ole ju igapäevatööga tegu, et iga grammi kütuse kokkuhoid väga oluline oleks.
kui ma võrdlen oma riigimetalliga halumasina ringi ajamisega, siis sellel panen nii umbes 1,2-1,3 tpm ja nii ta käib. väga vintskete pakkudega peab teinekord ehk veidi meelitama aga gaasi juurde pole läind panema. ja samas on pööre veel nii madal ja rahulik, et vabalt võib jätta ka mõneks ajaks samamoodi ilma koormuseta tiksuma. ei riiva kõrva ja ei kuluta tegelikult kütet ka suurt miskit.
mingi sõiduautodiisel võiks kuskil pooleteise tuhandega ehk ka pidevalt töös olla ja kui suurema kivi kangutamisel tahab välja surra, siis võib ju korra vunki juurde panna. muidu aga peaks justkui niipalju juba võimu välja küll tulema, et pumpa üsna käbedalt ringi ajab.

No tegin just koju sõites sellise katse. Sõitsin siledal maanteel oma diiselautoga (drive-by-wire, vb mehaanilistel asi teistmoodi?) ühtlase kiirusega, 2000rpm. Võimsuse tarve on sellise kiiruse juures hinnanguliselt 10-15kW. Hoidsin gaasipedaali väga rangelt ühe koha peal ja lahutasin siduri - pöörded lendasid punasesse. Lasin nüüd gaasi nii palju järele, et pöörded vabakäigul oleks 2000rpm ja vabastasin siduri. Kiirus hakkas langema kuni jäi pidama natuke üle 1000rpm. 
Järeldus:
1) Kui tahta koormuse all kätte saada üle 10kW, lendavad vabakäigul juba pöörded punasesse.
2) Kui vabakäigul sättida selline mootor 2000rpm peal käima, on koormuse all saada olevat võimsust parimal juhul 5-8kW, mis ei ole piisav.
3) pöörded kõiguvad koormusest tulenevalt väga suures ulatuses, mis põhjustab suurt ebaefektiivsust mootori töös

Usun, et sellisel kujul mootor antud kopa jaoks sobilik ei ole. 

Valmeti võrdlus siinkohal ei päde. Kogu teema ju sellest väitest algaski, et traktorimootorid oskavad omal pöördeid hoida, aga automootor mitte. Isegi jumziga lööb korstnast londi välja kui suuremad kopatäit ahnitseda või mõni silinder lõppu jõuab, mis tähendab, et kütet tuleb sel hetkel ikka tublisti peale, aga näe pöörded ei kuku teps mitte.
Vasta

(17-10-2019, 21:12 PM)olli Kirjutas:  No tegin just koju sõites sellise katse. Sõitsin siledal maanteel oma diiselautoga (drive-by-wire, vb mehaanilistel asi teistmoodi?)

...

Valmeti võrdlus siinkohal ei päde. Kogu teema ju sellest väitest algaski, et traktorimootorid oskavad omal pöördeid hoida, aga automootor mitte. Isegi jumziga lööb korstnast londi välja kui suuremad kopatäit ahnitseda või mõni silinder lõppu jõuab, mis tähendab, et kütet tuleb sel hetkel ikka tublisti peale, aga näe pöörded ei kuku teps mitte.

Jah, mehh. pumbal on teistmoodi. Kuigi ka elektroonika ei tohi punasesse lennutada, vaid peaks jääma sellesinase 2 krpm peale pidama. Midagi nagu hästi ei klapi. Aga ma täitsa sooritan mõned loomkatsed laupäeval mõne erinevast ajastust pärineva diiselmootoriga. Siis on selge, mismoodi mootorid käituvad.

Londi väljalöömine on lihtne (eriti ühtlustamata etteannetega pumba puhul), äratapmine mitte. Ja kukuvad need pöörded ikka küll, kui hüdraulika läbi ei jookse.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne