Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

ära ehk lõikab, aga siis ketas omadega õhtal.
Alu kettal hambaid tunduvalt rohkem ja teise nurga all,.,,,.

Sõltub vast saekettast. Praktiline kogemus väidab, et Festooli järkamissae originaal kettaga ja formaatsael oleva Swedexi kettaga ei juhtu midagi alumiiniumi saagides.

(16-06-2020, 18:46 PM)Etsike Kirjutas:  Head kerisekivi leiab ka siitmailt, kui õigesse kohta minna ja õige kivi valida. Kruusa karjääris meetrite sügavusel olnud kivid pole 10000+ aasta jagu külmumistsükleid üle elama pidanud. Ja mida tumedam ja peenekristallilisem, seda parem.
Ksf on muuseas hariduselt geoloog.
Jätkuks. Geoloogilis-teaduslik kirjatükk milline kivi on hää https://eestigeoloog.ee/kategooriad/tead...kerisekivi

Tere.
Oleks vaja targemate teadmisi.
100m2 ruum 2,5 kõrgusega vaja kütta 60-70 kraadini ja hoida ca tund.  Eeldades, et välis temperatuur on +20 kraadi siis mitu kw puhurit ma selleks vajan.
Muidugi loeb veel soojustus (see on keskmine).  A nii teoreetiliselt, et kui vaja näiteks 30 kw ja panen 60 peaks ju hakkama saama.
Tänan.

pigem jääb kõvasti puudu.
valemeid ei tea, aga kõhutunne ütleb.
võrdlema peaks vist saunadega hoopis.

Mul värvikamber on 8x4m ja kõrgust mingi 2,6 äkki.
Põleti on kaheastmeline 110/245kw. Kuivatamisel kus siis väljast külma eriti ei võeta juurde(20%) laseb alul teises astmes sooja üles 70c ja siis hiljem hoiab esimese astmega temperatuuri. 40kw el.zoojapuhur kambris ei suutnud üle 45c tekitada. Ja seda 100% suletud välise õhu juurdepääsu juures. Gaasikas suri ära,kuna õhk sai kambris otsa Smile katsetamisel.  100m2 60+ kraadi on paras pusimine ja eeldab ilmselt päris asist puhurit.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)

(16-07-2020, 10:23 AM)klemm Kirjutas:  Tere.
Oleks vaja targemate teadmisi.
100m2 ruum 2,5 kõrgusega vaja kütta 60-70 kraadini ja hoida ca tund.  Eeldades, et välis temperatuur on +20 kraadi siis mitu kw puhurit ma selleks vajan.
Muidugi loeb veel soojustus (see on keskmine).  A nii teoreetiliselt, et kui vaja näiteks 30 kw ja panen 60 peaks ju hakkama saama.
Tänan.

Loeb ka see, kui kiiresti sa selle üles soendada soovid. Miks tingimata nii suur ruum? Kas igas seinas ja laes infrapunakiirgureid ei taha kasutada?

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.

on kaval plaan tsinkplekist korstna puhastusluuk musta spreivärviga üle tuisata.
kaua värv peal võiks püsida? päeva, kuu või aasta?
või on kellelgi häid näpunäiteid sellise tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks.

Kui keegi seda leotamas, kratsimas või lakkumas ei käi siis kestab aastaid.
Kindluse mõttes võid ka sprei lakiga üle lasta.

(16-07-2020, 12:23 PM)isandpauk Kirjutas:  
(16-07-2020, 10:23 AM)klemm Kirjutas:  Tere.
Oleks vaja targemate teadmisi.
100m2 ruum 2,5 kõrgusega vaja kütta 60-70 kraadini ja hoida ca tund.  Eeldades, et välis temperatuur on +20 kraadi siis mitu kw puhurit ma selleks vajan.
Muidugi loeb veel soojustus (see on keskmine).  A nii teoreetiliselt, et kui vaja näiteks 30 kw ja panen 60 peaks ju hakkama saama.
Tänan.

Loeb ka see, kui kiiresti sa selle üles soendada soovid. Miks tingimata nii suur ruum? Kas igas seinas ja laes infrapunakiirgureid ei taha kasutada?
Palju ehitada ja möllata ei taha, see ühekordne vajadus. Otseselt kiiret pole a mida kiitemini  soojaks saab seda parem.  60 kraadi vajalik mingite lestaliste mõrvamiseks.   A tuleb välja, et selleks vaja  vähemalt 600 kw  mis pole muidugi võimatu.

aitüma. katsetan. mul oli küll miskipärast arvamus, et tsingi külge ei taha värvi kinni jääda ilma passiveerimiseta.
no seda ma tegema ei hakka. karukeelega ehk natuke sügan enne.

(16-07-2020, 14:00 PM)diesel Kirjutas:  aitüma. katsetan. mul oli küll miskipärast arvamus, et tsingi külge ei taha värvi kinni jääda ilma passiveerimiseta.
no seda ma tegema ei hakka. karukeelega ehk natuke sügan enne.

Lase karukeelega üle. Hea oleks ka näiteks purgist krunt alla tuisata. Ainult värvi viskab kiiremimni maha. Aga kui ainult ühele luugile vaja,siis vist liigne raiskamine. Aga ega ta sealt kohe ka ära kuku. Eriti kui mingi krunt all.
Kui ainult ühe luugi jaoks vaja värvipurk osta,siis tule parem läbi. Mingeid spreipurke ikka leiab. Või ka väga hea asi sinna peale krundiks on see nii öelda keevitussprei. See sisaldab ise ka päris korralikult tsinki aga on üle värvitav ja toimib krundina kenasti.

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)

mis ratas seee selline on?
Kas rariteetne? Rolleyes
https://tartu.postimees.ee/7015317/sukeldujad-puhastasid-emajoge-ja-toid-sealt-valja-tundmatu-suure-katla?gallery=291037&image=13203821

See on kaasaegne ratas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Ma ei saa aru,kes on võtnud vaevaks sidurikorviga jõe äärde minna ja see sinna sisse visata Smile

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

(16-07-2020, 16:37 PM)hundu615 Kirjutas:  Ma ei saa aru,kes on võtnud vaevaks sidurikorviga jõe äärde minna ja see sinna sisse visata Smile
Mõelge natuke laiemalt  Smile  jää sulamise aegu läbivad esemed pikki vahemaid.

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA

Sidurikorv oli kellegi paadiankur vast....

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB

Õngel konksuraskuseks olnud see sidurikorv ju. Eriti suurte purakate püüdmisel.

Masteri soojapuhurite kalkulaator

http://www.masterheaters.co.ee/Soojapuhu...e,200.html

(16-07-2020, 13:24 PM)diesel Kirjutas:  on kaval plaan tsinkplekist korstna puhastusluuk musta spreivärviga üle tuisata.
kaua värv peal võiks püsida? päeva, kuu või aasta?
või on kellelgi häid näpunäiteid sellise tegevuse tulemuslikkuse parandamiseks.

Värvitav pind muidugi mustusest puhtaks tõmmata, kuid enda kogemusele tuginedes ütlen, et pinna eeltöötlusest rohkem sõltub asi värvitootjast. Mõni ei ole üldse kriitikat kannatanud, olenemata eeltöötluse kvaliteedist.
Kui tooniküsimus pole probleemiks, siis enda parim kogemus on kuumakindla spreivärviga, kuid tootjat enam ei mäleta soovitada, igatahes mingi väga kallis asi polnud.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne