[weldman]

USA, vist praeguseks umbestäpselt 100 a tagasi. Kas ei olnud sellega seotud nimi Moore?

[M.R.]

Umbestäpselt 100a. tagasi ja 1917on ikka hiline, aga hakkab looma.
US ja A on õige, v6sa ja veldman saavad pool punkti

[weldman]

OK, liigume siis ajas veidi tagasi. Täna saabki rahus arvuti taga istuda. Pakume järgmist...

T. F. FARMER.
BITS FOR METAL-DRILLS. v No. 171,786. Patented Jan.4,1876.
fla es;-
UNITED STATES PATENT OFFICE.
THEODORE P. FARMER, OF BOSTON, MASSACHUSETTS.
IMPROVEMENT IN BITS FOR METAL-DRILLS.
' Specification forming part of Letters Patent No. 171,786, dated January 4, 1876; application filed December 9, 1875.


https://patents.google.com/patent/US171786

[Marko]

Otsima peaks ehk hoopis toodete järgi. Mis vajab pikki täpseid avasid? Midagi aurumasinatega kargab meelde. Juhtklapid, mitu tükki korraga puurida ja pärast jupitada näiteks sobiks tootmise kiirendamiseks ja odavdamiseks üsna hästi.

[M.R.]

Venelaste patent aastast 1978 kus on muudetud kanalite paigutust.

https://findpatent.ru/patent/87/878435.html

Veel huvitavat lugemist

https://patents.su/3-1217588-sverlo-spir...-sozh.html

[linnuke]

Äkki hoopis kivi ,graniidi , nafta jne .puuriad.Neid töid tehti kah ammu ,ja nende puurimisel jahutus kohustuslik,

[M.R.]

Nii, teine pool punkti weldmanile.
Selle info najal mis mul on ja millest ajendatuna see teema tekkis, loen õigeks aastaarvuks kõik mis on väiksem/võrdne 1901.

Teema peasüüdlane on tööstustarvikute kataloog/hinnakiri aastast 1901 mis on olnud Peterburi ärimehe О. Г. Шпеннеманъ töövahend.
Kataloog on kriitpaberil, mitmevärvi trükis, 5,5cm paks, 800 lehekülge. Kaalu järgi tuleks asi külmrelvana arvele võtta.

                   

Ja need tooted millest jutt. Keermepulk harvendatud keermega.

   

Ja puurid läbiva jahutuvedeliku kanaliga

       

[M.R.]

Aastal 1901 oli ka silekaliibrid saadaval. Pöörake tähelepanu täpsusele.

   

[ahtos]

Neid keermepuure sai 80nendatel koperatiivist Dvigatel pooliku eest mitu komplekti-mul praegugi mitu sarnast alles,väga hea roostevaba keermestamisel margiks R18.Jahutuskanaliga puure õppisime trudas 70nendatel tundma,aga kasutamist ei mäleta.

[Marko]

Ikkagi, mille jaoks need välja töötati? Mis toode tekkis turule, mis nõudis sellist tehnoloogiat? Patendi kirjeldus vaikib sellest ja ega seal peagi olema.

[Janka]

Aastal 1901 oli ka silekaliibrid saadaval. Pöörake tähelepanu täpsusele.

Millisele täpsusele?

[_rein_]

Aastal 1901 oli ka silekaliibrid saadaval. Pöörake tähelepanu täpsusele.

Millisele täpsusele?

Nüüd uuesti fotot vaadates tekkis ka kahtlus 0,0005 mm.,sel ajal käis mõõtmine üldjuhul tollis?

[Janka]

Puuri diameeter (durchmesser) on ju millimeetrites.

[M.R.]

Kiire tuhlamine ilmavõrgus andis, et meetermõõt võeti prantsusmaal kasutusele 1840 ja mujal euroopas 1870
See kataloog on Saksa päritolu, seega peaks olema meetris kui ei ole märgitud teisiti.
Harvendatud keermepuuride mõõdud näituseks on väljendatud tollis.

Kas on kahtlus, et 0,0005mm ei olnud 1901 adekvaatne?

[v6sa]

Paber kannatab kõike.

Viis kümnetuhandikku on päris täpne värk. Huvitav, mis temperatuuril see kehtib?

Millega teemaalgataja kontrolliks ostetud kaliibri mõõdu paikapidavust? Et on ikka 15,0000 mm ja mitte 14,9994....

[Janka]

Mind pani pigem imestama tõik, et siin toodi eraldi välja, et "Vaadake, milline täpsus!"
Saadanas, see on ju elementaarne ajal, mil mikroskoope oli juba üle neljasaja aasta toodetud. 
Avastasite nüüd Saksamaa?
- No olgu siis nii. Hea, kui sedagi... hea, kui nüüdki...

[linnuke]

Mind pani pigem imestama tõik, et siin toodi eraldi välja, et "Vaadake, milline täpsus!"
Saadanas, see on ju elementaarne ajal, mil mikroskoope oli juba üle neljasaja aasta toodetud. 
Avastasite nüüd Saksamaa?
- No olgu siis nii. Hea, kui sedagi... hea, kui nüüdki...

Mikroskoobiga diameetrit või läbimõõtu suht keeruline mõõta ju.  Nooniust 10 000 ku peale kah suht keeruline joonistada.Ehk siis ,millega tol ajal mõõdeti ,digivärgid tulid ehk hiljem.Lihtsalt aruteluks.
Ps. Need nn,ülehamba keermepulgad olid minu mäletamist mööda masinpuurimiseks .Ruum laastule.

[Marko]

Eks see kümnetuhandik paneb muidugi tavakodaniku muigama. Eriti need, kes rella ja trelliga kümnendiku treivad.
Mõõtmised on mäletamist mööda olnud alati vaikimisi toatemperatuuril. Mõõteriist peab ka olema samal temperatuuril. Kas teate, et mikromeetrit ei tohi palja käega katsuda, kuna see võib näitu muuta?

[2715]

Isiklik arvamus on, et masstootmine liinidel, kus iga tööline keerab oma jupi külge oli põhiline täpsuse massiliselt kasutusele võtmise peamine põhjus.
Kui üks tööline tegi näiteks automootori otsast lõpuni valmis polnud tal selleks erilist täpsust vaja, kuna järgmine detail tehti esimese järgi.
Näiteks vändakael treiti kepsu järgi ja raamikael ploki järgi ning kõik lõtkud olid lubatu piires.
Paraku polnud need asjad omavahel vahetatavad ilma valimata ja sobitamata.
Liinil koostades pidid aga asjad omavahel sobima ja see tekitas nõudluse mõõteriistade ja täpse töötlemise järele.
Teine arengut kiirendav asi võiks olla standarttoodete tekkimine nagu näiteks laagrid, mis pidid olema mõõdus ja mille järgi tuli see osa teha mis temaga kokku puutub.
Kõik need asjad olid välja arenenud umbes 1915 aastaks, kuid metallide töötlemisel oli põhiline takistus ületamata ja see oli lõikeriistade materjal.
Nimelt sel ajal oli kiirlõiketeras ja enne seda "samokal" mis kaotab lõikeomadused juba paarisaja kraadi kandis ja seega oli tootmisel jahutus eriti tähtis sest mida paremini jahutada seda kiiremini sai asi valmis, mis võiks olla jahutuskanaliga lõikeriistade ilmumise üks tõukejõude.
Mis aastal tulid kasutusele üldse kõvasulamid metalli lõikamiseks ja tekkis võimalus lõikekiirusi suurendada sinna piirkonda, millega oleme tänapäeval harjunud?

[M.R.]

Kusagil 1930 paiku hakati kõvasulamit arendama. Oli vist Krupp üks neist kes seda teemat vedas. Peale teist ilmasõda veeti Saksamaa
reparatsiooni korras tööstusseadmetest tühjaks aga mingil põhjusel jäeti Krupp-ile kõvasulam alles, et las vanake
tegeleb, asja nagunii ei tule.
Sellisel kujul nagu me kõvasulamit teame ehk siis pulber mis on pressitud ja paagutatud toode
hakkas peale teist ilmasõda levima. Venes vist tuli kasutusele nii 1960 aasta paiku.