[valdo]

Kui... esipiduritest läbi aja, siis äkki püüaks teha mingit klassifikatsiooni Eestis läbi aegade vuranud rataste põhjal. Sain järgmised tüübid ja alamtüübid:


I. Esirattale pealt kummiklotsiga mõjuv pidur.

I.a. Kangisüsteemiga pidurid.

I.a.1. Klassikaline Saksa süsteem - kangid väljaspool raamitorusid.

I.a.1.a. Aasvedruga leistangi juures. Meie oludes masslevinud 1920-30ndate ratastel. Näiteks sellel 1938.a. Wandereril, sellel 1939.a. ETK Originalil jne.

I.a.1.b. Keerdvedruga all porilaua juures. Seda süsteemi eelistati 1910-20ndatel aastatel, harvemini ka 1930ndate aastate algul. Näitena võib tuua selle 1934.a. Wandereri.

I.a.2 Kangid leistangi püsttoru seest.

I.a.2.a. Pidurivarras siseneb püsttorusse kaarega ülevalt. Oli kasutusel näiteks Brennboridel, pilt on siia teemasse postitatud.

I.a.2.b. Pidurivarras siseneb pilu kaudu püsttorusse küljepealt. Oli kasutusel teatud variandil Eesti sõjaväe Wiklunditel, pilt on siia teemasse postitatud.

I.b. Tross-süsteemiga pidurid.

I.b.1. 1930ndate lõpus kasutatud, kus porilaua sees asuvad piduriosad on kandilised. See oli kasutusel paljudel markidel - 1940.a. Saare tehase toodangul, 1940.a. Ilmarisel jne. Sõjaeelsetel Saksa päritolu või Saklsa tükkidest tehtud ratastel olen näinud ainult seda süsteemi.

I.b.2. 1950-60ndatel (või ka juba 1940ndatel?) kasutatud, kus porilaua sees asuvad osad on ümara profiiliga. Oli masskasutusel Riia jalgratastel (nt see 1958.a. Riga-26) ja paljudel nõukogude 1950-60ndate aastate ratastel.

II. Esiratta veljele alt mõjuvad, nn "inglise" tüüpi pidurid.

II.a. Klassikaline süsteem, kus kang kinnitub leistangile aasade abil.

II. b. Veidi moodsam süsteem, kus kang on viidud leistangitoru sisse. Kasutusel nt sellel rattal.

II.c. Nn. "lühikese kangiga" süsteem, kus inglise tüüpi veljepidurile oli arvat. kohapeal Eestis monteeritud lühike leistangikang, mis ei töötanud mitte pöördele, vaid tõmbele. Kasutusel nt minu omanduses oleval Derby naisterahvarattal, vanadelt fotodelt on näha, et see süsteem oli 1930ndatel üsnagi levinud.

III. Velgedele kahelt poolt küljepealt mõjuvad klotsiga süsteemid.

Olid tavaliselt trossajamiga ja nõukogude ratastel 1960-80ndatel masskasutuses. Masskasutuses on see süsteem ka kaasaja jalgrataste juures. Näiteks sellel 1982.a. Penza tehase rattal. Tulid niisugused süsteemid kasutusele arvatavasti sportratastel. Ka 1930ndatel neid vahel kasutati, kuigi väga harva - mul on paar ajaloolist fotot.

IV. Trumlisisene pidur.

IV.a. Trossajamiga. Eestis uuena liikunud ratastel vähekasutatud, kuid Läänes 1940-60ndatel aastatel tihti pruugitud süsteem, eriti Sturmey-Archer rummude juures. Minul on selline süsteem 1945.a. Nordstjernanil, millel on mõni aasta hiljem pandud 1948.a. Sturmey-Archeri rummud. Ja ühel 1962.a. Soome Hellbergil, millel on ka Inglise rummud.

IV.b. Kangajamiga.

IV.b.1. Kang kinnitub leistangi horisontaaltoru alla aasadega. Üks klassikalistest inglise süsteemidest (vt nt minu 1930ndate aastate lõpu Phillips).

IV.b.2. Kang on viidud leistangi horisontaaltoru sisse. Kui ma töötasin Soomes 1990ndate algul, siis nägin mitmeid selle süsteemiga 1950-70ndate aastate rattaid.

V. Supermoodne ketaspidur ülikallitel moodsatel jalgratastel.

Kuna ajastu peale 1990 mind ei huvita, siis jätan V. juures lahterdamise teiste kodanike hooleks.

Vist sai kõik, st ükski süsteem käsitlemata ei jäänud.