Kreissaag - aka vanaisa starter pack
#41

(05-05-2021, 22:13 PM)azure Kirjutas:  ... kusjuures korralik undamine, kõrvaklapid peavad peas olema. ...
kusjuures ei unda eriti, minu oma, ainult siis kui kõvasse puusse ennast närib ja ketas vibama hakkab, siis tuleb selline kräu moodi undamine. Bensusaag ja ka elektriline kettsaag undavad rohkem.
Vasta
#42

Tjah, on veel mõned rauast mehed, kel puust (raamiga) saed õuel.

Cool
Vasta
#43

mul seuke isetehtud kreissaag.
5,5kw. 700mm. 3000p/min.
saab puud kohe ää ka lõhkuda.
https://youtu.be/zZ29xfnKMSk filmis mingi toomingas või vaher.
mälu järgi 30cm hästi ei mahu vahele, aga mingi 25-27 vist saab
kelgul kettale ette lükata küll. või mahtus niipalju ühe korraga lõikama.
ei mäleta ja hetkel mõõta ka ei saa, masin komandeeringus.
tehtud palax 55 järgi, igatpidi umbes 1,5x suuremana.
teoorias võib maha ka müüa.
pealt selle tegemist olen puhtalt ketta usku.
ketiga mängimisest ei saa üldse aru. : )
aga lahjaks jäi seegi ja nüüd juba mitu aastat saen ja lõhun
riigimetalli sabas combi m2-ga. kettaga seegi.
Vasta
#44

(05-05-2021, 22:31 PM)honkomees Kirjutas:  Üks aasta, kui kreissae raami alumine osa oli mädanenud ja talvel ju ei remondi, siis sai see 25-30 tihu maas jupitatud, ei ole mõnus küürutada.
miks peaks mootorsaega maas jupitama?
Vasta
#45

Siit on vist jällegi midagi kadunud. Probleem ongi selles, et mingit kriitikat ja takkakiitmisele vastanduvat tegevust siin forumis ei tolereerita. Vb on asi ka subjektiivne, aga igal juhul sooviks saada mingit selgemat vihjet, kui kustutamise ja postituse muutmise võimaluse ellimineerimine, kui ei ole raske, siis ehk mingi väike välja lülitamine ehk pannnneerimeine?
Vasta
#46

(05-05-2021, 23:15 PM)ounou Kirjutas:  
(05-05-2021, 22:31 PM)honkomees Kirjutas:  Üks aasta, kui kreissae raami alumine osa oli mädanenud ja talvel ju ei remondi, siis sai see 25-30 tihu maas jupitatud, ei ole mõnus küürutada.
miks peaks mootorsaega maas jupitama?
Aga kuidas siis?
Kui juba tõsta, siis kreissaele. Peenikesi kaikaid sai küll puki peal hunnikukaupa lastud, jämedat palginotti ju ei punni käepärastest kaigastest kokkulöödud pukile, see laguneb laiali. Ja milleks?
Vasta
#47

Meil isaga oli ka vanasti kreissaag mis oli tehtud traktori haakesse. Ülekanne 1:6. Väga palju ei kannatanud trakale pöördeid anda siis hakkas ketas lainetama. Algul lõikasime tavalise sirgete hammastega kettaga aga siis hakkas metsamajandist tilkuma vanu väikeseks teritatud kõvera hambaga kettaid. Need läksid külge ja need kannatasid ka pöördeid.
Russi taga oli ladna värk. Sellel oli jõudu ja tiksus vaikselt aga põkaga tekkis jõudefitsiit. Sellega ei olnud tootlus nii suur.

Mürast. Müra ja vilin tekkis siis kui ketas oli nüri või kui ketas ei saanud täie suuga puud kahmata ehk ei surunud korralikult puud peale. Isegi märga leppa võttis lärmiga. Näitasid viili ja vaikus kui nii võib väljandada.

Üldiselt läks kreisist läbi selline nott mida kahe või kolmekesi veel tõsta jõudis. Et siis läbimõõdult kuni 30-40 senti. Lõikasid pooleni läbi ja keerasid pool tiiru siis said noti katki. Kogu möll käis metsas. Päevaga lõikasime  russiga kaks kaheteljelise koormat.

Aquila captas non muscas.
Vasta
#48

meil selline riist
[Pilt: ACtC-3fAjgLqgOHnwCOpK6ATps-7XRTpQDvgixD5...authuser=0]
see pilt ca 10+a tagasi tehtud, samamoodi seisab seal, nüüdseks on mootor ära mähitud, ehitasin sinna lüliti (enne oli staliniaegne pistik seal riidessemähitud traatide küljes, vihmaga jalgu väga hargis hoida polnud hea mõte) ja see aasta sai ketas ka üle teritatud ja räsatud, nüüd lõikab nagu võid. Isaga tõstame palginotte käsitsi sinna peale, enamus ikka 30cm kanti asjad, kuna mets lihtsalt selline. aga alati saagimise ajal on küll selline tunne, kui seda suurt palgijuppi püüda, et kui nüüd libastud, siis nägu vastu ketast. Aga metsasaag on palkide poolitamiseks, elekter teeb ikka pliidi- ja ahjupuud parajaks.
Vasta
#49

(06-05-2021, 07:38 AM)honkomees Kirjutas:  
(05-05-2021, 23:15 PM)ounou Kirjutas:  
(05-05-2021, 22:31 PM)honkomees Kirjutas:  Üks aasta, kui kreissae raami alumine osa oli mädanenud ja talvel ju ei remondi, siis sai see 25-30 tihu maas jupitatud, ei ole mõnus küürutada.
miks peaks mootorsaega maas jupitama?
Aga kuidas siis?
Kui juba tõsta, siis kreissaele. Peenikesi kaikaid sai küll puki peal hunnikukaupa lastud, jämedat palginotti ju ei punni käepärastest kaigastest kokkulöödud pukile, see laguneb laiali. Ja milleks?
kreissaele kõlbab tõsta, aga mujale mitte - kus siin loogika on? ju siis on lihtsalt vilets pukk tehtud kui kokku kukub ega see pole sae probleem. ma tõmbaks juba auto kastist otsa välja ja laseks juppideks. kui 30 tihu on õuepeal, siis seda saab otse hunnikust lasta.
Vasta
#50

(06-05-2021, 11:17 AM)ounou Kirjutas:  ... ma tõmbaks juba auto kastist otsa välja ja laseks juppideks. kui 30 tihu on õuepeal, siis seda saab otse hunnikust lasta.
ei istu sedasi, kastist välja tõmmates ja lõigates, tuleks iga paku järel saag seisma panna ja uue jupi jagu sikutada, muidu kaalub väljatõmmatud ots üle ja hakkab kõikuma, hunnikust olen ka jupitanud, vat see on ohtlik tegevus, palgid libedad, komistad ja oled sael näoga otsas, kreissae taga pole kunagi sellist hirmugi tekkinud. Teine asi, et egas palgid ühtlaselt virnas pole, saavad ebaühtlase pikkusega ja alumistele lõikad sisse sälke. Lisaks on hirm, et kogu see virn variseb sulle jalgadesse ja jäädki sinna palkide vahele - ei, ei sobi mulle. Virnast tõmban pootshaagiga, konksuga palgi lahti (enamasti tuleb veel külmunud palkidele anda paar matsu kuvaldaga), vinnan paari meetri kaugusele ja siis kas jupitan maas või punnin kreissaele.
Vasta
#51

(06-05-2021, 11:17 AM)ounou Kirjutas:  ...
ma tõmbaks juba auto kastist otsa välja ...

Väga mõnus modus operandi väikeste koguste menetlemiseks, kinnitan. Ainult viimase jupiga tuleb ette vaadata, et tagaluuki ei saeksWink
Vasta
#52

(03-05-2021, 15:05 PM)olli Kirjutas:  Mul üks selline suuskadega saag üle. Sai hiljuti kuuri alt ära õue lohistatud. Pole just esmases nooruses enam. Paar aastat pole proovinud (enne töötas), aga juhtmed ja asjad küljes, et saab käima panna küll. Äkki mingi 40 eur eest keegi oleks huvitatud? Ahjuroop on traadiga külge seotud puude pikkuse mõõtmiseks, see tuleb kaasa. Big Grin Asub Kambjas. Hetkel vihma sajab, ei viitsi pildistama minna..

No vot selline tapariist siis. Kui keegi on huvitatud, siis juriidilise korrektsuse huvides olgu öeldud, et soovitaks pigem puud metsa jätta ja soojuspumbaga, äärmisel juhul gaasiga kütta. Ning vabanenud aja kulutada siinsesse foorumisse kas jalgratta või belarussi teemade tegemiseks. Aga kui ikkagi mingil põhjusel saagi vaja, siis igasugune sihtotstarbeline kasutamine ainult omal vastutusel (allkirja anda pole vaja). Võll määritud, laagrid korras. Kõik muu selline nagu pildilt näha.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#53

Mistahes teemast loen: teeb kiiresti, teen kiiresti jne? KUHU KURAT ON KIIRET??? Minu arust on enamusel kogu aeg ikka aega puudu, nagu kanad takkus peata uhmerdavad ja ei mõista omaaega planeerida. Ma ei tea, mul on küll (peaagu) alati aega. 
Mis maas tükeldamist puudutab, siis seal on tõepõhi all aga ma olen viimasel ajal mõnuga põlvili seda jämeda puhul teinud. Isegi suunamis- ja langetuslõike puhul jämedal puul panen tihtipeale põlve pigem maha. Ma lihtsalt ei roni metsa, kui on lõputult vastik ilm Big Grin  Või paned vastavad riided, et kannatab ka lumel põlvili olla. Aga see kõib raskete kohta! Variant 2 on ju traktor ja tüvi maast üles tõsta! Viimasel ajal on mul džonndiiriga metsas kaasas ka too kerge metallist saepukk, kuhu on jube mõnus harvendust peale tõsta ja kohe metsas tükeldada. Nii jääb saepuru ja metsakuival ka palju koort kohe metsa. 

Kreissaega oli KIIRE, kui aasta oli 1992 ja 3-meetrised notid olid tänaval! Ja see oli ikkagi füüsiliseltraske, elu parimas füüsilises vormis, Sõbraga kahekesti ja no napilt suutsime mõne noti saeni tarida! Siin räägivad vinnamisest, 90% Eesti meestest on seljahaiged! Mina EI OLE, sest ma olen olnud tugev ja TARK! Ma julgen täitsa avalikult öelda, et seljahaigus on enamasti lolluse väljendus! Sinna alla käib ka raskete puunottide kreissaele vinnamine! Sest tavaliselt on lihased külmad, zitad-odavad riided seljas ja alaselg suisa paljas, tuul puhub läbi jne! 

Ketassaag pole kaugelt paha tööriist ja kiire on ta ju ka. Aga kiita ohtlikke tapamasinaid ja valesid töövõtteid??? Eks uute puhul on turvalisusega jälle pisut üle pingutatud aga kettal täiskaitse PEAB igal juhul olema! Ainult  nii suur sektor tohib olla vaba, kui suurt üldse on võimalik saagida. 70cm ketta puhul on see max.30cm, pigem 25-27.  Rihmad kaetud, võll kaetud jne! Sellisest saest ma saan täiesti aru ja see maksab 500 eurot. Kuna mul maal elektrit pole, siis olen mõelnud selle bensuversiooni peale aga pole kuidagi sellele iseenda jaoks mingit efektiivsust ega mõtet leidnud! 
Euroopas on popp meetriseid halge teha ja need kuivama panna ning siis kuiva puud ahju-pliidialla tükeldada! Vaat siis on küll ohutu ja kiire kreissaag suisa asendamatu! Tood meeter metsast kettsaega saetuna, mis kohapeal metsas lõhutud püstlõhkujaga, paned riita kuivama ja siis vastavalt vajadusele tükeldad kreissaega. Loogika olemas. Aga mingeid 3-meeriseid notte tükeldada???

Täitsa liikuva vanatehnikata kohe...
Vasta
#54

Hakkasin mõtlema, et viimati olen suure vea teinud, kui kallid peaks tegelikult siis riided olema ikkagi? Siit saaks uue teema arenduse teha, ma arvan, et on teisigi, kellele võib üllatuseks tulla, et neil on liiga odavad riided. 

