Puidu, palkseina immutamine läbitöötanud mootoriõliga
#61

Olen kasutanud nii vana õli ja igasugu muid aineid,kui väljanägemine ja vastupidavus tähtis olen kasutnud Vood Oili Pinoteksi sarjast.Määrid niikaua kui veel imbub puitu ja kuivades ei määri ja hülgab vett.
Vasta
#62

(07-08-2014, 10:00 AM)samodelkin Kirjutas:  Minu poolt mittesihipärane Sadolini autovärvi kasutus. Peaks ometi veekindel olema.
Värv ei ole puidule hea, ei lase hingata.

(07-08-2014, 09:30 AM)Walter Kirjutas:  Samuti on niiskuskahjustused ustel-akendel, eriti kohtades kus sademed peale pritsivad.
Seal on probleemiks juba vihmaveesüsteemi puudumine või väga vale ehitus. Räästast tilkuva vee pritsimine tapab puitpinna ära, võõpa millega tahad.
Pinotexi koorumisest... Ma ei ole küll kaugeltki puiduspetsialist, aga tean et puit peab enne ehitusmaterjalina kasutamist piisavalt seisma, et "ära sureks". Muidu hakkab "mängima". Selle mängimise käigus koorubki kõik vähegi jäigem pealt maha. Sealt ka vist vana õli koolkonna entusiasm pärit. Õli imbub sisse ja maha ei tule, ainult immutama peab regulaarselt. Pinotex ei ole minu kogemust mööda üldsegi paha aine, ainult puit peab all ka hea olema. Kuiv ja surnud. Siis seisab küll.
NB! Ei pretendeeri viimase instantsi tõele, lihtsalt mina oma pisikese peaga arvan nii.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta
#63

(07-08-2014, 12:44 PM)Basilio Kirjutas:  
(07-08-2014, 09:30 AM)Walter Kirjutas:  Samuti on niiskuskahjustused ustel-akendel, eriti kohtades kus sademed peale pritsivad.
Seal on probleemiks juba vihmaveesüsteemi puudumine või väga vale ehitus. Räästast tilkuva vee pritsimine tapab puitpinna ära, võõpa millega tahad. ...
Aga mis teha, kui kõigil hoonetel, k.a. koerakuut ja mesilastarud kahjustuvad vaid lõuna-lääne suuna seinad, millisest suunast tuleb 95% (kõhutunde järgi) hoo- ja äikesevihmasid, mis pea maapinnaga paralleelselt seintele pritsivad ja samas päike omakorda kahjustab. Värv koorub maha ikka samast seinast, seega otsiks ikka kaitset, mis vee eemal hoiab.

P.S. üks kadunud kolleeg, kes töötas kunagi ühe lossi restaureerimise-renoveerimisega tegelevas firmas, nimetas pinotexi kõige suuremaks saastaks. Nimelt olid nad sel lossil aknaid vahetanud ja võõbanud need üle Vivaprotectiga, aga siis saanud see otsa ja ülejäänud aknad tehti kättesaadud pinoga. Mõne aasta pärast olid Pinotexiga võõbatud aknad mädanenud, Vivaprotectiga töödeldud aga täiesti korras.
Vasta
#64

Huvitav kuidas sellise õliga immutatud seina puhul lood tuleohutusega on? Mul jõudis veneajal poisikesest peast kulu põletades tuli elektripostini, see oli vast küll pigitatud.. ja mis te arvate mis sai.. Big Grin ? Kas õliga ei ole sama lugu?
Vasta
#65

Ohohoo,ma arvasin,et maailm on maru arenenud aga ikka eksisin.....
Mesilased ei taha värvitud tarudes olla.......neile kõlbab täitsa puhas puu. Ei mingeid kaitsevahendeid ega värve. Need lehkavad jne. Ma pole küll teab mis mesinik aga no isegi loll saab aru,et mida vähem keemiat seda parem. Mets ümberringi ja kui mesitaru ära mädaneb,tuleb uus teha.
Vasta
#66

(08-08-2014, 23:16 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  ..... Mesilased ei taha värvitud tarudes olla.... Mets ümberringi ja kui mesitaru ära mädaneb,tuleb uus teha.
no Toomas, ma ei tea - mul 20 tarust 17 vanemad kui mina ehk raudselt üle 50 ja kõik värvitud, iseasi mis ajal Big Grin
Uusi pole tavaliselt teinud, ikka kapremondi, kõdunenud lauad välja, uued sisse ja seest vahatamine ja pealt värvimine ning pole ükski mesilane sealt ära pagenud ...
Eri värvi värvimine pidi aitama mesilasel kõrvutiasuvatest tarudest kergemini selle kodutaru üles leida.
Vasta
#67

Läbi selle teema tundub ikka, et puidust loodetakse enamat kui ta on või suuteline. Puu pole päris sama mis kivi, seega tahad või ei-ta ikka laguneb ja saab mullaks, sellist igavest asja ei maksa loota temast, isegi kui immutad ta spetsjomm kalli leotisega üle võib ta ikka laguneda... Nagu inimene ise juba.
Et minu arust võiks igaks asjaks sobiva materjali valida, mitte pärast öelda et näed isegi sellega lurriga mädanes läbi... Või noh samas on ka hea teada millega vähem mudaks muutub.

Lenda Juri Gagarin
Vasta
#68

Pole ise suurt puidu mees aga sai ostetud omale eelmise sajandi algul valminud palkmaja.Endalegi üllatuseks on palk suhteliselt heas seisus.Majale on esimese vabariigi ajal juurde ehitus tehtud,siis sellel tuli vahetada lõunapoolse seina vundamendi pealne palk.Muu osa palk on aga väga hea.
Vanematelt meestelt olen kuulnud et toll ajal saeti palgid selleks sobival ajal.
Ükslugu oli kui vabariigi ajal tegi peremees laudale sellist lakkapealset kuhu saab vankriga sisse sõita.Üks aeg ütles meister:"kuna sul palke rohkem pole läheme me ära,kui on õiga aeg palki võtta siis tuleme tagasi"."Õigel ajal"tuldigi tagasi ja töö sai tehtud.Nõukogude ajal võeti maja kolhoosi käsutusse,kus lauta edasi peeti.Lakapeale pandi suur veeanum,mis ikka aegajalt üle ajas.Uue vabariigi ajal selgus et need veemahti alused palgid nagu ka teised laepalgid on väga heas seisus .Vot mis tähendab õiget matejali kasutada.
Tänapäeval on olulisemad"muud asjad" kui see mis ajal annab loodus meile parima materjali.Võimalik et ka loodus töötab meie vastu(soojad talved,märjad suved või midagi sellist)

Siit väike küsimus:Kas eri puidud käituvad õlide- või värvidega kattes ühte moodi?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne