Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

Du¨¨us peab olema åiget mååtu ja kulumatta,et oleks ikka pidev kontakt.Muud on lisad.

(24-10-2020, 10:17 AM)martinjev Kirjutas:  Keevitusel suht alatihti kipub traadiotsas metalli mull düüsi külge kleepuma. Millest see tingitud on ja kuidas vältida?
 Kui terase puhul jääb keevituse lõpetamisel pall düüsi külge, siis on traadi etteande aeg peale voolu katkestamist liiga lühike. Osadel keevitustel on potekas, millest saab seda reguleerida, alumiiniumi keevitamisel peab see aeg olema pikem kui terasel. Kui reguleerimisvõimalust ei ole, siis aitab ka pikem gaasisuudmik või lühem traadidüüs.

Keevitus on telwin bimax, sellel ainult traadi kiirust saab reguleerida. Düüs on ka uus ja traadile sobilik. A gaasisuudmik on küll päevinäinud. Proovin selle vahetust ja sättimist.. 

(25-10-2020, 00:43 AM)martinjev Kirjutas:  Keevitus on telwin bimax, sellel ainult traadi kiirust saab reguleerida. 
Võibolla aitaks kui mootorile üks suurem kondekas selga joota siis vast käib sellepealt veel mõne nõksu kauem.

3f elektrimootor käib valju häälega,samas kõrval teine samasugune käib hulga vaiksemalt,millest sõltub?ise arvasin,et laagrid kuival,aga kenasti määre sees.isegi käega võlli pöörates on vahe silmnähtav.

Rootor pole tasakaalus. Pole palju vaja, et hakkaks lärmama.

Või on võllile kukkunud/valmistuspraagina kõver.

Ise pole näinud, aga on räägitud ka möödatöödeldud (huvitav, kuidas) laagripindadest.

Ma panustaks krobeliseks muutunud pinnaga laagritele. Määre ei aita sel juhul midagi.

Õige märkus. Kusjuures ka kuivanud/paakunud määre oskab lärmata. On tunda koormamata võlli aeglasel keeramisel näppudega.

Kui traadi otsa tuleb metallist pall ja see võtab ennast kinni, siis pakun kahte viga:

1. kontaktsuudmik on kulunud, traat ei saa korralikku kontakti ja keevituskaar tahab tulla sinna vahele. Traat keevitab ennast kontakti kinni ja pall tuleb olematu etteande tõttu ära sulavast traadist nö tagajärjena.
2. Traadi etteanne on on liiga aeglane/vool liiga suur ja traat sulab kiiremini, kui teda jõuab rullist peale tulla.

Alati ei olegi palju vaja - ka kulunud rullid või kulunud/shitta täis/murdega kõri võivad panustada olukorda.

(25-10-2020, 09:40 AM)v6sa Kirjutas:  Rootor pole tasakaalus. Pole palju vaja, et hakkaks lärmama.

Või on võllile kukkunud/valmistuspraagina kõver.

Ise pole näinud, aga on räägitud ka möödatöödeldud (huvitav, kuidas) laagripindadest.
mul teine täpselt sama mootor kõrval,aga uuem ja tuttuus ja sellel on madalatel pööretel vibra sees.mootor on hakkepõletil ja vana lärmaka mootori hääl oli üle maja kuulda ja kui kinni kiilus oli kohe vaikus.nüüd uus nii vaikne,et ainult ventika müha kostab ei muud.
katsun vana mootori laiali kakkuda ja uurida.laagrites määre kenasti vedel.

lahkamine tuvastas jahutustiivikupoolse tuksis laagri,loks min 2mm.kummaline,et teine laager täiesti korras.kuna õmblusmasina mootor siis võllil külgsurvet pole kunagi olnud,otsas sidur ja sidiril alles rihmaseib.

Situatsioon. Olemas ülestõstetava katusetelgiga "Taani maksueripära" Seat Alahambra, millel webasto "kellaga" eelsoojendus küttelt (diisel). Kuna see lõpetas töötamise peatselt peale masina omandamist, sai käidud vag grupi autodele spetsialiseerunud ettevõttes, kus lubati asi korda teha ja väideti, et standartis on mootori ökotamisest tuleneva soojaeraldamise parandamiseks alati "põhi" eberspächer. Seekord siiski webasto ja kuna diagnostikaseadmed sellele ei olnud, soovitati pöörduda mujale. Kehitasin õlgu ja sõitsin viimane aeg niisama. Nüüd oleks aga vaja talvepoole teha tööd metsikus looduses kodumaa teises nurgas ja võiks hädapärast elada selles "poolmatkakas". Niipalju olen targemaks saanud, et need eelsoojendused on suutelised sõltuvalt valmistaja eripäradest ja paigaldatud tarkvarast toimima erinevate programmide alusel - mootori eelsoojendus koos salongiga ja ka temperatuuri hoidmine salongis. Kuna etteandepump, tsirkulatsioonipump ja salongi ventilaator võtavad kokku omajagu voolu, siis on väidetud, et eelsoojendamisele kulunud aeg peaks olema võrdeline järgneva sõidu minimaalse ajaga. Akust tarvitatud amprite taastamiseks. Kuna täpseid kuluvaid ampreid ei tea, siis kas on mõtet lasta see süsteem töökorda seada ja loota, et 100Ah akust jätkub öö üleelamiseks, kui näiteks järgmisel päeval autol lasta ca. neli tundi tiksuda aku laadimiseks? Tühikäigul on ju aku laadimine ka nõrgem... Oleks toimiv süsteem, mõõdaks ja arvutaks. Teatud temperatuurini võiks ju autos niisama ka magada aga siis hakkab väljahingatav kondents ladestuma polstri taha jäävale külmale keremetallile ja nõnda tekib autosse niiskus. Olen kunagi ammu reisinud soojemal ajal VW Multivaniga mööda euroopat ja siis tekkis autosse tõenäoliselt samal põhjusel spetsiifiline lebra, hoolimata sellest, et autos sai magatud ainult üksikutel kordadel. Kas kellegil on kogemusi?
Sõltumata sellest, et neid "ahje" peetakse väga lihtsateks ja iseremonditavateks, elan hetkel kortermajas, pole ei garaazi ega kanalit ja ise ei kipu majaesise parkimiskoha oludes uurima, mis seal "ahjus" toimub. Võibolla väikse julgustamise peale võtaks asja käsile. Autos asuvat "kööginurka" ei kannata tõenäoliselt kütmiseks kasutada - lahtine tuli sööb ära hapniku ja haagissuvilate algusaegadel olla nõnda omajagu inimesi varakult ära läinud. Kui soovituseks tulevad kulukamad variandid, võite pakkuda tööd mingit keerukamat tootmisprotsessi haldavale tegelasele Tartu kandis Smile

Noo kui rahanumber on oluline, siis ilmselt on soodsaim variant parkida mõne peremehe õuele ja pikendusega voolu võtta sealt puhuri tarbeks ja jääb ära ka mure aku pärast. Annad ca 5 eurtsi päev peremehele muru sõkkumise ja elektri kompensatsiooniks ja asi klaar, sest ilmselt selle ahju remont võib minna kordades kulukamaks

webastoid remonditakse,aga igasugu hüdroonikud ja muu jura saadetakse musta auku...mul rav oli ka mitte webasto peal ja visati koheselt uksest välja ja soovitati binar või webasto panna.

Kui sa lased tal juba niikuinii käija järgmine päev pikalt,miks sa siis ei või lasta tal öö otsa tuksuda ja kasutada salongi ventikat kütmiseks.
Mul traficul eber peal,uue aku sain suht kotti juba 5-e pooletunnise tsükliga.Magasin ka bussis ja kui jahe hakkas vajutasin aga leegi nuppu ja 5 korda ta öö jooksul pool tundi uhas koos salongi ventikaga ja hommikul oli kutu piilu,buss lutti suhu ei võtnud.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

Tartus https://autoterm.ee/contacts on asjalik. Aga kindlasti tuleb teine aku lisaks panna ja teha ühendus nii, et käivitusakut ahi ei koormaks.

Tsitaat: sai käidud vag grupi autodele spetsialiseerunud ettevõttes, kus lubati asi korda teha ja väideti, et standartis on mootori ökotamisest tuleneva soojaeraldamise parandamiseks alati "põhi" eberspächer
 

ehk juba eelnevalt on öeldud, et ilma töötava ahjuta hakkab autos külm ka sõites ja seda muidugi siis kui õues külmaks läheb (kui läheb)
ehk need autod oma mootori soojusega hakkama ei saa.
soovid kasutada ka sisusoojendajana paneks ma sinna peale teise aku lisaks 12V to 12V laadija nende vahele ja kasutada nii, et starteri akut asi ei puuduta.
osadel juhtudel lisatakse ka oma paak kütusele aga see läheb ehk liiale, lihtsalt arvesta, et soojendus ei tööta mingist kütusetasemest alla poole.

Nendel perevagunitel kulgeb soojustrass väljaspool salongi. Mõistlik oleks sellele koorik ümber ehitada.
Mõningatel seisusoojendiga masinatel on lisaaku mis asub kunde istme all. 
Lihtsamateks probleemideks on väline temp andur mis asub kuskil paisupaagi juures. 
Läbipõlenud kaitse, mis lisaaku olemasolul asub aku juures. 
Mittetöötav sirkulatsioonipump.

(26-10-2020, 01:27 AM)Alts Kirjutas:  Situatsioon. Olemas ülestõstetava katusetelgiga "Taani maksueripära" Seat Alahambra, millel webasto "kellaga" eelsoojendus küttelt (diisel). Kuna see lõpetas töötamise peatselt peale masina omandamist, sai käidud vag grupi autodele spetsialiseerunud ettevõttes, kus lubati asi korda teha ja väideti, et standartis on mootori ökotamisest tuleneva soojaeraldamise parandamiseks alati "põhi" eberspächer.
...
VAG kasutab (enamjaolt) eberi soojendeid, 3kw  sõidusoojendi, mille tegevusele juht vahele segada ei saa. Alla +5c kütab ise mootori käimise ajal juurde. Seisusoojendiks peaks saama ümber teha, aga see 3kw jääb napiks, 5kw on piisav.
"Märja" ahjuga Sa tervet ööd üle ei ela. Tarbimine kokku ca 150W. T4 Multivanil oli peal eberi 5kw, 105Ah aku kapoti all ja 90Ah püsitoite jaoks istme all. Püsitoide söödab ahju, auto aku kliimabloki kaudu salongiventikat.  Digivoltmeeter armatuuris. Paari tunniga tõmbab aku pinge 12,6V pealt 12,2-le, mis veel lubas käivitada, alla selle oli juba kahtlane.
Kui vaja sooja tuba, siis pigem "kuiv" ahi, mis vaid õhku soojendab, tarbimine 25-40W ja saab eraldi aku pealt tööle panna.

Tartus on väga pädev kontor http://eelsoojendid.eu/2/kontakt/   julgen soovitada, teeb nii eberi kui webasto asju.


muudetud: Kui kirjutada pikema aja jooksul, siis jõuavad kiiremad asja lahti seletada.


Kas keegi oskab kasutada säherdust lukustatavat kütusepaagikorki:




?
Nagu näha, saab arvudega 1, ..., 12 rõngale B vastavusse seada kaks osutit -- välimise rõngal A ja sisemise kettal C. Näib, et kuni need pole õigetes kohtades, käib välimine rõngas A (2. pildil) "korgi enda" D ümber vabalt (noh, teatud krõbinaga tegelikult) ringi, mistõttu korki lahti keerata ei saa. Õige koodi valik peaks A ja D omavahel fikseerima.
Lihtne oletus -- et piisab kahekohalise koodi valimisest (1. pildil näiteks 49) -- ei sobinud, kuivõrd ma viitsisin kõik 144 kombinatsiooni järele katsuda.
Seetõttu küsin abi.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne