(23-02-2023, 14:07 PM)stretch Kirjutas: [ -> ]Siin oli hommikupoole pikem jutt valamise kohta, ei tea kuhu see küll kaduda võis?
prügikasti. Ehitusmehelt hakkas ka eelneva jutu kordamisena lõpuks sisu tulema, ülbitsev vorm ei sobi. Pole päris ehitusplats, kus süljelärakate lendamine maha ja mujale on ok.
sisuna eelnevale õpetusele täiendavaid vaateid valamise kohta ehitusmehelt ei lisandunud, niiet sisuna kadu ei ole.
Kopterdamise osas on ak75 märkus õige - esmalt plaat, siis labad.
Mu muljetamised pinnakõvendist siinsamas teemas 4a tagasi:
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=36849&pid=478469
Ma ei teeks torude abil valu nõnda maha. Las töö laseri ja latiga jääb neile, kes sellega igapäevast leiba teenivad. Amatööril on eeltöö käigus paika laserdatud torudega igal juhul lihtsam valada - vähem mökerdamist, võit kiiruses ja parem tulemus.
Kunagi sai rohkem suheldud ühe betoonifirma tegelasega, kelle tööks oli nende valajate töö juhtimine. Mis kuuldud lugudest meelde on jäänud - sajast üritajast saab kolm-neli head latimeest. Vajab omamoodi head silma ja tunnetust see töö.
Eespool oli juttu "teevad kuidagi ära" tüüpidest. Tean juhust, kus peremees pani sellised rekitava maja põrandat valama. mitmed ruumid ja 100+ ruutu. Hakkasid siis mehed hommikul laseri ja latiga tegema. Tegid ikka tunde, ühelt maalt said laseril patareid tühjaks ja sealt edasi panid loodi ja tunde järgi. Pumi juht oli samuti närvis, et kuivab masinasse ära see koorem. Valmis sai, siis ega vahet polnud kusmaalt neil laser töötas ja kus enam mitte. Hiljem lihviti kõvasti, aga hea ikka ei saanud. Lõpuks tehti kogu mahus tasandusvalu. Mis kokkuvõttes maksma läks, sellest peremees ei räägi..
Kobiseks ka veidi sekka. Et kui vähegi võimalik, teha põrandavalu kaetud tingimustes. Omal vitsad käes. Tegin majale kunagi põrandavalu lahtise taeva all. Kõik tingimused ok kuid kui saabus kopterdamise aeg saabus taevast ka ropp vihmavaling. Kopterdamisest polnud enam juttugi, põrand kivines silmade all ja mehed said ainult liipidega veidi siluda. Hiljem tellisin tasandussegu peale kui põrandakatte panemiseks läks.
(23-02-2023, 01:40 AM)ak75 Kirjutas: [ -> ]Vedela betooni kaal on 1m3 kohta 2500kg.
Tahaks kohe näha, kuidas sa seda päevaga teed ja laiali kannad, aga las ta olla..
Kui ma veel poiss olin ja isa noor mees. Siis kandsime iga päev segukühvlitel 4-5m3 betooni mööda objekti laiali. See oli umbes 2h töö.
Täpsemalt, Praeguse Grüne fee kasvuhoonete postvundamendid. Iga 5m tagand oli maassse puuritud auk, Traktor vedas betooni plaadil enda järel, kus sai, peatus augu kõrval, siiski pooled augud sai kantud 5m kaugusele jooksujalu. Päike lõõskas ja betoon kivines....
Tulles tagasi põranda valamise juurde siis põranda "auk" valatakse betooni täis ja silulatiga lihtsalt siledaks ja betoon ise loodib ennast?Vaatasin eile multikaid ja nii vähemalt tundus,sest ühtegi laserit ega nivelli kusagil ei näinud.
Tavaline betoon on üsna tahke tükk ja ei loodi ennast ise. Ja kui sa teed mingi vesivedela segu, mis ise voolab, siis saad sellega muud hädad kaela ja normaalset betooni sellest ei saa. Isegi suhteliselt vedel isetasanduv tahab tasandamist saada.
(03-03-2023, 13:44 PM)Mahno Kirjutas: [ -> ]Tavaline betoon on üsna tahke tükk ja ei loodi ennast ise. Ja kui sa teed mingi vesivedela segu, mis ise voolab, siis saad sellega muud hädad kaela ja normaalset betooni sellest ei saa. Isegi suhteliselt vedel isetasanduv tahab tasandamist saada.
Toetaks veel paari sõnaga.
Enam vähem loodi saad vibraga aga mitte väga suuri pindasid ja siis peab jälle betoonikihil sügavust olema. Põrand tahab ikka loodimist. Kas vanamoelist eelpaigaldatud rihtimistoru või moodsamat laser nivelliiri.
Kui teed väga vedela segu mis ise loodi vajub siis kuivamise käigus läheb ta sul ikka loodist välja. Kuna betooni mass ei ole läbinisti ühesuguse tihedusega siis vesi mis hakkab imevedelast betoonist välja settima koguneb loikudesse ja pärast on pind nagu kuivanud merepõhi. Ega ilmaasjata pole betoonil standartid.
(03-03-2023, 08:56 AM)muska71 Kirjutas: [ -> ]Tulles tagasi põranda valamise juurde siis põranda "auk" valatakse betooni täis ja silulatiga lihtsalt siledaks ja betoon ise loodib ennast?Vaatasin eile multikaid ja nii vähemalt tundus,sest ühtegi laserit ega nivelli kusagil ei näinud.
Ikka mingid majakad või silumistasapinnad peavad ka olema. Betoon saab vabalt ka hunnikus olla
Kui on tegu musta põrandaga kuhugi alla ja all on peno, siis lõigatakse armatuutijääkidest majakad, otsapidi penosse ja pealt piiksutajaga ajad kõrguse paika. Pärast silulatiga nende pealt hea loodida.
Siin pildil all paremas nukas üks näha.
Sõbra 100-ruuduse maja põranda aga
tõmbasid profid silma ja piiksutaja järgi. Vundament on ju visuaalina näha ja iga mingi aja tagant kontrollisid. Absoluutselt rõhtne ja sile sai.
Iseendale kannatab rahumeeli ka üks pikk loodiga rihtlatt osta ja sellega on ka jumalik teha isegi siis, kui selle pead pärast ära viskama. 2,3-3m max millega üldse jõuad teha, ja tegelikult ei juhtu ka
kallima otsa asjadega midagi, pesed puhtaks ja kärab edasi.
Maja 100 ruudune põrand tehti lati ja piiksutajaga pumi otsast lahmiva betooniga. Üks mees tegi mõningaste vahedega piiksutajaga betoonist majakaid ja teine tõmbas latiga. kaks teist roopisid/ loopisid betooni ette. Isegi märgade ruumide kalded said head. Kopterdamise vajadus puudus.
(03-03-2023, 15:51 PM)muska71 Kirjutas: [ -> ]tõmbasid profid silma ja piiksutaja järgi. on kahjuks tühi link.
Piiksutajaga tehakse majakad ette umbes täpselt sama vahega kui pikk on latimehe rihtlatt. Rehamees kraabib kihi enam vähem ühtlaseks majakast majakani pisikese kõrgusevaruga ja latimees tõmbab siledaks. Eksida on suht raske kui vähegi silma on.
Räägiks katuslae soojustamisest pisut.Garaaz plaanitud nii,et kui talvel peaks vajadus olema saan kaminasüdamikuga kütta ja täitsa piisav on kui mingdki pluss kraadid sisse saaks.Sarikad paigas ja hingav aluskate läheb, liitekohad teibituna ,et tuul sisse ei puhuks.Karta on ,et lihtsalt aluskate ei piisa.Ise mõtlen,et paneks sarikate vahele mingi 5 cm paksu peno?On see paha mõte?Või on paremaid ideid/lahendusi.
Olles näinud neid säästu garaaze siis koormakate ning ventilaator laeall on toimiv lahendus.
Kui on võimas puhur pole isegi koormakatet vaja.
Kilesauna saab ka talvel 100 sisse.
Ikka soojustus lakke, siis on ka hommikul soe.
Kui peno paned lakke siis kata see kindlasti kipsiga üle. Kips aitab piirata tule levikut.
(25-07-2023, 07:57 AM)tõnn Kirjutas: [ -> ]Ikka soojustus lakke, siis on ka hommikul soe.
Kui peno paned lakke siis kata see kindlasti kipsiga üle. Kips aitab piirata tule levikut.
Soojustus talvel hoiab sooja ja suvel takistab ruumi saunaks ehk kuumaks minemist.
peno garaazis vajab kindlasti korralikku ja tihedat katet.
tean juhust kus intensiivse relakaga lihvimise tagajärjel pugesid sädemed profiilpleki jätkukohast pleki vahele ja süütasid selle taga tolmu ja peno
palju pahandust koos suurte punaste autodega jms.
tegelikult vajab iga soojustus sellises garaazis kus säde lendab tihedat pealiskatet
Keegi oskab head nõu anda. Vaja oleks varugaraazi juurde minevat teed veits kohendada. Pole kunagi seal miskit kihti vist veetud ja suviti põhiliselt seal nokitsetud. Vihmadega, eriti kevadeti maa vedel ja tahaks paremaks saada.
Sai kaevatud renn maasse. Musta mulda 60cm ulatuses välja visatud, all punane savi.
[
attachment=98754]
Killustiku vedu oleks suht kaugelt, tunduvalt lähemalt saaks sellist ümarkivi karjäärist. Oleks selle kasutamine ka mõeldav või on ümaral kivil miskine miinus?
[
attachment=98755]
Geotekstiili paneks kõigepealt. Edasi siis see ümarkivi kiht 2/3 paksusest ja viimane kolmandik siis kruusa.
Või ei tasu selle kiviga üldse jännata, renn ainult kruusa täis ja hea?
Keltsa mineku ajal kevadeti just suure rekaga ilmselt sinna vaja kunagi sõita ei ole, aga enam vähem asi võiks ikka saada.
Ümarkivil on see miinus, et teda ei saa üksi teekattematerjalina kasutada. Ta ei jää kinni vaid hakkab elama. Sinu plaan on aga väga hea. See looduslik kivi seal vahel töötab nagu drenaaž. Kruus kõige peale ja saad väga hea tee. Savi peale võid kivi ka otse ilma vaibata panna.
Ok. Tänan mõtete eest.
Tekstiiliga igal pool majandatakse ja igale poole teda asetatakse, sealt ka minu mõte tuli. Kui ehk kasutada ainult külgedel, et ümar kivi ei roniks külgedele pinnasesse, ilmselt jälle ülemõtlemine.
Jällegi üks targem väitis, et ikka kogu paksus ümarkiviga teha. Ei olevat heina kasvamisse probleemi. Tõsi ta on, ülemise kruusakatte kihi korral on see 5 aastaga juba nagu muru.
Lõpuks jääb ainult asfalt lahendus, kus iga väiksemasse prakku istutab ennast elutsema võilill.