automoto.ee foorumid

Nii targad andke nõu!!! Kuda nõuka aegsesse klaasplokki auke teha? on paar mõtet

https://www.google.ee/webhp?sourceid=chrome-instant&ion=1&espv=2&ie=UTF-8#q=klaasipuur

Tänapäeval müüakse poodides igasugu imeasju.

Puuriidas sinise luugi taga on LED-TV ja sõber käib seal vormel 1 ja muud põnevat vaatamas koos õllega. Et kodurahu säiliks.

(23-04-2016, 22:45 PM)JaakH Kirjutas: [ -> ]Nii targad andke nõu!!! Kuda nõuka aegsesse klaasplokki auke teha? on paar mõtet

Vastava jämedusega vasktoru ja lihvpasta või käiapuru ja õli seguga,drell või puurmassin on ka suureks abiks .

(23-04-2016, 22:43 PM)JaakH Kirjutas: [ -> ]Viimasel ajal armastan nn koerakaela nurka laduda.

Mis asi see on? Ma oskan vaid nn kassitappi.

(24-04-2016, 09:23 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]

(23-04-2016, 22:43 PM)JaakH Kirjutas: [ -> ]Viimasel ajal armastan nn koerakaela nurka laduda.

Mis asi see on? Ma oskan vaid nn kassitappi.

Sõnastasin valesti jh 
ma laon puuriida otsad nii

Ümmargune riit pole ka eriline probleem. Aluseks katusega samas mõõdus hõre telliskiviring, tegelikult mitu muidugi ja laduma. Kui silmamõõt vilets, võib kasvõi vaaderpassi järgi panna.

[attachment=57734]

(23-04-2016, 22:19 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]

(23-04-2016, 21:48 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Ümmargune riit naljalt ümber ei lähe, siis peab olema ikka väga halvati laotud. 

Oled sa lappinud?

Kui mõtled ümberladumist, siis olen jah, ühe korra. Riida autoriks olid enda poisid - tol ajal kolmene ja seitsmene. Polnud aega ladumise ajal järele vaadata ja ega ta kohe laiali läinudki - mitu kuud võttis aega, kuni maapind väheke järele andis. 
Muidu on olnud OK. Viimastel aastatel olen riidad ladunud kaubaalustele, siis käib tuul ka riida alt läbi ja kuivab paremini. Nii ilusti kui ksf! Marko piltidel pole mina viitsinud laduda. Ikka enam-vähem silma järgi ja siis suure puuvasaraga koputab üle. Mind õpetati laduma kahe kontsentrilise ringina ja südamikku klotsid-pilpad. Leidsin et nii on tülikas laduda ja kuivab kehvasti. Nüüd laon vaid välimise ringi ja loobin sisemuse rissa-rässa täis.

(24-04-2016, 09:23 AM)honkomees Kirjutas: [ -> ]Mis asi see on? Ma oskan vaid nn kassitappi.

Kassitapmiskomplekt
[attachment=57736]

Puuriida ladumisel on kõige olulisem maapinnast veidi kõrgem kindel alus. Kui see ära vajub, läheb ka kõige korralikumalt laotud riit ümber. Ilusa riida saamiseks tuleb halgude otsad kõik ühele joonele sättida, midagi muud keerulist seal pole.
Kaks riita teineteise vastu toetuma lappida on väga kahtlane üritus. Kui sa kütteperioodil esimese riida ära võtad, siis mille najal tagumine püsib? Pead kahest riidast korraga võtma. Aga kui sai laotud kolm virna üksteise vastu? Või kes see hiljem enam mäletab, mitu riita üksteise vastu toetavad?
Kahe riida vahel peab olema väike vahe, et õhk läbi käiks. Vajadusel võib kaks riita omavahel siduma panna mõne pikema ja peenema haluga, mis otsapidi mõlema riida sisse ulatub ja seal halgude vahel tugevasti kinni kiilutud on. Üks pulk ruutmeetri ulatuses peaks olema piisav.
Õues laotakse puud riita koor ülespoole, kuuris (korralikus varjualuses) aga koor allapoole, nii saab kuivad puud.
Kõige lihtsam on riida ots toetada vastu kuuri (varjualuse) seina, kui sellist võimalust pole, löö postid riida mõlemas otsas maasse ja ühenda omavahel traadiga. Kui rohkem tahtmist on, lao riida otsad risti puudega, nagu JaakH fotol. Aga ära seal kiilusid kasuta (nagu Jaagu pildil on), kui puud veidi kuivavad, võivad kiilud kaduma minna ja riida ots pudiseb laiali.
Halgudest kuhja (ehk ümara riida) ladumist pole julgenud proovida, see on juba keerulisem. Üldiselt õpetatakse kuhja puhul igal pool, et puud tuleb laduda väikese kallakuga sissepoole. Tore õpetus küll, nii voolab praktiliselt kogu vihmavesi kuhja sisse!!! Välimise kihi halgudel peab ikka väljapoole kallak olema. Et suurem kuhi omaenese raskuse all laiali ei vajuks, seoti mõned kõrgemate kihtide halud pikema nööriga omavahel kokku ja laoti siis niimoodi kuhja, et üks halg jäi kuhja ühele, teine teisele küljele.

Väga hästi annab stabiilsust välimises ringis kile- või kaltsuribade kasutamine, töötavad armatuurina.
Veel loen plussiks ülilihtsalt lahendatava katuse, neid satitaldrikuid vedeleb tänasel juhtmeteleka ajastul igal pool.

(24-04-2016, 18:05 PM)Marko Kirjutas: [ -> ]Väga hästi annab stabiilsust välimises ringis kile- või kaltsuribade kasutamine, töötavad armatuurina.
Veel loen plussiks ülilihtsalt lahendatava katuse, neid satitaldrikuid vedeleb tänasel juhtmeteleka ajastul igal pool.

puuriidast üks asi veel! Kunagi ärge laduge kõrget riita! Ma olen märganud et üle 2m ei püsi eriti. Ja teiseks mul siin Lõuna Eestis savine maa, ei pane ma pikki aluspuid kunagi. Käivad 50cm ka, annab rohkem mängida. see on mu arvamus. Riidad pole ümber kukkunud. Kasvavate puudevahele ka ei soovita laduda

[attachment=57738]
Mina läksin kergema vastupanu teed ja tegin ümarriidad võrgu sisse. loobituna on riidad ka hästi hõredad ja kuivavad paremini. Lapselaps üritas ülejäänud puudest koobast teha, mis on kuivamise seisukohalt ainult positiivne.

Koore paigutamine üles/alla on vaidlusalune teema. Isegi teaduslikult on seda valikut üritatud põhjendada ja on uuritud nii ja naapidi kuivamist. Vahe oli nii minimaalne, et vaidlus jääb ikkagi püsti.

(24-04-2016, 17:44 PM)kr8nik Kirjutas: [ -> ]Üldiselt õpetatakse kuhja puhul igal pool, et puud tuleb laduda väikese kallakuga sissepoole. Tore õpetus küll, nii voolab praktiliselt kogu vihmavesi kuhja sisse!!!

Ei ole kuulnud, ikka kerge kalle väljapoole. Kui kalle liiga suureks kipub, ja väikese raadiuse puhul kipub see vägisi juhtuma, siis halgude välimistele otstele õhuke pilbas risti vahele. Halgudel jämedam või kõveram ots alati väljapoole ja muudkui tuleb. Ei ole keerulist midagi. Kui kolmandat aastat juba laod, siis on juba lumme k****! 
Kõrguse olen teinud enda kasvu järgi - kui enam üle riida ei näe, siis aitab. Vahel lõpetan ka õla kõrgusel ära.
Vot neid satipanne tahaks isegi! Praegu olen sunnitud kasutama koormakatteid ja need ei ole parim lahendus. Katte ja riida vahel peaks õhuvahe olema.

(24-04-2016, 19:15 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Koore paigutamine üles/alla on vaidlusalune teema. Isegi teaduslikult on seda valikut üritatud põhjendada ja on uuritud nii ja naapidi kuivamist. Vahe oli nii minimaalne, et vaidlus jääb ikkagi püsti.

Kui on riit varju all siis on puule jumala savi mispidi tal koor on aga kui riit on laotud välistingimustesse ja on oht, et võib sadada peale vihmavett siis on parem kui koor on ülespoole. 
Teaduslikult pole sellele ehk tõestust aga visuaalselt annab ikka kindlama tunde ja vanad metsamehed räägivad ka nii.

Võib laduda nii kõrgeid riitu kui vaja,ümber ei kuku. Tuleb lagedal laduda kaks riita kõrvuti ja tsipa sissepoole kaldu... ehk kui aluspuudega midagi juhtub,vajub riit lihtsalt sissepoole. Aeg -ajalt panna ka kahest riidast läbi peeneid pajukaikaid.... Esimesed alles poole meetri kõrguse riida sisse...ja siis nii kõhutunde ja silma järgi....Sedaviisi seisab koos imehästi. Kui on kuuris siis saab seina vahele visata risti-rästi pliidipuid,samuti kahe riida vahele. Abiks ikka.

(24-04-2016, 19:15 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Mina läksin kergema vastupanu teed ja tegin ümarriidad võrgu sisse. loobituna on riidad ka hästi hõredad ja kuivavad paremini.

Sõber olla Soomes näinud samalaadse lahenduse edasiarendust. Betoonalusele oli ehitatud tummisest võrgust mitme meetri kõrgune puur, mis täideti ilmselt transportööri abil otse puulõhkuja "väljundist". Kustkaudu halud välja võetakse, ei tea. Kas tuuakse redel ja loobitakse alla või on külje peal uks.

(24-04-2016, 19:31 PM)Daff Kirjutas: [ -> ]

(24-04-2016, 19:15 PM)motamees Kirjutas: [ -> ]Koore paigutamine üles/alla on vaidlusalune teema. Isegi teaduslikult on seda valikut üritatud põhjendada ja on uuritud nii ja naapidi kuivamist. Vahe oli nii minimaalne, et vaidlus jääb ikkagi püsti.

Kui on riit varju all siis on puule jumala savi mispidi tal koor on aga kui riit on laotud välistingimustesse ja on oht, et võib sadada peale vihmavett siis on parem kui koor on ülespoole. 
Teaduslikult pole sellele ehk tõestust aga visuaalselt annab ikka kindlama tunde ja vanad metsamehed räägivad ka nii.

riida alumine kiht koorega vastu maad, et maa niiskus puu sisse ei läheks ja järgmised iks koor ülespoole, vesi voolab allapoole ...
2 riita kõrvu laduda pole probleem, omavahel kaldu ja kokku aga kui nii 10+ riita savikünka otsas püsima saada on küsimus, eriti kui tegu on pliidipuude riitadega, halupikkus 25-30 cm. Alla 2 m kõrgusega ei tahaks ka jamada.

(24-04-2016, 19:26 PM)Basilio Kirjutas: [ -> ]Vot neid satipanne tahaks isegi!

Need ei mahu pakiautomaati, pead ise järele tulema.

Kuna puuriida eesmärk peaks olema puude kuivana hoidmine, siis ei saa ma päris hästi aru traatvõrgust tornidest, kuhu sisse puud pilla-palla loobitud on. Või on need siis pealt kaetud piisava läbimõõduga satipannidega, mis puid vihma ja lume eest kaitsevad? Meie esivanematel selliseid asjandusi kusagilt võtta polnud ja siis tuli kuhja tipuga hoopis rohkem vaeva näha.