[mutikas]

Kui ostad neid õhujagajaid siis vaata sellised millistel kang liigutab siibrit reaalselt mõlemile poole.
Need mis ühtepidi liigutavad siibrit kangi liigutades ja tagasi tulevad vedruga pole väga pika elueaga,eriti kui miinust viskab.

[2715]

Õhusüsteemi pole veel lõpuni mõelnud ja milliseid jagajaid kätte saab praegu ei julge välja hõigata aga seda et elektriliste õhuklappidega veokitel probleeme esineb oksüdeerumise pärast on hästi teada.

Praegu sai rohkem hüdrosüsteemiga tegeletud ja hakatuseks Itaalia hüdropump tellitud, mis ka kohale jõudis.

Seest näeb ta välja märksa loogilisem kui vene pumbad.

Esiteks on hammasratastel hambaid rohkem ja seega on sisemine leke märksa väiksem ja teiseks otsaplaatide tihendamine palju loogilisem.

Üks on seest selline ja teine selline:

   

   

Teine suur erinevus on hammasrataste otste tihendamises, kus venelased on pannud suure manseti, mis surub pukse õlisurvega täie pinnaga vastu hammasrattaid.

Tegelikult aga pole vaja suruda imipoolele sest seal pole hammaste vahel õlisurvet mis otsaplaate laiali suruks.

Tulemuseks on, et puksid kuluvad viltu, pumpa on raske ringi ajada ja see energia muutub soojuseks ja metallipuruks.

   

Mujal maailmas aga tehti pisut arvutusi ja leiti hammaste vahede pindala ning tehti surveplaadile sellise pindalaga ruum, mis tasakaalustab selle survejõu ja seda ainult survepoolel, kus seda reaalselt vaja on.

Lisaks on lastud õlisurve nagu pronksplaadilt näha ka hammasrataste välimisele poolele sest muidu suruks õli hammasrattad laiali vastu korpust, mille tulemust võib igaüks vene pumba kulumisjälgede järgi näha ja tõstevõime kaona kogeda sest õli pääseb keskelt läbi.

Pole küll väga suured erinevused, kuid saatan pidi detailides peituma...

Kuna jagaja oli juba eelmise kirjatüki ajal paigas, siis seekord sai paika ka hoovastik, millega juht sinna oma soove edastab.

   

Loodetavasti ei hakka kolisema ja kui hakkabki, siis on olemas igasugu munakliigendid, millega asja parandada.

Kellel aga pole sellist asja juhtunud, et hakkad tööriista taha võtma ja näe aisad ei satu vajalikule kõrgusele ning keskmine tõmmits ei lähe ja siis käid ja käid muudkui korrigeerimas...

Selle vastu sai tehtud kangid ka taha kust on seda üritust palju mugavam läbi viia ja adra tahapanek pole poole päeva töö.

   

Otsa sellised käepidemed ja kuigi tõmbamine ja tõukamine pole kõige mugavam on see kordi magavam kabiini käimisest.

Välja paistma jäävad sellised otsad selliste käepidemetega.

   

Loominguliselt edasi mõelda, siis sinna saab nupu asemele keerata otsa ka mingi pikenduse, millega saab haakesriistal olev isik ka jagajat näppida ilma et peaks talle eraldi jagajat paigaldama.

Siis hüdrovoolikud ja stutsid said kõik uued koos kummiga tihendusseibidega et ei peaks sellele rohkem mõtlema.

   

Voolikud jagaja küljes on aga üsna korrapäraselt ja kõiki on võimalik alla ronimata vahetada.

   

Kabiinis aga paiknevad kangid selliselt istme kõrval et käsi satub automaatselt sinna.

   

[v6sa]

Oi, kuidas see hüdraulikalahendus mulle meeldib.  

Ja ei ole seda venelane oma suures inseneeriumis suutnud teha. Kes on uue russi ristkangiga pidanud võitlema, see teab...

Kust need väliste kangide käepidemed pärinevad? Mis keere sel on - mul on  ühte samasugust vaja, et mootorlabida pöördekang oleks selgelt eristuv ka peale vaatamata. Kiirendaks õppeprotsessi...

[2715]

Sellist käepidet võib leida Belarusi hüdroga tõstetava konksu lukustuse kangi otsast ja keere on tal harilik M8.

Kas neid aga kuskilt hankida võimalik on on omaette küsimus.



Vahepeal on tegeletud aga "kiiruse surmaga" mis sai kõik uued detailid ning nagu ikka ei lähe see nii, et võtad ja keerad külge...

Õigemini algul saigi keeratud kuid see oleks porr saanud kui pedaalile peab jätma 7cm vabakäiku et ratas vabalt pöörleks ja samas läheb pedaal enne pea põrandani kui on tunda, et on kettad kinni.

Samuti liigub ratas iga pedaalivajutusega nõksu edasi ja seega hakkaks ta ka järsult võtma mis lõhub asjatult tagasilda.

Paremat ja vasakut poolt ei saanud võrdseks ka muidugi.

Mõõtmised kinnitasidki kahtlusi, et midagi on kõvasti mööda.

   

   

Said asjad treipingist läbi lastud ja hoopis teine tera!

   

Pedaalil 2cm vabakäiku ja ratas pöörleb vabalt ning 7cm vajutades on jala all väga konkreetne tunne, et nüüd on kinni.

Mõlemad pooled ka täpselt samasugused ning pedaali pressides ratas ei liigu millimeetritki.

Siis need koonusseibid, mis pedaali silmas on ei kõlba kuhugi sest liiguvad seal raskelt ja püüavad polti painutada.

Sinna sai selline lahendus tehtud ja pedaal hoopis kergem ja konkreetsem, nagu tänapäeval juba.

   

Veel sai cooler ära ühendatud, kuid alumiintorule põlvi meil väga saada pole ja siis sai ise tehtud kahe lõike tehnikas.

   

   

50mm toru küll pisut peenike, kuid turbost tuli selline välja, cooleril on selline ja ka mootoril väga lähedane niiet esialgu jääb selline.

Tööle saab siis tahan proovida palju sellise süsteemi takistus on ja selleks tulevad stutsid diferentsiaalmanomeetrile peale turbot ja sisselaskes.

Kui ikka suur takistus, siis tuleb jämedam süsteem välja mõelda.

Cooler aga on kummipatjade peal ja et teda radika puhastamiseks ära võtta peab 2 klambrit lahti keerama torudel ja siis üles tõstma.

   

Hüdraulikale on veel kiirliited vaja soetada, kuid neid on nii palju eri tüüpe, et esialgu ei osanudki milliseid võtta mis ikka levinud ka oleks et neist midagi kasu ka oleks.

Ilmselt on põllumajanduses välja kujunenud või on isegi mingi standard mida peab veel uurima.

[edvard]

Tervist .

  Milline peensusteni läbimõeldud konstruktoritöö ja tehniline teostus !  Ülipõnev , arendav ning hariv .

 Edvard .

[hannest]

Enda nimi iga postituse lõpus on selgelt üleliigne. Seda on ka kõrvalt, avatari alt, ilusti näha.

[2715]

Aasta hakkab vaikselt läbi saama ja kuna pühade ajal suurt midagi teha polnud sai hüdropaagi kaas ära lõpetatud.



Nüüd on sees vahesein loksumise vastu ja filtrist ning roolist tagasitulev õli läheb torudega paagi põhja et õli ülevalt voolates õhumulle täis ei läheks.



Esimesed dosaatoriga traktorid tulid siis neil läks õli läbi kaane tagasi ja külma paksu õliga ümisesid kõik hüdraulika asjad kuni see krempel soojaks läks.



Muidugi sissevalamise toru sai ka pikem ning kork kummirõngaga.



Kork ja kael sobivad nii hästi kokku, et kui pealt ära pühkida pole võimalik et kuskilt ääre vahelt midagi sisse kukub.

   

Taseme vaatamiseks on läbipaistev voolik, kuhu läheb sisse punane plastikust kõrrejupp mis ujub ja on hästi näha tase.

   

Õhupuhastiga ei läinud ka lihtsalt sest nagu välja tuleb ei mahu 80 õhupuhasti 50 hüdropaagi süvendisse ära.



Seega kronsteini pidi ümber tegema ja päris oma kohale ta siiski ei läinud.



Juhust kasutades sai kronsteini niipalju keeratud, et nüüd tuleb ta oma kohalt vabalt välja ja läheb tagasi mitte ei pea jõuga toppima.



   



Õhupuhastile tuleb veel saastumise signalisaatori stuts teha ja karterituulutuse toru ka õhupuhasse viia sest kogemus näitab, et pane sa see toruots kuhu tahes mingi hetk tuleb see ving ikka kabiini sisse.

Teine mitte vähetähtis asi, et  kui kompressor töötab muudab see karteri mahtu ja seega tõmbab tolmu sisse voolikust kui just mootor väga hõre pole et karterigaasi rohkem tekib...



Tervislik ta samuti pole ja isegi mitte hea lõhnaga.





Et elu huvitav oleks sai ostetud siduri servovedru asjad ja proovitud teda tööle saada aga tööle ta ei hakanudki nõnda et ta oleks teinud seda milleks ta loodud oli.


Esiteks kronsteinil see teravikuga polt kuhu seib toetab oli sellises kohas et esimene pool käigust töötas ta siduri lahutamisele vastu ja teine pool aitas lahutada.



Sai siis kronstein ümber keevitatud et pedaal üleval on vedru surnud seisus ja tulemus oli et pedaal all kukub vedru vahelt välja.



   



Keerasin siis poldi lõpuni välja ja see vedru lendas sellepeale minema.



Tegin siis uue alumise seibi, kus süvend on reaalselt tõukuri liikumismaaga ja otsa kujuga arvestav.



Siis keerasin uuesti vedru pingesse ja tulemuseks see, et enam ära ei lenda aga pedaal all on vedru vabalt näpuga liikuv.



Polti ka enam peale keerata ei saanud sest keerud olid juba koos.



Siis võtsin lahti tagasi ja vedru oli paar sentimeetrit kokku vajunud.



Siis läks hing üsna täis ja see vedru sai äratõuke ja lendas metsa.



Otsisin siis kuskilt külapealt ühe vana vedru ja sellega isegi oli tunda et pedaal läks kergemaks aga vedru on liiga lühike ja pole piisavalt elastne et loogiliselt toimida.



   



Kui see vedru nüüd poole pikem panna siis asi ka toimiks kuid sellist vedru pole lihtne leida.



Veel said uksed omale piirajad et vastu poritiiba ei läheks ja lahti seisaks.



   



Lahtiseismiseks läheb alla plastikust kooniline seb, millele vedru peale surub ja ühest otsast on see piluga nurkraud paksem ja seibi süvendiga mis hoiab ust lahti.



Detailid aga on roostevabast et oleks sitkem ja värvima ka ei pea.



Uksetihendid aga sobivad üllatavalt hästi uksega ja on oma nime kohased sest ülevalt vett ukse vahele valades sissepoole ei läinud mitte üks piisk.





Sellega ilmselt võibki aastale joone alla tõmmata, kuid järgmine aasta tuleb hakata kabiine vorpima sest huvilisi on üksjagu kes ootavad kuna lõpptulemust näeb et siis teha oma soovide järgi parandusi.

[meli666]

Mootori jahutus radiaator paistab uus olevat. Hiina 100.- alumiinium variant?
Ise ka radiaatori otsinguil, aga poes on neid üksjagu erinevaid saada.
Rippsüsteemi silindri kronsteini kinnitus tagasilla külge lahendatud tikkpoltidega? Paistavad miskised paksud seibid ja mutrid.
Enda 82-l poltidega ja need koledasti logisesid keermetes. Pluss torupuksid pesades ligadi logadi. Peaks ka miskit ette võtma, enne kui miskit halba juhtub.

[2715]

Mootori jahutus radiaator paistab uus olevat. Hiina 100.- alumiinium variant?
Ise ka radiaatori otsinguil, aga poes on neid üksjagu erinevaid saada.
Rippsüsteemi silindri kronsteini kinnitus tagasilla külge lahendatud tikkpoltidega? Paistavad miskised paksud seibid ja mutrid.
Enda 82-l poltidega ja need koledasti logisesid keermetes. Pluss torupuksid pesades ligadi logadi. Peaks ka miskit ette võtma, enne kui miskit halba juhtub.

Radiaator sai prooviks võetud jah alumiin ja kõige odavam mis alla 100 maksis.
Kaua ilmselt ei kesta sest diagonaali võib käevahel suruda ja kui ta alt kinnitada nagu tehasest siis kindlasti kaua ei kesta.
Kuna ma ta aga raami külge panin mis talle jäikuse annab siis selle raha eest võib proovida küll.
Läheb katki ostan vene vasksüdamiku sest vanne ma enne ostu võrdlesin ja sobivad.
Silindri kronsteiniga aga ei maksa nalja teha sest kui seal poldid järgi annavad rebib ta ära ka jõuvõtuvõlli ümberlülituse võlli ja kui tagumised poldid viimasena sisse jäävad siis tagasilla korpusel tükid välja ja pärast pole muud teha kui kahe käega pead hoida.
Mul ka olid need asjad liikunud ja seega tiftid said uued kulumist arvestava mõõduga ja poldiavad ilusti ära puhastatud keermepuuriga ja tikud jõuga põhja kinni keeratud.
Jätkumutrid lasin pooleks ja seibid said ka treitud paksemad.
Kinni andis igatahes keerata 600+Nm jõuga.

[uko]

Esimestel suure kajutiga russidel oli siduri vajutamine hoopis teisiti lahendatud. Varras tuli hoova juurest,hoob ise oli teiiti küljes lihtsalt,otse ülesse armatuuri ja hüdropaagi kõrvale.Pedaal oli kinnitatud hüdropaagile ülevalt.Hästi kerge ja hea süsteem minu meelest.Kahjuks pole mul ühtegi pilti vist alles,või ei märganud tehagi seda.Masin sai ise müüdud Ida-Virusse kuhugi.See oli hea süsteem,midagi polnud jalus kusagil.Miks seda ei rakendatud hiljem ?

[hillar2]

Kas piduritrummlile tuleb blokeerija kate ka peale?

[Daff]

Esimestel suure kajutiga russidel oli siduri vajutamine hoopis teisiti lahendatud. Varras tuli hoova juurest,hoob ise oli teiiti küljes lihtsalt,otse ülesse armatuuri ja hüdropaagi kõrvale.Pedaal oli kinnitatud hüdropaagile ülevalt.Hästi kerge ja hea süsteem minu meelest.Kahjuks pole mul ühtegi pilti vist alles,või ei märganud tehagi seda.Masin sai ise müüdud Ida-Virusse kuhugi.See oli hea süsteem,midagi polnud jalus kusagil.Miks seda ei rakendatud hiljem ?

Kas seal polnud lahutamine lahendatud  survele mitte tõmbele nagu enamusel?

[hannest]

Väikse kabiini siduri hoovad töötavad tõmbele. Aga nagu sa kirjutasid: "esimene pool käigust töötas ta siduri lahutamisele vastu ja teine pool aitas lahutada", siis nii ju peabki olema. Seda enam, et see sama servovedru on ainuke asi mis pedaali üleval hoiab. Ilma selleta jookseb hoovastiku raskuse all survelaager ju koguaeg vastu korvi. Või olen ma millestki valesti aru saanud? 

Sinu puhul on vist probleemiks see, et ülemises asendis on siduri hoob madalamal kui originaalis ja see originaal vedru kronsa lihtsalt enam ei sobi kokku. Väikse kabiini sidurimängu servovedru kronsa on selle luugi all nurgas ja kinnitub kahe nurgapoldi alla. Äkki tollega saaks midagi kombineerida? 
Ma tegelesin ise sama jamaga ja lõikasin pedaali hoova mitmest kohast läbi ja panin omale sobiva nurga alla jälle kokku. Selliselt jäi see hoova esimene ots originaal nurgaga ja vedrud/hoovad jäid toimima.

[saarrand]

Enda 82-l poltidega ja need koledasti logisesid keermetes. Pluss torupuksid pesades ligadi logadi. Peaks ka miskit ette võtma, enne kui miskit halba juhtub.

Silindri kronsteiniga aga ei maksa nalja teha sest kui seal poldid järgi annavad rebib ta ära ka jõuvõtuvõlli ümberlülituse võlli ja kui tagumised poldid viimasena sisse jäävad siis tagasilla korpusel tükid välja ja pärast pole muud teha kui kahe käega pead hoida.
Mul ka olid need asjad liikunud ja seega tiftid said uued kulumist arvestava mõõduga ja poldiavad ilusti ära puhastatud keermepuuriga ja tikud jõuga põhja kinni keeratud.
Jätkumutrid lasin pooleks ja seibid said ka treitud paksemad.
Kinni andis igatahes keerata 600+Nm jõuga.

Mul on ka täis tripper nende silindri kronsa kinnitustega ühel traktoril viimasel ajal. Kuidas see kinnitus seal peaks üldse olema? Pole olnud au sed aalgosadeks veel kunagi võtta. Minul mingeid tifte pole, on vaid poltidega see kronsa kinni. Osad poldiavad aga logisevad, keeran neid pidevalt kinni. Ksf 2715 ehk oskab anda mingit hea dnõu, kuidas ja mida seal ette võtta, et asi päris katski ei läheks?

[Daff]

Enda 82-l poltidega ja need koledasti logisesid keermetes. Pluss torupuksid pesades ligadi logadi. Peaks ka miskit ette võtma, enne kui miskit halba juhtub.

Silindri kronsteiniga aga ei maksa nalja teha sest kui seal poldid järgi annavad rebib ta ära ka jõuvõtuvõlli ümberlülituse võlli ja kui tagumised poldid viimasena sisse jäävad siis tagasilla korpusel tükid välja ja pärast pole muud teha kui kahe käega pead hoida.
Mul ka olid need asjad liikunud ja seega tiftid said uued kulumist arvestava mõõduga ja poldiavad ilusti ära puhastatud keermepuuriga ja tikud jõuga põhja kinni keeratud.
Jätkumutrid lasin pooleks ja seibid said ka treitud paksemad.
Kinni andis igatahes keerata 600+Nm jõuga.

Mul on ka täis tripper nende silindri kronsa kinnitustega ühel traktoril viimasel ajal. Kuidas see kinnitus seal peaks üldse olema? Pole olnud au sed aalgosadeks veel kunagi võtta. Minul mingeid tifte pole, on vaid poltidega see kronsa kinni. Osad poldiavad aga logisevad, keeran neid pidevalt kinni. Ksf 2715 ehk oskab anda mingit hea dnõu, kuidas ja mida seal ette võtta, et asi päris katski ei läheks?

Minu metsaveo 52 ka need poldid loksusid. Kuna tagasilda ei viitsinud vahetada siis läksin lihtsamat teed. Keerasin aukudesse uue keerme. Peast hetkel ei mäleta mõõte aga aste järgmine keere on kenasti võimalik sisse keerata. 
Esimesed poldiaugud on astmega. Sinna istub sisse puks mis aitab seda kronsat kinnihoida ja fikseerida. Kui jämedama keerme sisse keerad siis tuleb lasta puksil treipingis laast seestpoolt maha muidu kipub keeret pooma ja kinnitus ei pruugi 100 prossa kindle olla.
Teisel trakal keerasin keerme läbi puksi ja poldil lasin lõpust vähe keeret maha just sealt osast mis jääb lõpuks puksi sisse. 
Kui pukse otsid siis oleks hea kui saad veneaegsed puksid. Need on ühtlase tugevusega ja töödeldavad. Uued puksid mis poes müüa on need on kõvu tükke täis ja treipingis väga halvad töödelda. Samuti ei saa nendesst keeret läbi ajada. Murrab pulgal tera ära.
Igatahes mõlemad koned jäid pidama. On saanud valu küll ja veel. Kulbiga liiva veetud nii et esiots mast lahti ja pole järgi andnud.

[2715]

Mul on ka täis tripper nende silindri kronsa kinnitustega ühel traktoril viimasel ajal. Kuidas see kinnitus seal peaks üldse olema? Pole olnud au sed aalgosadeks veel kunagi võtta. Minul mingeid tifte pole, on vaid poltidega see kronsa kinni. Osad poldiavad aga logisevad, keeran neid pidevalt kinni. Ksf 2715 ehk oskab anda mingit hea dnõu, kuidas ja mida seal ette võtta, et asi päris katski ei läheks?

Kui torutifte pole ja augud suured siis ilmselt ei jäägi see asi kinni.
Mul olid avad ja keermed enamvähem, kuigi keermed kulunud sai peale aukude puhastamist ja lõpuni keermepuuriga ülekeeramist ilusti tikkpoldid sisse panna ja enne kronsteini paigaldamist proovisin ka umbes meetrise pikendusega kinni keerata ja kuna keere pidas siis läksid tikkpoldid keermeliimiga sisse ja torutiftid ka miski 0,4mm jämedamad kui enne olid.
Kuigi auk ei olnud päris ümar siis tift nii õhukese seinaga et kui alguses faasi piisavalt võtab ta ava kuju.
Ega need tiftid üksinda seda kronsat kinni ei hoia vaid poltidega on vaja piisav survejõud tekitada mis hoiab.
Kui tagasilla kaanele on tihend vahele pandud siis muidugi on vaja seda värki regulaarselt pingutada ja seepärast ma olen alati pannud vahekasti käigukastiga ja käigukasti tagasillaga ning tagasilla kaane ilma tihendita ainult hermeetikuga et miski ei saaks kokku vajuda ja liikuma hakata.
Kui aga 20 keere järgi annab siis järgmine mõõt on 22.
Aga kui 20mm polt keerme maha tõmbab siis ava võib järgi jääda 20mm ja kui 22 polt on 2,5 sammuga siis ava peaks olema 19,5mm.
Kui kõik õnnestub ja kohe hästi ära kinnitada siis ilmselt peab ka aga kui loksutada siis see puuduv harja tipp saab otsustavaks.

[m401]

Igati kiiduväärt ettevõtmine. Austus ja kummardus! Edu edaspidiseks.

[meli666]

...Osad poldiavad aga logisevad, keeran neid pidevalt kinni. 

Originaalis on stopperplekid ka, mis kahte polti omavahel ühendavad ja lahtikeeramise välistavad.
Olen näinud ka, et kronstein on keevitatud tagasilla kaane külge kinni. Natuke ehk abiks on, kuigi porr lahendus.
Kunagi üks targem mees treis spetsiaalsed natuke suurema läbimõõduga ja keermeosaga poldid äraloksunud avadesse. Nii et keerata oli sisse neid raske. 
Kuna endal ka sama töö ees millalgi, siis kasutan ka seda ülemõõdulise treitud poldi lahendust ilmselt. Aga teen Ksf 2715 mõtte järgi ja tuleb samuti tikkpolt. Siis saavad need üks kord paika ja ehk ka püsivalt. Näiteks tagasilla kaane eemaldamiseks ei pea siis hädalisi keermeid uuesti häirima, vaid piisab mutrite ärakeeramisest.
Probleemseks kohaks on küll ülemõõduliste tikkpoltide tegemisel materjali ja keerme tugevus. Õli sees võib nad karastada, aga palju see juurde nüüd annab.

[Laanekas]

Selline lahendus on kindla peale minek. Pole küll kõige odavam, aga ei pea hakkama erimõõdus polte treima.

[viplala]

Selline lahendus on kindla peale minek. Pole küll kõige odavam, aga ei pea hakkama erimõõdus polte treima.

Selle lahendusega võib lutsu visata kui jõud on mängus. Igasugu tilulilu jaoks kõlbab kuid karmimaid asju juba kinni ei hoia.