Teine huvitav punkt on muidugi see, et härrad on oma aega ebaefektiivselt planeerinud, õige oleks just kalibreeritud meetriseid koju vedada, sest kusagil nii tehakse. Kolme meetrine nott tuleb kahest kohast rohkem saagida metsas, 3 korda maast tõsta ja peale laadida(lollid tõstavad ühe korraga), kodus maha visata, või healjuhul kohe saepukile tõsta, kolmeks lõigata, maast uuesti üles korjata ja lõhkuma hakata, peale lõhkumist vaja uuesti üles korjata. Ehk siis kui on võimalik maast korjamist vähendada, siis tuleks seda ka teha, sest seda tuleb nagunii palju teha ja seda juttu et metsas aega küll juttu võibki rääkida keegi, kellel puude tegemine on lihtsalt aja veetmis viis.
Vasta
#55

(06-05-2021, 21:31 PM)huvi5 Kirjutas:  Hakkasin mõtlema, et viimati olen suure vea teinud, kui kallid peaks tegelikult siis riided olema ikkagi? Siit saaks uue teema arenduse teha, ma arvan, et on teisigi, kellele võib üllatuseks tulla, et neil on liiga odavad riided. 

Teine huvitav punkt on muidugi see, et härrad on oma aega ebaefektiivselt planeerinud, õige oleks just kalibreeritud meetriseid koju vedada, sest kusagil nii tehakse. Kolme meetrine nott tuleb kahest kohast rohkem saagida metsas, 3 korda maast tõsta ja peale laadida(lollid tõstavad ühe korraga), kodus maha visata, või healjuhul kohe saepukile tõsta, kolmeks lõigata, maast uuesti üles korjata ja lõhkuma hakata, peale lõhkumist vaja uuesti üles korjata. Ehk siis kui on võimalik maast korjamist vähendada, siis tuleks seda ka teha, sest seda tuleb nagunii palju teha ja seda juttu et metsas aega küll juttu võibki rääkida keegi, kellel puude tegemine on lihtsalt aja veetmis viis.
maksimumpunktid postituse eest ...
Vasta
#56

(06-05-2021, 12:56 PM)PlyVal64 Kirjutas:  <amps>

Kreissaega oli KIIRE, kui aasta oli 1992 ja 3-meetrised notid olid tänaval! Ja see oli ikkagi füüsiliseltraske, elu parimas füüsilises vormis, Sõbraga kahekesti ja no napilt suutsime mõne noti saeni tarida! Siin räägivad vinnamisest, 90% Eesti meestest on seljahaiged! Mina EI OLE, sest ma olen olnud tugev ja TARK! Ma julgen täitsa avalikult öelda, et seljahaigus on enamasti lolluse väljendus! Sinna alla käib ka raskete puunottide kreissaele vinnamine! Sest tavaliselt on lihased külmad, zitad-odavad riided seljas ja alaselg suisa paljas, tuul puhub läbi jne! 

<amps>

Krt, mõni mees hakkab varsti kalu ujuma ja kurgi lendama õpetama Smile, sest nood lollikesed teevad seda hoopis valesti. Aga tänan, sain suutäie naerda hommikul vara.
Vasta
#57

(06-05-2021, 21:31 PM)huvi5 Kirjutas:  Hakkasin mõtlema, et viimati olen suure vea teinud, kui kallid peaks tegelikult siis riided olema ikkagi? Siit saaks uue teema arenduse teha, ma arvan, et on teisigi, kellele võib üllatuseks tulla, et neil on liiga odavad riided. 

Teine huvitav punkt on muidugi see, et härrad on oma aega ebaefektiivselt planeerinud, õige oleks just kalibreeritud meetriseid koju vedada, sest kusagil nii tehakse. Kolme meetrine nott tuleb kahest kohast rohkem saagida metsas, 3 korda maast tõsta ja peale laadida(lollid tõstavad ühe korraga), kodus maha visata, või healjuhul kohe saepukile tõsta, kolmeks lõigata, maast uuesti üles korjata ja lõhkuma hakata, peale lõhkumist vaja uuesti üles korjata. Ehk siis kui on võimalik maast korjamist vähendada, siis tuleks seda ka teha, sest seda tuleb nagunii palju teha ja seda juttu et metsas aega küll juttu võibki rääkida keegi, kellel puude tegemine on lihtsalt aja veetmis viis.
Milleks 3m saagida meetriseks et neid kodus saagida veel lühemaks. Võib ju kohe sobivateks pakkudeks tükeldada.
Viimati tegin nii, et 3m palkide hunnikust lõikasin servamööda pika latiga sisse, seal samas lõin ka kirvega pooleks ning läks kärru. Kõvasti vähem oli tõstmist. 
Olen ka nii teinud, et langetasin puu nii, et känd jäi meetriseks, seal samas tükeldasin tüve ning lõhkusin kännu peal halgudeks ja loopisin põkale kasti. Hiljem tükeldasin kännu.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne