Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

Tea midagi seda pilliroogu. Kõik läheb juba ahju miks mitte roog? Kui juba prügi põletamine soojuse saamise ja kokkuhoiu  eesmärgil on paljudes riikides tekitanud paanikat siis asi see roog ahju ajada seda enam kui ta on maja taga vabalt saada.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Ma ju võin nagu LOLL viidata TEADUSTÖID ja muid kõrgkooli lõputöid aga tundub et see on ju mõtetus??? Tundub, et automotolaste FUNKTSIONAALNE LUGEMISOSKUS ja loetus tarusaamise võime on räigelt pärsitud??? Rääkimata üldistusvõimest ja loogikast... 

Kõik asjad, kaalust mittekasutamiste põhjendusteni on nendest aastatetagustes töödes olemas! Lihstalt TÄNASEKS on asjalood energiaturul MUUTUNUD ja veregaasi pole ning puit on ometi kalliks läinud PLUSS hull-greta lahti lastud rohelollus. Ahjah, vahepeal on ka üks "kohutavalt õudne kuri haigus" ka Maal käinud...ja normaalset elu peesse keeranud. Merle Saaliste magistritöö on aastast 2016 ja väljendab veel varasema aja mõttelaadi. Selle töö juhendajate Kask ja Paist osalusel artikkel on aastast 2007! 15 aastat!!!! Kõiksugu põhumajad ja roomatid ja joogikõrred ja katused on üldjoontes BS! Seda roogu jagub ja just ka rookõrte jääk on ka üks suur kütuseallikas! 

Ma siis tsiteerin "tipi" õppejõudude-teadlaste kirjutatud artiklit ja rõhutan vaeglugejatele:

Tsitaat:Eestis arvatakse olevat kõrge produktiivsusega roostikke (märgalasid) u 24 000 ha, kust on võimalik saada aastas biomassi 5–6 t/ha. Võttes biomassi keskmiseks niiskuseks 20 %, saaksime varakevadel koristatud roo kütteväärtuseks 3,9 MWh/t  ja hektari roostiku energiasisalduseks 19,5–23,4 MWh. Kui koristada roogu 11 300 ha'lt saaksime roost energialisa aastas u 260 GWh.
See siis 15 aastat tagune teadmine, roostike pindala on märgatavalt kasvanud, täna ulatub see juba vaat et 30tuhande hektarini ja koristades poole, oleks Riigis lisa u. 300+GWh.  

Jutt läks aga lahti, et on üle hektari roogu ja ümardame kõike alla, siis vedeleb "niisama" 4MWh kütteväärtust. Segatuna pooleks hakkpuiduga, mida ka on iga aasta hakkimata lõkkesse läinud omajagu, võib ümardada iseenda maavalduste peale LISAKS sanitaar- ja vahekasutusraiete halupuule vähemalt 10MWh võimalikku kütteväärtust! See kahe-kolme tonni kokku kogumine, tükeldamine ja millekski pressimine on töö ja kulu, millest oksad ja muu pudi on kaasnev raietega elik siis raidmed. Jääbki eraldi kogutav pilliroog ja ainus arusaadav küsimus on olnud "kuidas seda lõigata" aga samahästi võiks ju küsida, et kuidas võsa lõigatakse? 
Milline number on nüüd keeruline mõista??? Ei ole vaja kaaluga kõrsi kaaluda, lugeda tuleb.
Vasta

Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?
Vasta

(13-09-2022, 16:57 PM)iisak Kirjutas:  Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?
Ei viitsi jah,diagonaalis lased üle...ja ega sisu pole kah...
Vasta

(13-09-2022, 19:27 PM)muska71 Kirjutas:  
(13-09-2022, 16:57 PM)iisak Kirjutas:  Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?
Ei viitsi jah,diagonaalis lased üle...ja ega sisu pole kah...
mina küll viitsin, sest tegemist on sisukate ja ARGUMENTEERITUD postitustega, nendega võib nõustuda või mitte, vaielda etc kuid need postitused erinevad enamikust oma loogilise lähenemise poolest.
P.S. kahjuks suur osa ksf kirjutab paarirealisi ainult kirjutajale arusaadavas sõnakasutuses ja lauseehituses ennasttäis tekste, mingeid loogilisi põhjendusi toomata ... mõni lisab õudse ajakuluga YT videod veel juurde, selle asemel, et selge jutuga asi poole leheküljelise tekstiga kajastada.
Vasta

(13-09-2022, 16:57 PM)iisak Kirjutas:  Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?

Hallooo!
No mina küll viitsin, sm. kunstiteadlast olen valmis lugema ja kuulama... aga nagu nüüd aru sain - loll olen olnud ja jälle valesti teinud!?  Sad
Roogu küll mul ei ole aga metsa iseenesest veidi on antud - 4 mändi, 2 õunapuud, 2 ploomi ja elupuu! Ja nagu nimekaim on eelnevalt maininud, meie, foorumlased ja metsaomanikud...
Aga tegelikult tahaks siin foorumis ja teemas ise ikkagi rohkem lugeda vaarikavarte energiaks muundamise nippide kohta. Varsi on, on ka 1 grammise mõõtetäpsusega kaal, mõõdulint jms tehnikat, on ka bioenergial (ehk saab kasutada vaarika vilju elik marju?) töötav tüdruksõber, kes vanad varred välja lõikab ja hunnikusse kuhjab, aga mida teha edasi? Vaat siin ongi mõtlemise koht ja tulevase bakalaureuse kraadi kaitsmise teema, ma arvan... Ja kellel siis on õigus ja kes valetab, kas moderaator ei peaks valed postitused ära kustutama, et vähemnutikad foorumlased ei satuks segadusse? Või ei ole tõde tõesti olemas nagu vene teadlased ja filosoofid väidavad?  Rolleyes

tervitades, Priit Näljakülast
Vasta

    Ma jätkuvalt omi postitusi muuta ei saa, sestap kirjutan uuesti... no minu rõõmuks on teisigi lugejaid, ilmselt ealised iseärasused, vanainimestel ikka aega on ja igav olla...
proovin ka pildi lisada, kus vaarikavarred tühijooksul kliimasoojendamisega tegelevad, no et oleks argumenteeritud ja nii. Mitte mingi suvaline jura ja ainult minule arusaadav, saate ju aru, onju!? Või ei saa ?  Sad
Vasta

Kui on tõeliselt igav, siis ikka vahel loen ja vastan või kommenteerin ka. Aga tõelistele lugemisgurmaanidele soovitaks võtta piibel, pole ohtu, et ruttu läbi saab. Argumenteeritusest on asi ikka kaugel, ainult hetkelised sähvatused, kui mõne huvitava pildi leiab.
Teemasse ka: Asi pole ksf-de lugemisoskuses, vaid mõne isiku unistustes, mis siin avalikuks tulevad. Kõik need odavad ja mitte odavad soovitused igasugu linkide näol peaksid olema meie suures Liidus lausa keelatud, kui inimese füüsilist ja vaimset tervist kahjustavad. Roo koristamiseks on mitmeid lihtsamaid ja ohtlikumaid tööriistu, mis ei saasta ümbritsevat loodust ja kaasfoorumlaste närve.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

Kui nüüd tagasi tulla ja võrrelda minu valduse küttekulu 12 rm küttepuud siis neist peaks saama 16,3 MWh energiat.
Pilliroost saab tonnist väidetavalt 3,9 MWh energiat ja seega asendamaks kuuritäis puid peaks 4,1 tonni roogu olema ehk teoorias peaks ühest hektarist pinnast piisama kui uskuda viidatud uurimistööd.
Öösel pimedaga väga ei hooma kui suur kuhi seda saab kui ta pressimata maha kallata...
Isegi valgega ei hooma seda töömahtu kui see kokku vedada hektarilt kus all pehme pinnas.
Niisama võib kevadel kuiva roo koristamine labaselt ebaõnnestuda kui peaks vihmane olema ning kui maa sula ebaõnnestub see üritus samuti.
Kui ma seda aga teha tahaks siis masin mis rooväljal ära ei upu võtab healjuhul peale 500 kg ainest ning ei suuda selle koormaga olla teelegaalne.
Seega oleks vaja see aines ümber laadida ja soovitavalt teeliikluseks sobivasse masinasse.
Kui see roog on juba purustatud viib tuul selle labaselt minema ümberlaadimise katsel ning seega oleks lisaks kuivale roole ja külmunud maale veel tuulevaikust ka vaja...
Kindlasti on siis vaja varjualust kuhu see mass kokku vedada et tuul teda ära ei puhuks ja märjaks ei sajaks.
Samuti pole väga selge kas ta pressides kokku hakkabki ning neist praktilise käsitsemise küsimustest see uurimustöö vaikib ja huvitav küll miks?

Kokkuvõtteks aga, et ei taha kellegagi tülli minna ja kuna üks vanasõna ütleb, et "targem annab *ä**le" siis jah, rooga saab kütta ning see on maast (roost) leitud raha ning peaksime hakkama seda kollektiivselt harrastama et päästa maailm.

Spetsiaalselt veel korra vabandan, et sai pikk tekst lugeda jälle ning eriti vabandan, et üldse vaidlama hakkasin!
Vasta

Roogu saab edukalt kahludes ladustada. Kahl on käsitsi või masinaga tekitatud moodustis, millest hilisemas faasis rookatuseid laotakse. Põhimõtteliselt selline tummisem kaenlatäis roogu, mis ajutiselt heinapallinööri või muu kättesaadavaga kokku seotakse, misjärel ladustatakse. Hiljem, kui kiirem lõikamisaeg läbi on, võetakse toorkahlud lahti, sorteeritakse välja pudi-padi, laotakse tihedamalt kokku ja tulemuseks on standardmõõdus kahl. Olen omal ajal täiesti eakohaselt sirbiga opereerides käsitöökahle teinud. Tollal küll keegi asjale sellist peenutsevat nime anda ei osanud. Meenutades sellal Väikese-Väina äärde ja üldisemalt Läänemaa servadesse kuhjatud tohutuid kahluhunnikuid, ei väida ma midagi uut, s.t. oleme lihtsalt laisaks läinud ja loodame, et puder lõputult suhu pistetakse ja taevase käega piima peale kallatakse. Nüüd kui üks meist seda veidi unistaval moel(sest pressimise ja põletamise juurde sellises stiilis vaevalt kunagi jõutakse) meelde tuletab, on kohe häda lahti - ei saa, ei tohi ja mis mõttes üldse, eksju? Aga selline meeldetuletus paneb ehk mõnel hakkajamal käed ka liikuma. Roo ja muude heinalistega on pigem selline häda, et klaasistab küttekolde seinad. Aga teistele müüa ju saaks ; )

Kuskilt mälusopist nagu meenub kadunud Tiit Madissoni Lihula vallavanemaks olemise ajast, et roo sorteerimisest järelejäänud pudist pressiti algelisi brikette, millega köeti kohalikku katlamaja või vähemalt vallamaja. Aga see võib mul ka mingi järjekordne luul olla. Midagi seesugust nagu sai kuskilt tolleaegsest zeitungist loetud, aga ega täpsemalt kahjuks ei mäleta.
Vasta

(13-09-2022, 20:00 PM)honkomees Kirjutas:  
(13-09-2022, 19:27 PM)muska71 Kirjutas:  
(13-09-2022, 16:57 PM)iisak Kirjutas:  Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?
Ei viitsi jah,diagonaalis lased üle...ja ega sisu pole kah...
mina küll viitsin, sest tegemist on sisukate ja ARGUMENTEERITUD postitustega, nendega võib nõustuda või mitte, vaielda etc kuid need postitused erinevad enamikust oma loogilise lähenemise poolest.
P.S. kahjuks suur osa ksf kirjutab paarirealisi ainult kirjutajale arusaadavas sõnakasutuses ja lauseehituses ennasttäis tekste, mingeid loogilisi põhjendusi toomata ... mõni lisab õudse ajakuluga YT videod veel juurde, selle asemel, et selge jutuga asi poole leheküljelise tekstiga kajastada.
2715 postitused on argumenteeritud ja loen põnevusega alati kõik läbi ja vahel isegi mitu korda,mees on kahe jalaga maapeal.
Vasta

(14-09-2022, 07:58 AM)muska71 Kirjutas:  
(13-09-2022, 20:00 PM)honkomees Kirjutas:  
(13-09-2022, 19:27 PM)muska71 Kirjutas:  
(13-09-2022, 16:57 PM)iisak Kirjutas:  Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?
Ei viitsi jah,diagonaalis lased üle...ja ega sisu pole kah...
mina küll viitsin, sest tegemist on sisukate ja ARGUMENTEERITUD postitustega, nendega võib nõustuda või mitte, vaielda etc kuid need postitused erinevad enamikust oma loogilise lähenemise poolest.
P.S. kahjuks suur osa ksf kirjutab paarirealisi ainult kirjutajale arusaadavas sõnakasutuses ja lauseehituses ennasttäis tekste, mingeid loogilisi põhjendusi toomata ... mõni lisab õudse ajakuluga YT videod veel juurde, selle asemel, et selge jutuga asi poole leheküljelise tekstiga kajastada.
2715 postitused on argumenteeritud ja loen põnevusega alati kõik läbi ja vahel isegi mitu korda,mees on kahe jalaga maapeal.
Nõus, 2715 on üks vähestest, kelle asjalikke ja selgeid postitusi on hea lugeda.
On muidugi teisigi selliseid ksf keda kadedusega loed aga paljude ksf lühitekstid, mis on ülbed vastused stiilis "sa ei tea midagi" põhjalikule arvutustega postitustele, see ei ole kindlasti see, mis minu heakskiidu pälvib ja lugema kutsub.
Vasta

See on kõll põnev mis toimub.  "Roosõda", võiks asja lühidalt kokku võtta. 

Aga kui ausalt siis tõstame nüüd käe püsti ja ütleme kes on ksf PlyValy postitustest viited läbi lugenud?  Tundub, et vähesed. 
Mina loen küll ja väga huvitavaid asju saab teada. Soovitaks ka neil  "nahh...", "pljähh..", "poohhh..." stiilis postitajatel seda teha.  Nendes viidetes on materjali rohkem kui "rutsi" eest.

Aquila captas non muscas.
Vasta

(14-09-2022, 08:36 AM)honkomees Kirjutas:  
(14-09-2022, 07:58 AM)muska71 Kirjutas:  
(13-09-2022, 20:00 PM)honkomees Kirjutas:  
(13-09-2022, 19:27 PM)muska71 Kirjutas:  
(13-09-2022, 16:57 PM)iisak Kirjutas:  Keegi viitsib neid kõige targema foorumi kasutaja lehekülje pikkuseid ja 5 lingiga POSTITUSI lugeda üldse?
Ei viitsi jah,diagonaalis lased üle...ja ega sisu pole kah...
mina küll viitsin, sest tegemist on sisukate ja ARGUMENTEERITUD postitustega, nendega võib nõustuda või mitte, vaielda etc kuid need postitused erinevad enamikust oma loogilise lähenemise poolest.
P.S. kahjuks suur osa ksf kirjutab paarirealisi ainult kirjutajale arusaadavas sõnakasutuses ja lauseehituses ennasttäis tekste, mingeid loogilisi põhjendusi toomata ... mõni lisab õudse ajakuluga YT videod veel juurde, selle asemel, et selge jutuga asi poole leheküljelise tekstiga kajastada.
2715 postitused on argumenteeritud ja loen põnevusega alati kõik läbi ja vahel isegi mitu korda,mees on kahe jalaga maapeal.
Nõus, 2715 on üks vähestest, kelle asjalikke ja selgeid postitusi on hea lugeda.
On muidugi teisigi selliseid ksf keda kadedusega loed aga paljude ksf lühitekstid, mis on ülbed vastused stiilis "sa ei tea midagi" põhjalikule arvutustega postitustele, see ei ole kindlasti see, mis minu heakskiidu pälvib ja lugema kutsub.
Ma püüan alati KÕIK läbi lugeda sest selleks ma siin ju käin? Lisaks 2715 ja muska71, honkomees, võsa jpt kelle mõne ellusuhtumisega ei pruugi nõustuda AGA need panevad tihtipeale mõtlema, et "äkki peaks oma mingit suhtumist muutma?". Samas tsikli foorum on mul ristiga ära kaotatud sest kohe absoluutselt ei huvita, rääkimata velodest jms. Ja ka rögiseva raske nõukatehnika, olgu või vana, remondihala väga ei pingesta... Mida ei loe, on ksf! kassi asjad sest seal pole enamasti mingit sisu. 

Mis aga on ÜLDISLET: marru ajab kui püütakse matematikaga "vaielda" ja uut füüsikat Maa peale "luua"!  Ka praegu on "trahh-trahh-trahh" teaduslikud tõestatud numbrid. Pilliroo puhul lõikamise ajast sõltuvate tuhasuse numbrite ja tuha keemilise koostiseni! Enam TÄPSEM ei saa asi olla! Ja siis ka alatine jura teemadel, kuidas puudel on erinev kütteväärtus ja põhk ega roog ei küta midagi - EI OLE! Puitkütuse kuivaine alumine kütteväärtus on kõigil puuliikidel peaaegu sama ehk SI-süsteemis 18900 J/kg!!! See on lõpliku kütteväärtuse arvutamise valemi alus, kus muutujateks on niiskus ja tuhasus! Kusjuures puitunud ehk lignifitseerunud biomassi ja lihtsalt kuivanud rohttaimede, enamasti siis kõrreliste see alumise väärtuse vahe ka ei erine oluliselt! Taimerakk koosneb ühest ja samast "materjalist" ehk peamiselt polüsahhariididest, ja vahe ongi vaid nende ja ligniini ladestumisest ehk varre jäigastumsiest või mitte. See ongi puit- ja rohttaime vahe! Ja tänu sellele on ka kütteväärtused sarnased. 
Niiskus on suurim mure ehk veeauru peab ju enne põlemist välja keetma ja tuhasus, mis kõigub protsentides, mitte kümnetes. Ja niisamagi mõistetav puidu tihedus ehk kaal teeb ühe puuliigi näiliselt suurema väärtuseliseks aga see on ju väärtuse mõõtühikusse sisse kirjutatud! Nii puitkütuste kui ka mõistlike kütmist väärivate biojäätmete, ikka see peamiselt kõrrelised ehk heintaimed, teravilja põhk ja pilliroog, puhul jagatakse asi kaheks: põlevaine (mille väärtus on suhteliselt sarnane) + ballastaine (niiskus H2O'na ja tuhk, mis koosneb "kõigest", raskemetallideni välja). 

Ma loodan et sellega on nüüd ühelpool ja asju mõistetakse teaduslikust vaatevinklist lähtuvalt? Nüüd jääbki mistahes lignifitseerunud või mittelignifitseerundu küttematerjali fraktsioneerimine. See on siis koldesse aetuna halg, kubu/viht, klots, hake, saepuru ja pressitud kujul brikett või pellet. Viimases jälle fraktsioneeerimine: briketti saab teha pisut jäemdamast, pelletit vaid päga peenest purustatud massis. Hakkpuidu ja isetehtud põletiga on asjad enam-vähem selged, on vaid edasine püsiv "peenhäälestus". Küsimus on nüüd selles, et kas purustada või jahvatada? Ja kas briketipress võtab vastu peenpurustatud biojäädet või vajab ka see pelletipressi kombel haamerveskis jahvatatud materjali?

Lihtne küsimus mis võiks saada lihtsa vastuse??? Alles siis tuleb küsimus tööriistast ja sellest, kas DIY või kaubandusvõrgust. Ja ka kogumise tehnoloogia sõltub nendest. Kas tundub loogiline?
Vasta

Lihula kütab endiselt seguga:
https://www.laanerannavald.ee/lihula-soojus

Neil on heinad/rood (mida parasjagu odavalt kätte saab) suurpakkides/rullides ja materjal lastakse enne katlassepuhumist purustist läbi. Segukütusega töötamine teeb elu muretumaks. Heinte (ka terade ja aganate) tuhk kipub sulama ja selle vältimiseks on kas vaja lisada paakumisvastaseid aineid (näiteks kriiti või lupja) või lihtsamal juhul vähendada heinte osakaalu küttesegus sedapalju, et konkreetses põletis tuha sulamise probleemi ei tekiks. Rein Kask on sellest üksjagu kirjutanud Biokütuste ühingu kodulehel ja ka TEUK konverentside kogumikes.

Nurmiko aiand Juulikul kütab ka põhisoojuse heinarullidega ja gaasiga vajadustmööda timmib parajaks. nad igal kevadel lubavad, et enam ei jända, aga näikse ka sel aastal katelt kõpitsemaSmile


Mis puudutab meie multitalenti, siis viited on alati kasulikud ja vaevalt ka foorum täis saab pelgalt tema mulast. Kui kirjutised poleks nii patroneerivad, võiks neid ajuti isegi nautida. Praegu on need lihtsalt talutavad. Aga vabal maal peamegi õppima taluma ka meile ebameeldivaid arvamisi...

Ksf! 2715 peaks lõpetama vabandamise, kuivõrd tema kirjutised kuuluvad foorumi raudvarasse. Cool
Vasta

(14-09-2022, 09:49 AM)v6sa Kirjutas:  ... Aga vabal maal peamegi õppima taluma ka meile ebameeldivaid arvamisi...

Ksf! 2715 peaks lõpetama vabandamise, kuivõrd tema kirjutised kuuluvad foorumi raudvarasse. Cool
2 väidet ksf v6salt, millele kirjutan ka alla.
Vasta

Hakkepuidul häälestus käib pidevalt ja lihtsalt.Vent puhub max võimsusel õhku peale ja nüüd kütuse etteande kiirusega tuleb pidavalt mängida.Varasemalt lasin ca 43HZ,nüüd pisut hakkurit tuunitud ja kraam tunub jämedam ja kevadel ja suvel vahel kütsin sooja vee pärast ja kolle leeki täis juba 20HZ pealt ja katelt puhastades oli tahmane ehk õhku vähe ja tuli sagedust veel alandada,et oleks tuhk katlas ja nii toimubki see häälestus jooksvalt vastavalt kütusele.
Näoraamatus ka pakutakse hakkureid ja mitte odavaid ja lubavad suisa 12 cm jämmu läbi lasta...12 cm jämmu võsa sisse lükkad on hakkur uperpallis...Kui juba vaadata riista millega pead omale kütte varuma aastakümnete jooksul siis hakkuri puhul peab olema hüdra ettevedu.Täna oled noor ja jaksad suva masinasse kaikai toppida,aga kas 10 aasta pärast ka jaksad?
Miks mina hakkega kütan ja mitte pelleti ega briketiga?Vastus lihtne,et miks pean lisatööd tegema ja lisaenergiat kulutama kütuse pressimisele?Otse loomulikult kellele ema kellele tütar ja mina kellegile jõuga midagi peale ei pressi.Ja hakkuri valik etteveoga on ka puhtalt isiklikest kogemustest.Esimene hakkur mille tegin oli ju porgandiriiv kuhu topi väiksest august sisse...Mootor põles maha ja ebamugav oli ka ja tegin traktori haakesse.No ei ole kerge neid kaikaid üles tõsta ja siis kõrgel kolusse sisse ajada ja veel kuiva mis hirmsalt põrutab käsi...Käte põrutamine oli stiimuliks masin ümber ehitada hüdro etteveole ja nüüd lausa lust tööd teha.Ei ole profi masin,aga oma tarbeks kütte teeb valmis ja nüüd peale pumba näppimist töötab ideaalselt.
Vasta

Hakkur tuleb ikka asjalik osta jah. Sama hinnaga nagu need mänguasjad, liigub aegajalt ka päris tegijaid riistu. Näiteks selline. Närib kuni 25 cm tüve. Saab laastu asemel saepuru ka toota kui tõesti on vaja, etteveo kiirust muutes. Aga see kiirus, millega ta haket teeb, ulme. Kahekesi ikka tükk rabelemist, et masinal igav ei hakkaks. Big Grin
Liikuv pilt: https://photos.app.goo.gl/hYhPaY9e8jTvtDHW8


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

Täitsa norm kiirus,kui lühikest oksa sisse ajada siis jah ei jõua,aga kui ikka pikk tüvi siis selle ajaga kui tood uue tüve ette kugistab eelmise juba ära.Pikka tüve ongi hea mugav ja kerge lasta,pead hulga vähem tööd tegema...
Vasta

Hetkel tuleb kuhjast üsna peenike puru,võiks nagu pillirooga sarnaneda.Kulu kütmisel 2 korda sama palju kui jämedama hakkega ja muundur ka 50-60 hz peal.Tundub nagu suht mõtetu kraam olema....aga ära tuleb kütta.Nagu juba eelnevalt mainiti siis las roog kasvab või siis mattideks või katuseks...Tahad kütta min vaevaga siis kasvata kasvõi energiavõsa...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 5 külali(st)ne