Nõukogude Buick

Istmed kõik paigas. Probleem ainult mõningates pisidetailides, mida saab paigaldada hiljem kui salong on valmis.
Veel kord kroomi juurde tagasi tulles, siis olen ikka tõsiselt ennast lätlaste peale välja vihastanud. Kolm kuud on möödas ja nüüd hakkab rääkima, et kroomitud on rooste peale ja augud on sees. Kus oldi kolm kuud ja mis möla nüüd aetakse. Eks see näitab ära, et nende vendadega enam mingit asja ajada ei saa. Oleks Narvas lasknud teha, oleks asi juba ammu korras. Eks see odavam hind peibutas. Ehk nagu meil siin Mägi-Eestis öeldakse (Lähed püvve püüdma, kaotad kana.)
   
   
   
Vasta

Väga uhke polsterdus. Milline pehme sisumaterjal Buicki diivanitel originaalis sees võis olla, et selliseid reljeefseid pinnavorme tagada?
Vasta

Hobusejõhv ja mererohi toona prevaleerisid.

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(11-11-2022, 15:36 PM)TeeTL Kirjutas:  Väga uhke polsterdus. Milline pehme sisumaterjal Buicki diivanitel originaalis sees võis olla, et selliseid reljeefseid pinnavorme tagada?
Pole nende istmete hingeellu tunginud aga järgmisel nädalal viin auto Tallinna (Tepingusse), eks palun neil siia pilte üles panna, siis saab näha.
Vasta

Tamp on täiega taga. Neljapäeva hommikul on vaja auto Tallinna viia. Tegin endale tööde nimekirja, mis nende kolme päeva jooksul veel vaja ära teha.
1. Külgmistele paneelidele taha tuleb sisse freesida tuhatoosidele avad. Seal on 12 mm vineer ja sinna tuleb teha kusagil 7mm ovaalne süvend.
   
   
2. Astmelaudadel on kummaski otsas alumiiniumist ehis riba. Neid on neli tükki ja kuidagimoodi on üks kas kaduma läinud või pole olnudki. Küllaltki problemaatiline teda järgi teha.
   
3. Klapptoolidel puudu mõned vidinad. Momendil võtsin kodus olevalt ZIM-lt. Sobivad. Kui kellelgi vedelevad kuskil ZIM- klapptoolid, siis oleks vaja seljatoe kinnitus polte ja klambreid. Kokku 4 komplekti. Kui ei leia, siis tuleb 4 polti treida ja pead kroomida. Sama klambritega, mis on küll keerulisemad, aga ka nõuavad kroomimist. 
   
4. Tagumiste külgmiste akende ümber tuleb paigaldada vineerplaat. Aknakuju sinna sisse freesida, et sinna kinnitada polster ja hiljem valmistada dekoratiiv liist ümber raami. 
   
   
5. Laetuli tuleb paigaldada õigele kohale. Õnneks see olemas.
Muidugi momendil jääb paigaldamata nina, eelmistes postitutes mainitud põhjustel.
Vasta

Ma ei pretendeeri absoluutsele tõele, kuid kroomimisteenuse osutamisel on mitu erinevat ärimeetodit. 

1. Detailide saabumisel vaadatakse need üle ja tehakse kohe esmane hinnapakkumine. Mõnikord kaasneb sellega vana galvaanilise katte eemaldamine, et hinnata remonttööde mahtu. Seejärel hakatakse vastavalt töökoja graafikule töid tegema - tähtaeg ei ole alati ette teada. 
2. Detailid saabumisel pannakse ootele, kuni jõuab kätte nende tegemise aeg (ehk eelnevad tellimused on tehtud). Seejärel avatakse tellimus ja tehakse järjest tööd ära, tavaliselt umbes ühe nädalaga. Enne seda ei ole keegi vaadanud tellimust rohkem, kui enamvähem tööde mahtu

Esimese lahenduse positivseks küljeks on kiire kalkulatsioon ja võimalus mahukamat tööd nõudvate detailidega tegeleda pikema perioodi jooksul. Miinuseks aga see, et ülevaade detailidest peab olema väga täpne, et vältida erinevate tellimuste segamini ajamist. Sellega kaasneb mahukas tellimuste eristamine ja raamatupidamine. 

Teise viisi positiivseks küljeks on kiire töö tegemine ja teenuseosutaja jaoks lihtsam raamatupidamine, kuna korraga on sisuliselt vaid üks tellimus töös. Samuti on teenuseosutajal alati teada, et tal on näiteks kolme kuu (Läti) või poole aasta (Poola) töö ees ootamas. Kliendi jaoks negatiivne pool seisneb selles, et kui detail vajab pikemat protsessi, siis asi venib või jäävad mingid tööd tegemata. Sageli saadetakse osa detaile tagasi samas seisukorras. 

Kohtades, kus ära ja hobi kokku puutuvad, on kerge sattuda vastuolulisse olukorda. Odav teenus ei ole alati halb teenus, kuid sellel on mingid põhjused. Alati ei ole kõrgema hinna taga ahnus. Otsides kaugemalt odavamat teenust suretame oma kohaliku ettevõtluse välja. Narva kroomi osas on juba aastat olnud selline nihe, et lihtsad tööd lastakse teha välismaal, kuid keerulised ja pretensioonikad tööd kohapeal. Tulemuseks ebaühtlane koormus Narvas ning ebarentaabel töö keeruliste asjadega. Kuna töö eeldab ka teatud spetsiifilisi oskuseid ning päris esimest tänavalt saabunud inimest seda tegema panna ei saa, siis on keeruline leida tööjõudu. Mujal maailmas on see lahendatud kunstliku järjekorraga, et töömaht oleks ette teada. Narvas on vahel töö otsas ja siis tuleb hulk tellimusi peale, mille jaoks ei ole tööjõudu. Loomulikult on see ettevõtja oma risk, kuid Narva galvaanika ei ole päris klassikaline ettevõtlus, selles on ka mingi annus missiooni ja meile kõigile võimalus kodumaal saada seda teenust, millel siiani on olnud ka laitmatu garantii juhtudeks, kui on olnud kvaliteediprobleeme. 

Mõelgem sellele ka siis, kui ostame poest odavat Poola õuna või kartulit.
Vasta

Indrekuga absoluutselt nõus. 
L1 saab ka homseks reisivalmis. Kõik minu eelmises postituses loetletud puudused on kõrvaldatud ja homme Tallinna sõit. 
Astmelaua ja poritiiva vaheline liist sai ära vahetamiseni sarnane originaaliga. Piltidel siis ülemisel isetehtud ja alumisel USA-st ostetud.
   
   
Akna ümbrused sai ka vineerist välja lõigatud, tuhatoos paigaldatud. Valmis polsterduseks.
   
Vasta

Neljapäeva õhtuks saime auto enam vähem komplekti ja algas sõit Tallinna poole. Oli ka viimane minut. Tee oli veel kuiv ja täna hommikul risti läbi Tallinna sõites täitsa ideaalne.
Täna Tallinnast tagasi sõites jäime juba peale Tartut lumetormi kätte. Nüüd auto Tepingis ja läheb sisu tegemiseks lahti. Istmeid üle vaadates leidsime, et need nii heas korras, et pole mõtet uusi teha. Proovime leida enam-vähem sama tooniga kanga. Muu sisu tuleb uus, sealhulgas klapp toolid. Pildil siis auto juba Tallinnas.
   
   
Vasta

Istmed, mis USA-st sain sobisid hästi, väljaarvatud tagumise istme padi, mis tuli natuke ümber ehitada. Aga ei midagi suurt, isegi katteriie jäi samaks.
   
   
   
Vasta

Kas selgusid ka istmesisu materjalid?

_______________________
Koledate Kastikate Klubi
Vasta

(30-11-2022, 12:01 PM)DevilDeVille Kirjutas:  Kas selgusid ka istmesisu materjalid?
Vedrud ja peal porolon.
Vasta

(30-11-2022, 21:49 PM)Formika Kirjutas:  Vedrud ja peal porolon.

Wikipedia järgi tehti porolooni ehk polüuretaanvahtu esimest korda 1937 Saksamaal. Tarbekasutuseni läks ilmselt veel hulga aega.
Tõenäoline on seega, et nendesse Buicki istmetesse lisati porolon hilisemal taastamisel.

Antud juhul võib muidugi paljudele L1 legendidele lisada veel ühe, et L1 tootmisel loodi "välismaa analooge mitteomav" istmematerjal Krasnõi Putilovetsi tehases juba 1933nda aasta maipühade puhul. Big Grin
Vasta

Tasapisi toimub ka sisu tegemine. Osadeks sai võetud keskmise istmerea klapptoolid. Detailid kroomitud ja puitosad taastatud, värvitud. Riie ka peal.
   
   
   
   
   
   
   
   
Vasta

Buick 90 nõuka variandi ehk L1 polsterdamine liigub edasi. Kuna mõlemad minu projektid nii L1 kui M1 liiguvad vääramatult oma õnneliku lõpu poole, siis sobiks siin nende üle pisut filosofeerida. Tegelikkuses osutus L1 projekt lihtsamaks ja odavamaks kui M1 oma. Kõrvaltvaatajale võibolla arusaamatu, sest toodeti ju Buick 90/L1 sadu kordi vähem, kui M1.
Tõeline põhjus peitub USA ja N.Liidu majanduslikus ja kultuurilises erinevuses. Muidugi pani M1-le põntsu II Maailmasõda, kus neid autosid lihtsalt tuhandete kaupa utiliseeriti. Põhiline põhjus on ikkagi selles, et M1-d ei jõudnud praktiliselt erakätesse. Kõik säilinud eksemplarid on erastatud 50-ndatel, ehk 12-15 aastaselt, mis nõudis juba kõva kap. remonti. Suure autode defitsiidi tingimustes muutusid need autod NIA-ks (Nõukogude Inimese Auto), mille originaalsus oli olematu. Mootorid, käigukastid, sillad, transmissioon, elektrisüsteem - kõik on välja vahetatud. Nahkne katus asendatud plekiga. Uste tõstukid kas puuduvad või katki, õhutusakende reduktorid puruks keeratud. Need tulid kõik taastada. Ja eks aeg teeb ka oma töö ja kõik need M1-NIA-d on oma otsa leidnud. Idanaabrid arvavad, et alles jäänud M1-de arv ei ulatu üle 30., millest originaalseid ehk originaalseks taastatuid käputäis. Toodeti neid aga pea 63 tuhat. 
Seeria 90 Buicke toodeti aastatel 1931 - 1942. Kokku 3000 autot. Kõigi aastakäikude autod erinesid üksteisest ja peale selle veel 4-5 eri modifikatsiooni. Tänapäeval tegemist marginaalse autoga, millele samuti pole praktiliselt midagi saada. Kuid ameeriklased ei ehitanud noil aegadel oma autosid ümber. Tänapäeval tehakse neist küll igasugu üllitisi aga see puudutab Buick-i 90 mudelit väga vähesel määral. Olen kohanud kahte ümberehitatud Buick 90. (vale mootor, sillad, jne). Tõenäoliselt on mõni veel. Mina olen oma auto kokku kogunud huvilistelt, kelle vaimustus on üle läinud, kas projekti kõrge hinna või vedru mahakäimise tõttu. Aga see osutus lihtsamaks kui koguda amatöör arheoloogide käest kusagilt leitud näiteks pidurisüsteemi osi ja siis nende järgi teha uued vidinad.
   
Vasta

Ma olen äkki seda küsimust küsinud aga siiski...
Mis siis õige on? Kas sõjaaegsetel autodel olid nahk katused  sest...
A. Ei suudeud stantsida
B. Hoiti kokku metalli
C. Vähendas salongi müra.

Arvajad on pakkunud kõike kolme. 
Äkki on hoopis mingi muu põhjus.
Vasta

(15-01-2023, 19:37 PM)hobiautod Kirjutas:  Ma olen äkki seda küsimust küsinud aga siiski...
Mis siis õige on? Kas sõjaaegsetel autodel olid nahk katused  sest...
A. Ei suudeud stantsida
A. Piisavalt võimsad pressid terve katuse väljastantsimiseks tekkisid 30. aastate keskel.
Vasta

(15-01-2023, 19:37 PM)hobiautod Kirjutas:  Ma olen äkki seda küsimust küsinud aga siiski...
Mis siis õige on? Kas sõjaaegsetel autodel olid nahk katused  sest...
A. Ei suudeud stantsida
B. Hoiti kokku metalli
C. Vähendas salongi müra.

Arvajad on pakkunud kõike kolme. 
Äkki on hoopis mingi muu põhjus.
N.Liidus suudeti täismetallist katuseid välja stantsima hakata Pobeda ja ZIS 110 juures. Moskvich 400/401-le varastati stantsid Saksamaalt.
Vasta

(15-01-2023, 21:46 PM)Formika Kirjutas:  N.Liidus suudeti täismetallist katuseid välja stantsima hakata Pobeda ja ZIS 110 juures. Moskvich 400/401-le varastati stantsid Saksamaalt.

Pobedadel koosnesid katused algusaastatel 4st või rohkemast osast. Seepärast suur osa algusaegade Pobedasid ka pehme katusega olid. ZIS-150 ja GAZ-51 said metallkatused alles 1950-date algul, ilmselt jõudis tehnoloogia areng alles siis kohale.

Olen küll kuulnud, et peamine probleem polnud mitte stantsides, vaid (leht-)metalli kehvas kvaliteedis.
Vasta

(15-01-2023, 23:49 PM)zazik Kirjutas:  Olen küll kuulnud, et peamine probleem polnud mitte stantsides, vaid (leht-)metalli kehvas kvaliteedis.


Venelane sai hakata kumeraid tooteid stantsima alles siis kui saadi lehtmetall mis stantside all ei rebenenud vaid venis järgi.

Aquila captas non muscas.
Vasta

Lagi on olemas.
   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: ivo86, 1 külali(st)ne