Start_stop süsteem.
#21

Jah, enamusel autodest on kas menüüs valik või salongi nupp. Nuppu tuleb siis iga kord litsuda.

Kui kasulik või kasutu see süsteem on, ei tea. Sõltub arvatavasti keskkonnast - Tallinnas on tast rohkem kasu kui Põlvas Smile

Aga vastava süsteemiga varustatud (ja see on ka sisse lülitatud) proua 1.2 TSI DSG seat leon universaal sõidab ca 5.5 liitrit sajale kõik maanteed-linnad kokku. Mõõdetud pikema aja peale tankimiste ja läbisõidunäitude kirja panemise teel.
Vasta
#22

(08-07-2017, 09:23 AM)muska71 Kirjutas:  
(08-07-2017, 00:08 AM)impreza Kirjutas:  Aku maksab 2korda rohkem
starter 3korda rohkem
asjal sisuliselt mingit kokkuhoidu pole .....
ainult söbralik müügi esindaja saab sulle ülikalli kolaka müüa...

lisaks kuskilt kõrva jäänud,et käivitamisel tarbivat mootor rohkem kütet kui mõni min tühikäigul tiksumist.võimalik,et linnalegend.
Vaadake seda lahendust laiema nurga alt. Asi on leiutatud muu maailma vajadusi silmas pidades. Kuskil tunde Saksa Staus, või Pariisi peripheriquel tiksudes on asjal hoopis teine jume, kui Narva mnt-l 5min ummikus.
Käivitamise kütusekulu kisub tõesti NSR teemaks. murdosa sekundiga ei saa väga suurt kogust kütust tänapäevasest mootorist läbi suruda?
Honda start/stop teavitab juhti, kui aku liiga tühi (talvel külmaga, lühikesed sõidud jms) ja mootorit ei seiska, sama kui mootor ei ole töösoe. Ju sama tarkus teistelegi sisse kirjutatud.


Vasta
#23

Jah, seal on päris palju tarkust. Süsteem jälgib aku laetust, samuti ei lülita ta välja mootorit, kui mootori töötemperatuur on mingist piirist allpool. Kui jälgitavad väärtused lähevad alla piiri, paneb auto käima ja enam seisma ei jäta.

Automaatkastiga see süsteem mind väga ei häiri, aga manuaaliga on paras valu tagumistes palges Smile
Vasta
#24

See süsteem on tõesti kasulik suurlinnades kus paari kildi läbimiseks pead tiksuma pool- või enam tundi. Lõina eestis ta märgatavat kokkuhoidu ei anna. Olen lasknud kodus katsetada. Solmaganähtavat kokkuhoidu süsteem maatingimistes ei anna.
Samas kui rääkida süsteemi intelikentsusest siis uus Fabia näiteks on väga tark. Mootori automaatsel seiskamisel arvestab väga paljude asjadega. Aku laetusega, mootori töötrmperatuuriga. Isegi seda arvestab kui kindlalt sa ennast roolis tunned. Kui surud pidureid konkreetselt suretab välja. Kui lähened ristmikule aeglaselt ja vajutad pidureid kestvalt aga nõrgalt ei sureta välja. Kui sooritad näiteks pööret siis keset pöörangut seisma jäädes jälle mootorit välja ei sureta. Arvestab ka rooliga tehtavaid toiminguid.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#25

(08-07-2017, 10:18 AM)Daff Kirjutas:  See süsteem on tõesti kasulik suurlinnades kus paari kildi läbimiseks pead tiksuma pool- või enam tundi. Lõina eestis ta märgatavat kokkuhoidu ei anna. Olen lasknud kodus katsetada. Solmaganähtavat kokkuhoidu süsteem maatingimistes ei anna.
Samas kui rääkida süsteemi intelikentsusest siis uus Fabia näiteks on väga tark. Mootori automaatsel seiskamisel arvestab väga paljude asjadega. Aku laetusega, mootori töötrmperatuuriga. Isegi seda arvestab kui kindlalt sa ennast roolis tunned. Kui surud pidureid konkreetselt suretab välja. Kui lähened ristmikule aeglaselt ja vajutad pidureid kestvalt aga nõrgalt ei sureta välja. Kui sooritad näiteks pööret siis keset pöörangut seisma jäädes jälle mootorit välja ei sureta. Arvestab ka rooliga tehtavaid toiminguid.

Niisiis ,ajud ajudeks.Aga nagu aru saan ,siis tegu ikka tavalise starteriga ,lihtsalt vähe kabedam. Rolleyes
Vasta
#26

Jah. Kinnitamata andmetel (NSR) pidavat olema mõningatel mudelitel pukside asemel isegi nõel laagrid. Väide ei pretendeeri apsoluutsele tõele.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#27

(07-07-2017, 23:39 PM)Simson0077 Kirjutas:  Ka selline variant olemas, kus starterit pole vajagi. Oletame, et mootori x silindris on töötakt, sinna pihustada kütust ja anda sädet ning mootor turtsatabki tööle...

Teoorias ja praktikas muidugi asi märksa keerulisem


See peab küll hea juhus olema, et mootor just täpselt selle koha peal on seiskunud, et X silindris on töötakt ja siis kohe ka just õigele silindrile säde antakse ning samas kui sinna juba kütust pihustatakse, siis juhuslikult on seal on õige kogus õhku ehk kütuse/õhu vahekord põlemiseks õige. Rolleyes
Vasta
#28

(08-07-2017, 11:19 AM)veix__ Kirjutas:  
(07-07-2017, 23:39 PM)Simson0077 Kirjutas:  Ka selline variant olemas, kus starterit pole vajagi. Oletame, et mootori x silindris on töötakt, sinna pihustada kütust ja anda sädet ning mootor turtsatabki tööle...

Teoorias ja praktikas muidugi asi märksa keerulisem


See peab küll hea juhus olema, et mootor just täpselt selle koha peal on seiskunud, et X silindris on töötakt ja siis kohe ka just õigele silindrile säde antakse ning samas kui sinna juba kütust pihustatakse, siis juhuslikult on seal on õige kogus õhku ehk kütuse/õhu vahekord põlemiseks õige. Rolleyes

Simsoni jutus on tõetera sees, googeldage Mazda start-stop süsteemi, nemad täpselt nii asja lahendada üritasid. Mis puudutab akusid, siis nad ei ole mitu korda kallimad, kasutatakse tavalisi AGM akusid, mis on küll natukene kallimad aga mitte kordades.
Vasta
#29

(08-07-2017, 11:19 AM)veix__ Kirjutas:  See peab küll hea juhus olema, et mootor just täpselt selle koha peal on seiskunud, et X silindris on töötakt ja siis kohe ka just õigele silindrile säde antakse ning samas kui sinna juba kütust pihustatakse, siis juhuslikult on seal on õige kogus õhku ehk kütuse/õhu vahekord põlemiseks õige. Rolleyes

4 takti ja 4 silindri puhul pole ju erilist juhust vaja, et kuskile töötakt jääks Big Grin
Vasta
#30

Kusagilt on kõrva jäänud, et kui seisad rohkem kui 20 sekki, siis on (ökonoomsust silmas pidades) juba mõtet mootor välja llülitada. 

Paar aastat tagasi käisid 20-30-nendate Bentlid (või olid need hoopis Rollsid?), neil oli ka peal mingi ilma starterita käivitamise päkk app sisteem. Kui õigesti mäletan siis funkkas see suruõhuga. Vana sikutas mingit kangi ja sahinal pada käis.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#31

(07-07-2017, 23:44 PM)linnuke Kirjutas:  
(07-07-2017, 23:39 PM)Simson0077 Kirjutas:  Ka selline variant olemas, kus starterit pole vajagi. Oletame, et mootori x silindris on töötakt, sinna pihustada kütust ja anda sädet ning mootor turtsatabki tööle...

Oli see nüüd lambist mõte ,või tõsiselt. RolleyesSamas . kuidas toimib sel juhul dislapada . Rolleyes

Millest aravamine, et kõigils S-S autodel on sama tzüdeem? Mõni on katsetanud hooratta asemel dünostarterit, mõnel on labane starter piinata, mõnel tõepoolest seisatakse mootor täpses asendis ja käivitatakse sädemega. Aga praegu näikse enimlevinud oelma tugevdatud starter ja mahukam aku. Garantiiaja peab vastu ja edasi peakski juba ringluses olema moodsal ajal.

Kasu on sellest peamiselt:
A: auto tootjale, kuna saan müüa uut ja hädavajalikku tehnoloogiat;
B: suurlinnade elanikele, kus tundide kaupa sisuliselt paigal seisvad autod ei põleta hapnikku ära;
C: remonditöökodadele ja varuosamüüjatele (elik jahtumas olevale maailmamajandusele), kuna iga keerukas süsteem kooleb järjest kiiremini (et ikka punkt A võimalikult kiiresti saabuks).

Tavatarbijal pole sellest tzydeemist sittagi kasu. Tasuta lõunaid ei ole ja mõnekümneminutise paigalseisu ajal paratamatult tarbitud elekter (kliima, raadio, nutifooni laadimine, taaskäivitus) tuleb ju akusse tagasi toppida. See saab tulla aga ainult vedelkütuses oleva keemilise energia arvelt.
Vasta
#32

(08-07-2017, 14:34 PM)tanel. Kirjutas:  
(08-07-2017, 11:19 AM)veix__ Kirjutas:  See peab küll hea juhus olema, et mootor just täpselt selle koha peal on seiskunud, et X silindris on töötakt ja siis kohe ka just õigele silindrile säde antakse ning samas kui sinna juba kütust pihustatakse, siis juhuslikult on seal on õige kogus õhku ehk kütuse/õhu vahekord põlemiseks õige. Rolleyes

4 takti ja 4 silindri puhul pole ju erilist juhust vaja, et kuskile töötakt jääks Big Grin

Kui on küll töötakt, aga kolb on alumise seisu lähedal, siis on sellest vähe kasu. Õhu kogus peaks sõltuma ka sellest millises asendis kolb on- kui kolb on allpool, siis on silindris rohkem õhku.
Vasta
#33

See peab küll hea juhus olema, et mõni kolb peaaegu kompressioonitakti lõppu jõuab. Kes käega mootorit ringi on ajanud see saab vist asjast aru. Ja kui isegi peaks juhtuma kolb töötakti lõppu siis see tähendab, et naaberkolb on kompresioonitakti lõpus ning kui korra sädeme-bensuga tagurpidi käima lasta saab selle lõpus oleva kolvi töötakti algusesse tagasi.
Lahja-rikas segu pole minu arvates väga oluline, niipalju põleb ikka, et vändale hoo sisse saaks.
Vasta
#34

(08-07-2017, 14:34 PM)tanel. Kirjutas:  
(08-07-2017, 11:19 AM)veix__ Kirjutas:  See peab küll hea juhus olema, et mootor just täpselt selle koha peal on seiskunud, et X silindris on töötakt ja siis kohe ka just õigele silindrile säde antakse ning samas kui sinna juba kütust pihustatakse, siis juhuslikult on seal on õige kogus õhku ehk kütuse/õhu vahekord põlemiseks õige. Rolleyes

4 takti ja 4 silindri puhul pole ju erilist juhust vaja, et kuskile töötakt jääks Big Grin

Takt taktiks ,aga kui jagaja seisab kustkohast siis laks tuleb Rolleyes
Ja laks tuleb kah ju ainult ühes ideaalses asendis ,ehk siis tirts enne üss.
Vasta
#35

Veidi Mazda süsteemi seletusi. Valmistajamaa keeles ja põhjalikum: https://youtu.be/XsVHCvY1e58
ning ingliskeelne ja pealiskaudsem https://youtu.be/DTDdsqA6V5w

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#36

Linnuke tänapäeva autodel juhitakse süütesüsteemi läbi juhtploki. Sisuliselt võib juhtplokiga ükskõik mis ajal laksu peale panna.
Vasta
#37

Tänapäeva autotootjatel ei ole mitte mingit huvi toota vastupidavaid ega loodus- või kütusesäästlikke autosid. Ainuke asi mis neid huvitab on laborikatsetes mõõdetud CO2 kogus. See start-stop on samal põhjusel välja töötatud nagu VW ja muude firmade petutarkvarad mis stendis kütust koomale keeravad. Mõned aastad tagasi kui need levima hakkasid lugesin ise ka imestusega kuidas start-stop hoiab mitu liitrit kütust sajale kilomeetrile kokku. Selle kuu Tehnikamaailmas on juttu kuidas autotootjad selliseid asju väita saavad.Täpselt etteantud tsüklitega stendikatsete tulemusena saavadki. Eks mingi kokkuhoid seal võib mõnes äärmuslikus ummikuolukorras tulla kus tõesti peab minutite kaupa seisma, samas endal kokkupuudet pole olnud ja ei oska võrrelda.

Sädemega käivitamise kohta, vanaisa rääkis et Ford T olevat ka juhuse kokkulangemisel süüte sisse keeramisel käima hüpanud. Seal vist sarnane süsteem nagu tänapäeva coil-on-plug, vanaisa sõnul "pabiina".
Vasta
#38

Kui vaadata kulumist hooratta hammastel, siis vanal autol on selgelt näha koht kus starter tavaliselt taha haagib. Siit järeldus, et mootor jääb millegi pärast ikka ja jälle ühte ja samasse asendisse, mitte juhuslikku asendisse.

Triumph GT6, Corvair Spyder, Datsun 280Z, BMW E21, VW Buss
Vasta
#39

(09-07-2017, 19:00 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  ... Sädemega käivitamise kohta, vanaisa rääkis et Ford T olevat ka juhuse kokkulangemisel süüte sisse keeramisel käima hüpanud. Seal vist sarnane süsteem nagu tänapäeva coil-on-plug, vanaisa sõnul "pabiina".

Kas oskab keegi sellest coil-on-plug'ist maakeeli midagi seletada inglist mittevaldavale vanamehele? Bobiinasüütega olen servapidi  kokku puutunud Fordsoni kuni 1928 mootoritel.
Vasta
#40

Igal küünlal on oma süütepool ja arvuti annab vastavalt väntvõlli asendiandurilt saadud infole käsu mis hetkel sädet anda. Fordil oli arvuti asemel vist kontaktid  Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne