ja kui ma sellele libedale teele juba läksin, siis siit veel mõned nõuanded jupiterile: 2 joonist summi jaoks ja 1 silindrite silumiseks (vasak jup-4-le ja parem 5-le).
ps olgu aga öeldud, et kõige selle juurde käivad veel lisaks balansseerimised, õhufiltri vahetus, uus süütemäng, teised karburaatorid, õiged küünlad jne. aga midagi peab ju avastamisrõõmuks ka jääma...
kurat,
aga pilte vaadates näib et kui ma panen enda võrrile (JU-le) kaks karpat, kaks õhupuhastit , siis tuleks mul veel ainult kanaleid viilida ja mul olekski seesama värk (või on sellel komlektil midagi erilist?
(Seda postitust muudeti viimati: 31-10-2004, 15:56 PM ja muutjaks oli klaabu.)
üheks nõrgaks kohaks on ka pingerelee. 12-voldisel on seda lihtne töökindlamaks muuta - kõlbavad ka vene autode omad. eriti lihtne on seda teha spordil ja esimestel 4. seeria jupiteridel ja planetadel, sest neil polnud dioodiplokk ja pingerelee kokku ehitatud. hiljuti vahetasin ühel oma spordil relee uue VAZ-i oma vastu - nii sisseminevaid kui väljatulevaid otsi oli igatahes samapalju ja ka tähistus oli sama. tegu oli siis selle tikutopsi suuruse releega (margi võin hiljem öelda), töötab suurepäraselt (kontrollitud).
aga nende vanemate kohta käib rusikareegel nii:
- PP-380 (zhiguli): klemmid 15 ja 67 tuleb ühendada plussi ja generaatori š-le. miinus on neil juba korpuses, seega tagada hea ühendus.
- PP-362Б, PP-362A ja PH-4: relee \"+\" läheb ikka plussi, klemm \"š\" läheb generaatori \"š\"-sse ja \"-\" tingimata eraldi massi.
siinkohal ka üleskutse neile, kes mingite käepäraste vahenditega on 6-voldiseid releesid (SB-32 ja RR-1) töökindlamaks muutnud - jagage seda teistegagi. ise olen siiamaani nende kapriissustega leppinud, sest elektrikuharidust pole.
mis aga puudutab planetasid (mõned asjad, nt amordid jne, käivad ka teiste kohta), siis minu isiklikud tähelepanekud ja mõtted on sellised:
- arvan, et planetade põhjalikum forsseerimine pole väga mõttekas. sest tehasepoolne surveaste on viimastel mudelitel juba 9,0-ni viidud ja ka kuskilt lugesin, et tehas ise ei soovita seda piiri ületada. suur vibratsioon ja probleemid vastupidavusega on ju siis selle pikakäigulise mootori paratamatud tagajärjed.
- aga üht-teist annab siiski ka teha (lisaks õigele reguleeringule - lõtkud, süüde jne). esimesena tuleb meelde kontaktivaba süüde, mis rohmaka elektriskeemi ja pirtsakad seadmed laseb välja vahetada (õhtul skännin sisse nii sobivad elektriskeemid kui ka vahetükkide joonised).
- planetal saab kerge vaevaga suurendada silindri täituvusastet hobuserauakujulise vahetükiga, mis väntvõlli vahele käib (spordil seda teha ei saa, sest seal on kepsu kinnitus väliskontuurile liiga lähedal).
- parem õhufilter ei teeks paha. arvan, et kvaliteetne koonus tasub kindlasti ära, sest on efektiivsem, võtab vähem ruumi ja on ka kerge hooldada.
- amordid pole ka just kaasaegsemate killast. tänapäeval on juba suur valik kvaliteetseid, mille arvelt ei tohiks kokku hoida (mõistlikkuse piirides muidugi). see on vajalik nii sõiduohutuse kui ka võimsuse asfaldilekandmise pärast.
- valuvelgedega variandil torkab silma see, et esipidurivoolik on väga pehme. see mõjutab kõvasti pidurdusjõudu. ausaltöeldes ei teagi, kas odavam on lasta voolik välispidiselt ära armeerida või sobiv uus osta, aga kevadel, kui sellega ühele poole olen saanud, siis annan teada.
- kodarveljed tuleb hoolikalt sirgeks ajada ja tasakaalustada. selle töö võiks ikka proffidele jätta, kellele kindlasti loota saab. ka tehaseväravast tulnud uutel oli tihtipeale sellega probleeme, rääkimata kasutusesolnutest. kui ka mõni sikkel sai ettenähtud hooldust, siis reeglina kuskil garaazhinurgas katsetades või \"oskaja\" naabrimehe käes.
- ja veel üks asi - kas see küll tasuv on, seda peab veel uurima, aga kavatsen teha ka sellise asja ära, nagu muuta väntvõllilaagrite õlitust. pealispinnaliselt öelduna kavatsen viia simmerid kohe töökambri vastu. vasaku poole õlitus on siis juba tagatud, parema oma ühendaks käigukastiga kahe vooliku abil.
- kel raha rohkem, siis oskajatele meestele ei tohiks probleeme valmistada ka (peale muude laagrite vahetuse) kepsulaagrite vahetus. separaator pole just töökindlamate killast.
- planetadel pole ka ülevoolukanalite kuju ja asetus kõige õnnestunumad. teoreetiliselt on õiged ristlõikemõõtmed ja nurgad täitsa välja arvutatud ja mul ka olemas, aga nende katsetamine võtab mul aega (kui kellegil midagi tehtud on, siis info on igati teretulnud).
- ja siis summutist: see on vast kõige mõttekam ümber ehitada 5.seeria korral, sest siis on ühesummutilise valemid täitsa kehtivad. vanematel pole aga asi nii lihtne ja ausaltöeldes tean väheseid mehi, kellel \"1 püti ja mitme summuti\" kohta teadmisi on. nüüd tuleb see info vaid kätte saada.
- loomulikult pole see kaugeltki kõik, aga midagi siiski. kommentaarid on igatahes teretulnud.
(Seda postitust muudeti viimati: 17-02-2005, 20:41 PM ja muutjaks oli lööb tagasi.)
Tsitaat:siinkohal ka üleskutse neile, kes mingite käepäraste vahenditega on 6-voldiseid releesid (SB-32 ja RR-1) töökindlamaks muutnud - jagage seda teistegagi. ise olen siiamaani nende kapriissustega leppinud, sest elektrikuharidust pole
Tagasivoolu relee võib ju asendada mõne võimsa dioodiga(minuarust pole iz-i tagasivoolurelee eriti töökindel)
Pingeregulaatori võib asendada mõne pingestabilisaatoriga, näiteks lm317-ga( http://parsek.yf.ttu.ee/~transistor/?id=...or%20LM317 ), mikroskeemile tuleb muidugi panna korralik radiaator ning jootekohad tuleb kindlasti kaitsda lakiga.
Edit: Kui suurt voolu peab pingeregulaator taluma, sama ka tagasivoolu kohta??
[- planetal saab kerge vaevaga suurendada silindri täituvusastet hobuserauakujulise vahetükiga, mis väntvõlli vahele käib (spordil seda teha ei saa, sest seal on kepsu kinnitus väliskontuurile liiga lähedal).
- Ega ei ole jooniseid nn. hobuserauakujulise vahetüki kohta.
Ankur sobib kenasti. Igaks juhuks tasub enne vahetüki treimist kontrollida mõõtusid. Nimelt sattus mulle kätte lingil näidatud joonisega sarnane joonis, mille alusel lasin ühel meistrimehel tüki valmis teha. Koostamisel selgus, et üks sisediameetreid oli joonisel näidatud liiga väiksena... palju kurje sõnu ja murtud puure kulus enne, kui tüki paika sain
lööb tagasi Kirjutas:Pingeregulaatori võib asendada mõne pingestabilisaatoriga, näiteks lm317-ga...
Ilma täiendava pingekomparaatorita vast siiski mitte. Probleem selles, et lineaarstabilisaator tekitab ergutusmähisele lihtsalt ühtlase pinge (nagu võõrergutusega generaatoris). Generaatori ergutusmähist oleks vaja juhtida lülitusega, mis sõltuvalt generaatori väljundpingest lülitab ergutusvoolu sisse või välja ja vahepealses olekus (näit. pool toitepinget ergutusmähisel) eriti ei viibiks. Sellega vähenevad võimsuskaod regulaatori jõuelemendil (üldjuhul bipolaartransistoril),
seega ka tema jahutamiseks vajaliku radiaatori mõõdud ning hind.
Ligikaudu 200W 12V generaatori ergutusvool jääb suurusjärku 2..3A.
Vanasti kasutati läve tekitamiseks stabilitrone, millel I-U-karakteristiku vastupinge osas küllaltki järsk ,,põlv" (st. alates mingist vastupinge väärtusest hakkab vool väga kiiresti kasvama). Seega 12V regulaatori 6V peale ümberehituseks tuleks asendada stabilitron ja korrigeerida sellega jadastikku olevate takistite väärtusi.
lööb tagasi Kirjutas:Tagasivoolu relee võib ju asendada mõne võimsa dioodiga
Saab ja tehaksegi nii, näiteks Klaabu postitatud artikli joonisel 7.24.
Siiski jäävad 2 probleemi, sest dioodil on päripingelang:
1)Dioodi päripingelang korrutatuna teda läbiva vooluga annab hajutatava võimsuse. Tavalise ränidioodiga võib see jääda ~1V ringi, mis 6V elektrisüsteemi puhul tähendab ligikaudu 10...15% generaatori poolt toodetud võimsusest. Vene tehnika puhul on generaatoril loodetavasti selline varu olemas, kuid ikkagi tuleb ~10W(?) võimsust
soojuseks muuta. Schottky-dioodiga on olukord natuke parem. Samuti võib auto generaatori dioodiblokist mõne välja lammutada ja suuremale radikale kruvida või luua sundjahutus.
2)Dioodi pingelangu kompenseerimiseks tuleb tõsta generaatori väljundpinget. Elektromehhaaniliste ja eraldi komponentidest koosnevate regulaatoritega pole probleemi, kuid integraalseid (,,tabletid") ümber häälestada üldjuhul ei saa.
Seega oleks hea jõuahelasse dioodi mitte panna. Parem oleks jälgida voolu suunda. Lühidalt: alalisvoolu generaatori kaitsmiseks vastuvoolu eest pole lihtsat ja head lahendust.
(Seda postitust muudeti viimati: 15-11-2006, 21:52 PM ja muutjaks oli künnimees.)
Üks kaval ja universaalne lahendus generaatori väljundpinge tõstmiseks integraalsete regulaatorite jaoks: http://www.tevalo.ee/foorum/showthread.php?t=26513
(postitus nr 13). Pingeregulaatori sisendile antakse dioodi päripingelangu võrra madalamat pinget. Mitteintegraalsetel regulaatoritel, millel jõutransistor on + ja ergutusmähise vahel, tuleks
diood panna stabilitroniga jadamisi.
.
