MTZ-50 remont ja kaasajastamine.

(23-02-2023, 12:17 PM)2715 Kirjutas:  Muud mõõdud klapivad siis peenemaks lihvimine päästab?
Peenemaks lihvimine ka päästab, kui kõik muu sobib, 
tundub et ei pea ka väga täpne olema, nihkaga mõõtet 1-1,5 kümnendiku lõtkuga.
Vasta

VE EDC-l kolis veomuhvi hoidev vedru peavõlli sisse. Kui see vedru lihtsalt ära jätta, siis saab mehaanilisele panna EDC nuki koos peaga. Olen oma aretistel selle ära jätnud ning siiani ei ole probleeme täheldanud. K mõõdu võiks üle kontrollida, kuid tavaliselt on see jäänud piiridesse.
http://ystinjectors.com/html_news/?7-The...mps-7.html
Punkt 12. 
K mõõt oli üldises plaanis plungeri mõõdust sõltuv. Soovikorral võin otsida ja lisada.
Vasta

Küsiks esisilla teemalise küsimuse. Kas on esisilla ülekandeid erinevad. 52-l 82 esiratastega käib sileda maa peal esisilla flants aeglasemalt ringi kui väljavõtte flants. mille tõttu on esisilla automaat läbi lastud. tagarehvid peaks olema 52 ja 82 sama suurus. kas väljavõtte või esisilla ülekanne on neil siis erinevad?
Vasta

(25-02-2023, 10:03 AM)Martin2140 Kirjutas:  Küsiks esisilla teemalise küsimuse. Kas on esisilla ülekandeid erinevad. 52-l 82 esiratastega käib sileda maa peal esisilla flants aeglasemalt ringi kui väljavõtte flants. mille tõttu on esisilla automaat läbi lastud. tagarehvid peaks olema 52 ja 82 sama suurus. kas väljavõtte või esisilla ülekanne on neil siis erinevad?
Kataloogi järgi on väljavõtte kood 50- ja seega võiks ülekanne sama olla sest muidu ju hammasratas ei ulatuks.
Esisilla peaülekanne peaks ka sama olema sest taldriku kood hakkab 50-.
Rattareduktori väike hammakas on 50-, põlve võllid on 50-.
Tigu on ainsana 72-.
On ikka õieti mõõdetud et veeretad traktorit edasi täpselt ühe kardaanipöörde ja mõõdad vahemaad ning sama väljavõttega?
Vasta

Võtsin omale imeliku projekti teha olude sunnil...
Vanust lisandub ja osavust jääb vähemaks ning et oma elu lihtsamaks teha sai tehtud teleskoopilised alumised aisad.
Kunagi küll arvati aga kõigepealt ei olnud siiski muna vaid hoopis joonis...
   
Joonis töösse sai siis tuli hankida munakud.
Sai nii mõnestki kohast otsitud aga kõik pehmed ja lõpuks sain E-varulast.
Polnud küll päris ümarad aga peale väikesi parandusi olid.
   
Järgmiseks vaja kausse ja kaussidele raadiust ning materjali.
Materjal kirjade järgi sisaldas kroomi ja Mo-d peale Fe aga teraks moondus vana kiirlõiketerasest frees.
Käiaga hambad maha ja siis juba treipingis ümaraks ning keskele soon sisse.
Peaaegu oleks läbimõõduga eksinud sest tuleb ju diagonaali mõõta mitte läbimõõtu et raadius klapiks.
   
Soon on keskel selleks, et saada kukaldus teise poole labase mahakäiamise teel.
Lõpuks terahoidjasse peilidega tsentrisse ja edasi kausid juba kiirelt valmis.
   
   
   
   
Mingi hetk tulid detailid ja siis pesad mõõtu lendteraga et munakule umbes 0,1mm loksu.
   
   
Siis kausile vihikuleht vahele, pessa ja keevitusega kinni.
Paber põles ära ja munak jäi praktiliselt tiheda istuga kui ära jahtus.
   
Munakud paigas siis pikenduste koonused puhastada ja plaadid paika keevitada.
200A voolu küll vähevõitu aga sai faasitud sügavalt ja täis keevitatud.
   
Lukustitele vedrusid vaja ja sai traadist kiiruga keeratud nende menetlustega:
   
   
   
   
   
   
Lukusti ka külge, vedrud ja valmis nad saidki.
   
   
   
   
   
   
Materjal 30mm paks Hardox ja no neid ei suuda keegi kõveraks ajada ning ikkagi 40kg materjali...
Erinevalt originaalidest praktiliselt puuduvad lõtkud ja seda võibolla hiljem tuleb kahetseda et liiga täpsed said.
Igatahes epovärv ka peale ja võib ekspluatatsiooni anda.
Tuleb ühed veel teha sellele härrale kelle mootor sai remonditud sest originaalid ei kannata kuidagi pöördadraga sõitu.
Enne aga peavad välikatsed õnnestuma.
Huvi korral nõus kajastama ka edasisi katsetusi ja haakimise eripärasid tulevikus.
Vasta

Tööriistamarketis musta värvi kuulid karastatud. Materjali mark ja kõvadus ka all kirjas. Neid seal igasuguses mõõdus ja tegumoes saada.
https://xn--triistamarket-imba.ee/tarvik...allid.html
Kust sellist head kroomi ja molübdeeni sisaldusega kuuli ümbrise materjali saab? Vaja T-25 aisa sisud ära vahetada, aga see remontkomplekt ei kannata kriitikat. Kuul kuuliks, aga need ümbrised miskised pressitud pehmest plekist.
https://www.periko.ee/et/a/veoaisa-munak....020-o28mm
Vasta

(26-02-2023, 00:21 AM)2715 Kirjutas:  ...
Materjal 30mm paks Hardox ja no neid ei suuda keegi kõveraks ajada ning ikkagi 40kg materjali...
Erinevalt originaalidest praktiliselt puuduvad lõtkud ja seda võibolla hiljem tuleb kahetseda et liiga täpsed said.
Igatahes epovärv ka peale ja võib ekspluatatsiooni anda.
Tuleb ühed veel teha sellele härrale kelle mootor sai remonditud sest originaalid ei kannata kuidagi pöördadraga sõitu.
Enne aga peavad välikatsed õnnestuma.
Huvi korral nõus kajastama ka edasisi katsetusi ja haakimise eripärasid tulevikus.

Nähtud ja käega katsutud - ei need järele anna russi küljes. Väärt wärk! Ootame inimkatsete tulemusiSmile

Traktori sai ka oma käega üle katsutud : russist ON võimalik traktor teha. Kui seda otsast peale õigesti teha.

Tänud Meistrile kulutatud aja eest. Oli hariv külaskäik.
Vasta

Loodan, et teemaalgataja võtab ühe t40 ehituse ka ikka ette. Hea traktor millel aisad vastupidavad ja tummised. Sai pumpa peale koputatud  vedas 4 hõlmalist atra niikui kaltsu järgi.
Vasta

(06-03-2023, 00:28 AM)Võsavillem12 Kirjutas:  Loodan, et teemaalgataja võtab ühe t40 ehituse ka ikka ette. Hea traktor millel aisad vastupidavad ja tummised. Sai pumpa peale koputatud  vedas 4 hõlmalist atra niikui kaltsu järgi.
Ei tule seda õnnetust enam kunagi.
Neid on majapidamises olnud ja jumal olgu kiidetud, et tuli ilmutus need maha müüa kui neil veel hind oli.
Pole tal sidurit, pole pidurit ja mootor väga ebapraktiline.
Vasta

Lõpuks teleskoopaisad valmis ja esimene kuiv trenn tehtud.


Ütleme, et mulje on hea.
See tala kaalub päris mitusada kilo ja teda oli vanasti väga ebamugav taha panna, kus pidi ikka mitu korda traktorit sättima, kuna pole nii head silma et esimese korraga tabada.
Välikatsed tulevad ka varsti kui läheb metsateede silumiseks.
Juba vaatasin, et väikse vahetükiga saab imelihtsalt tala nurga alla et profileerimisel materjal keskele saada.
Ader ja muud põllutööriistad lähevad ka kindlasti ludinal taha.
Vasta

Kõrv puhkab kui kuulad masina nurrumist....
Vasta

(19-03-2023, 19:20 PM)muska71 Kirjutas:  Kõrv puhkab kui kuulad masina nurrumist....
Kuulata soovi siis leiame midagi paremat ka...
Vasta

Selle teema mõttes OT, aga kas kusagil traktori õpikus või pädevamas haridusasutuses on mõeldud välja lahendus, kuidas kõige optimaalselt riistasid traktori külge haakida, et ei peaks korduvalt kabiinist välja ronima ja sättima? Ükskord ma tegin sellise paraja puujupi, mille millega sättisin aisad vajalikku laiusesse ja oli vaid täpselt tagurdamise vaev. Aga see "tööriist" läks kaduma nagu ikka. Kirjutamise käigus mõtlesin, et võiks teha kahe sälguga lauajupi, millega saaks aisadele vajaliku laiuse anda vastavalt riistale, nihutades seda edasi või tagasi.
Vasta

(19-03-2023, 22:02 PM)speedsta Kirjutas:   kas kusagil traktori õpikus või pädevamas haridusasutuses on mõeldud välja lahendus, kuidas kõige optimaalselt riistasid traktori külge haakida,

Eks ühtteist on ikka leiutatud. Miks see süsteem traktori saba alla ei kõlba, pole ma siiani aru saanud. 


https://www.youtube.com/watch?v=otTmNvvCqBU

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

Vene traktoril taha on haakekolmnurk ju standardlahendus sügavast nõukaajast. Haakeseadmele sobiv vastus ning ei pea traktorist välja tulema, et haakeseadmeid taha võtta või tagant ära võtta.
Vasta

(19-03-2023, 22:17 PM)Marko Kirjutas:  
(19-03-2023, 22:02 PM)speedsta Kirjutas:   kas kusagil traktori õpikus või pädevamas haridusasutuses on mõeldud välja lahendus, kuidas kõige optimaalselt riistasid traktori külge haakida,

Eks ühtteist on ikka leiutatud. Miks see süsteem traktori saba alla ei kõlba, pole ma siiani aru saanud. 


https://www.youtube.com/watch?v=otTmNvvCqBU
3 punkti vs neli?
Riputamise nihutus traktori suhtes?
Kas kõikidele haakeriistadele meeldib kui neid jõuga tagurpidi vastu haakeraami otseks nügitakse?
Kas kõik haakeriistad üldse lähevad otseks või sõidavad hoopis eest üra?
Kui palju pikema käiguga silindri ja mis kujuga raami peaks traktori saba alla pookima, et ülemine raud konksud maast üles korjaks?
Kas eelmine küsimus on vastatav nii, et sealt ka PTO läbi läheks?
Vasta

(19-03-2023, 22:52 PM)qwerty009 Kirjutas:  Vene traktoril taha on haakekolmnurk ju standardlahendus sügavast nõukaajast. Haakeseadmele sobiv vastus ning ei pea traktorist välja tulema, et haakeseadmeid taha võtta või tagant ära võtta.

Säärane sündinult loksuv asi on tõesti neil kuskilt maha viksitud. Väga ebakindel asi ühendusteks, eriti vähegi viltu ligitulemise puhul.

Läänes on neid kiirhaakeraame erinevaid välja mõeldud. Üks näide paljudest:



Sääraste raamide puhul on kaks jama.

Esiteks viivad haakeseadme kaugemale. Mis omakorda nõuab esiotsale lisaraskust, et esirattad ikka maas püsiks. Ning hüdraulika peab ka rohkem ähkima.

Teiseks peab tööriista haaketappide all olema piisavalt ruumi konksude mahutamiseks. Päris paljudel masinatel vajalikku ruumi ei ole piisavalt.

Lisaks on rippsüsteemil neli standardit (suurust), millest omakorda kolmest suuremast on kitsas versioon. Ehk seitse erinevat mõõtu.

Alumiste veolattide (aisade) laialihoidmiseks on erinevaid vedrutsczhydeeme välja mõeldud, aga kuna need kipuvad ülijuhte segama, siis lennutatakse need teise asjana romuhunnikusse.  Esimesena lendab jõusiirdevõlli otsakate.

Isiklikult uuskasutan odava telgi torusid, mis jäid järele peale telgi lammutanud tuulepuhangut. Seda metallilaadsest ollusest torukest kannatab korda kümmekond vajadustmööda kõweraks paenutada, et saada veolattide vahe sobivaks. Kui lõpuks pooldub, läheb üle kaalu.

2715 annab siis teada, kui ülalolev targutamiseks läks.
Vasta

Need aisad on küll ägedad. Kas see on kuskil mujal ka kasutusel? Ega haakekolmnurgaga on omad probleemid. Samas vb kuskil täitsa õigustab.
Vasta

Haakekolmnurk pole sugugi venelaste väljamõeldis vaid ikka arenenud maailmast sissetoodud asi.
Tööriistamarketki on müünud korralikku asja, kus vedruga ekstsentrikud keeravad end seni peale kui asi lõtkuvaba.
Teadagi miks teda enam ei müüda-vene traktorist ostab hinda, hinda ja ainult hinda ning korralik asi surutakse kohe turult välja.
Siiski raskete asjade jaoks ei sobi sest need ei jää selle otsa kui mõni nurk erineb.

Aisadega aga olen megarahul, pole enam vaja täpselt sihtida ja piisab kui 10cm täpsusega juurde sõita.
Kuskil betoonplatsil vast poleks vahetki aga päriselus kui on vaja ebatasaselt maalt mõni tööriist kätte saada siis naeruväärselt lihtne on.

Kelle pärast need tehtud sai on 80 aastat vana ja tal see üle õla vahtimine ning täpsus pole enam see ja tema omad lähevad kohe töösse kui toode katsed läbinud.
Omale aga vaja leiutada kärukonks kuid selgus, et polegi nii lihtne...
Keegi on gaasiga 4 tagasilla all olevat polti maha lõiganud juurelt ja kui pisut kuivemaks läheb tuleb hakata neid õngitsema.
Juba kujutan ette, et saab vastik üritus olema pea alaspidi proovida neile mutter otsa keevitada või välja puurida...
Juba mõtlen, et see konks võiks ka nelja jõuvõtuvõlli poldi all ära pidada mis on 16mm jämedad, kuid ei tõsta käru üles sellise konksuga.
Vasta

Ka haakekolmnurgaga peab üsna täpselt paika sõitma...Ma lasen aisa risttõmmitsad lahti ja siis riist kolmnurga otsa rippu ja pingutid pinguler tagasi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne