Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

(01-03-2021, 21:14 PM)klemm Kirjutas:  
(01-03-2021, 20:35 PM)Inri Kirjutas:  Ja ketas muidugi õigetpidi külge.

Kumbapidi on õigetpidi  Toungue
Metall osa südamikul väljapoole.

Mul kiilus kah Makita relakal mutri kinni nii et ükski tsiviliseeritud tööriist peale ei hakanud.Lähenesin suurte kullinokkadega ja lugu lõppes stopperi ja korpuse purunemisega.Õnneks Makitale kõiki pulki suht lihtsalt saada ja pole erinevalt mõne teise kaubamärgiga ka väga kallid.

Täisvunk kettale sisse lasta ja võlli stopper sisse suruda   Big Grin

(01-03-2021, 21:55 PM)Inri Kirjutas:  
(01-03-2021, 21:14 PM)klemm Kirjutas:  
(01-03-2021, 20:35 PM)Inri Kirjutas:  Ja ketas muidugi õigetpidi külge.

Kumbapidi on õigetpidi  Toungue
Metall osa südamikul väljapoole.
Mis see füüsika siin taga on?

(01-03-2021, 22:55 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Täisvunk kettale sisse lasta ja võlli stopper sisse suruda   Big Grin

Oli see nüüd nali või mitte, aga kiirmutriga Metabol on tehase poolt just nii soovitatud. Töötab hästi siis kui kettast veel osa järel on. Kui kettal enam üldse massi pole, siis ei ole väga tõhus. Mina kasutan tihti seda võtet, aastaid juba. Ja toimib.

Kohe ongi nii soovitatud: täispööretelt stopper sisse? Jube kiire käpalöök peab olema siis.

Sisemine fikseeritud seib sai käiatud õhukesele lehtvõtmele parajaks ja siis oli lihtne.See muidugi ennetav meede,aga tõhus.

No ma ei tea Big Grin Olen neid päris mitmeid harutanud.Täispöörde pealt ma kahtlen stopperi rakendumises ja kui see peakski õnnestuma hammaka auku litsuda siis inerts teeb oma töö aga uuema aja asjad ja mehed Big Grin Võib-olla proovida siis juba töötaval relakal,oleks täispanga peale minek,ehk isegi õnnestub katse lõpul meedikud kaasata. Panen igaks juhuks suvalise joonise ka.https://www.jackssmallengines.com/jacks-parts-lookup/manufacturer/makita/grinders/9557nb

(01-03-2021, 23:11 PM)olli Kirjutas:  
(01-03-2021, 22:55 PM)Mart Laanelepp Kirjutas:  Täisvunk kettale sisse lasta ja võlli stopper sisse suruda   Big Grin

Oli see nüüd nali või mitte, aga kiirmutriga Metabol on tehase poolt just nii soovitatud. Töötab hästi siis kui kettast veel osa järel on. Kui kettal enam üldse massi pole, siis ei ole väga tõhus. Mina kasutan tihti seda võtet, aastaid juba. Ja toimib.

Just, tahab veidi harjutamist aga paras hetk on umbes sekund enne seiskumist nuppu vajutada, siis maandub mutter koos kettaga või traathari ilusti töölauale, ei pea põrandalt otsima. Jutt on siis väiksest relakast, suurega pole proovinud Big Grin

Töötavat asja ei maksa remontida, läheb katki

(01-03-2021, 23:29 PM)v6sa Kirjutas:  Kohe ongi nii soovitatud: täispööretelt stopper sisse? Jube kiire käpalöök peab olema siis.

See ikka Metabo spets asja kohta kehtib. Tavalõikuril saab lukustustiftist, kehvemal juhul reduktori korpusest lahti.
Ja omast kogemusest. Kui ikka Metabo ketas ka rauapilusse kinni jookseb, siis ei ole sest mugavast kiirlahendusest tolku. Toimib hästi näiteks paksulihvkettaga. Inerts aitab vabastada.

Metabol oli see kettavabastamise teema juba vähemalt 10 aastat tagasi olemas.

https://www.youtube.com/watch?v=LB7SzIk27EU
https://www.youtube.com/watch?v=o-nZdN-8bJ8

Makita mehed teevad nii....  Big Grin Big Grin Big Grin
https://www.youtube.com/watch?v=6kM9_luvKng

Nonii. Torniga haamerdamine ei aidanud millimeetritki. Enne sain tornist lahti. Samas umbes 2-3 rauasaelehte hiljem keeras mutter ennast ise lahti.
Tundub, et on üsna mõistlik ja turvaline lahendus mutri lahtisaamiseks. Ühtegi õlist ollust ei olnud käepärast flantside määrimiseks, mistõttu ei hakanud uusi kettaid otsa keerama.

Küll aga tekkis täiesti teiseteemaline küsimus - on kellelgi trehvanud, et majapidamisgaasi balloonist ei taha gaas väljuda isegi plusskraadidel ja veel enam - ballooni soojendades?
Loksutad - tunned, et mitu liitrit justkui põhjas. Keerad gaasi lahti - kui tuleb, siis väga vaevaliselt.
Mõõdan ballooni põhja temperatuuri, +7.
Mõtlesin, et ehk on midagi umbes - võtsin reduktori küljest ära, vaikus. Loksutasin, pisut nagu midagi tuli .... ja pool tundi hiljem haises ruum ikka veel selle gaasile lisatava lõhnakuuse järgi.
Mulle tundub, et sain mingi spetsiifilise odekolonniga "põhja" ühest eesti taustaga tanklaketist ostetud segugaasiga (propaan+butaan).

Ostan 1989-1997 a Toyota hilux / VW  Taro Pick-upi, alates romust kuni ideaalses korras autoni ja nende varuosi.

Lugupeetud.Selliste jamade vältimiseks olemas spesial mutter Kinni krõks ,lahti veel lihtsam Kuna tegin jublakast hetk tagasi pildi ,peab ootama millal taevasse tõuseb näitan.Samas ,neid kiirlukusteid on 2 e malli .Ühed vedrude ja kiiludega ( s...m mall) teised kuulide ja vedrudega.Kunagi lihtsalt huvi pärast lahkasin asju.

ehk siint midagi-kui omal mõttemeel noh.....
https://youtu.be/L2mKMKURLK4?list=RDCMUC...dBfiyhf3-w

Narva plokkidest 1990 aastal ehitatud ait-laut. Tahaks soojustada väljast ära. Millega kõige kasulikum oleks, vill/peno? Kuulaks erinevaid seisukohti. Laudas elavad vaid kanad, aidas toimub nö puutöö ruumina kasutus.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

(02-03-2021, 00:50 AM)isandpauk Kirjutas:  Nonii. Torniga haamerdamine ei aidanud millimeetritki. Enne sain tornist lahti. 

Küll aga tekkis täiesti teiseteemaline küsimus - on kellelgi trehvanud, et majapidamisgaasi balloonist ei taha gaas väljuda isegi plusskraadidel ja veel enam - ballooni soojendades?
Loksutad - tunned, et mitu liitrit justkui põhjas. Keerad gaasi lahti - kui tuleb, siis väga vaevaliselt.
Mõõdan ballooni põhja temperatuuri, +7.
Mõtlesin, et ehk on midagi umbes - võtsin reduktori küljest ära, vaikus. Loksutasin, pisut nagu midagi o
Mulle tundub, et sain mingi spetsiifilise odekolonniga "põhja" ühest eesti taustaga tanklaketist ostetud segugaasiga (propaan+butaan).


See butaan ei taha jah u. seokse +5°C juures enam pudelist lahkuda. isegi kivitöödel kunagi hädas olnud , 2007 veebruaris olnd ligi -30° ,pidi tõrvikuga jauramise vägisi kuuks ajaks pausile panema kui pool gaasi hakkas ballooni soojendamiseks kuluma.Autut polnd , et kaugemalt tuua aga bensukas oli suure objekti väravas võtta. Puhas propaan törts kallim ka...

loll on loll olla.

(01-03-2021, 22:55 PM)v6sa Kirjutas:  
(01-03-2021, 21:55 PM)Inri Kirjutas:  
(01-03-2021, 21:14 PM)klemm Kirjutas:  
(01-03-2021, 20:35 PM)Inri Kirjutas:  Ja ketas muidugi õigetpidi külge.

Kumbapidi on õigetpidi  Toungue
Metall osa südamikul väljapoole.
Mis see füüsika siin taga on?
olen pannud nii ühte kui teist pidi. Miks nii õige on? Rolleyes

(02-03-2021, 19:09 PM)pannkook Kirjutas:  
(01-03-2021, 22:55 PM)v6sa Kirjutas:  
(01-03-2021, 21:55 PM)Inri Kirjutas:  
(01-03-2021, 21:14 PM)klemm Kirjutas:  
(01-03-2021, 20:35 PM)Inri Kirjutas:  Ja ketas muidugi õigetpidi külge.

Kumbapidi on õigetpidi  Toungue
Metall osa südamikul väljapoole.
Mis see füüsika siin taga on?
olen pannud nii ühte kui teist pidi. Miks nii õige on? Rolleyes

Hea küsimus, aga üks metallindusega väga sinapeal olev härra nii väitis. Teistpidi pannes pidigi kinni kiiluma ketta ja nagu ma nüüd täheldanud olen, pole sellest saati, kui ma nii panema hakkasin, torutange ega torne vaja olnud ketta eraldamiseks.

(02-03-2021, 16:30 PM)saarrand Kirjutas:  Narva plokkidest 1990 aastal ehitatud ait-laut. Tahaks soojustada väljast ära. Millega kõige kasulikum oleks, vill/peno? Kuulaks erinevaid seisukohti. Laudas elavad vaid kanad, aidas toimub nö puutöö ruumina kasutus.

Kuna tegemist majandusruumidega siis ilmselt kõige kiirem 100 peno vahu ja ankrutega seina ja krohv peale. Tegelikult arvuta hinna järgi ja lisa sinna soovituslik silmailu koefitsent

(02-03-2021, 16:30 PM)saarrand Kirjutas:  Narva plokkidest 1990 aastal ehitatud ait-laut. Tahaks soojustada väljast ära. Millega kõige kasulikum oleks, vill/peno? Kuulaks erinevaid seisukohti. Laudas elavad vaid kanad, aidas toimub nö puutöö ruumina kasutus.
Kui üldse siis vill.   Seal seintes on meeletu niiskus ja kuskilt peab ta välja saama.    Ise loobusin üldse igasugu soojustusest, nii kõige parem.
Kanala mul 270 m3  ja vent imeb 860 m3 tunnis välja,  ikka on seinad nisked. Ei hakanud seda käsna sinna ümber tekitama.
Üldiselt on iga vana maja soojustamine erinev.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne