Sai siis üks "uus" sadul valmis tehtud:
Raami kahjuks avada ei õnnestunud ilma vana kummi katki lõikamiseta. Siiani kõige raskem ja aeganõudev ongi olnud uue sadula kokkupanek. Kui esimest korda teha, siis on selge, et kõik kohad on pärast katki, verised ja valusad. Aga õnnestus ja tulemus on ilus.
Sai poest toodud natuke lisanänni:
Uue lenksu valisin natuke kõrgema, et pöörates vastu paaki ei käiks. Samas sai ka uued käepideme kummid võetud kuna vanad olid siledaks kulunud ja väsitasid kätt - gaasi oma suisa tegi peopessa villid peale pikemat sõitu ( ja käis "võlli" peal ringi). Samas sai tellitud tagasadula alune uus tihend ja korviraami alused puksid.
Mõtled küll mis see lenksu vahetus on aga pea neli tundi läks ära:
Vahetatud sai ka eeblid "jõnksuga" versiooni vastu - käik on suurem ja tänu sellele on sidur ja pidur natuke konkreetsem nüüd.
Kuna uus lenks on vähe kõrgem, tuli kõik trossid ka uuesti häälestada.
Selle tulemusena on käigu ja gaasi käik väga konkreetne ja täpne, mille üle endal on väga hea meel - sõita on lausa lust!
Kõige suurem heameel on originaal vända kiilu üle koos õige mutriga - eelmised olid isetehtud ja loksud olid sees - ei taha ju et võll ära kuluks ja seda vahetama peaks hakkama.
Korvi puksi vahetades astus ligi üks eemalt naabrimees, kes uuris ja puuris ja kiitis ja mainis , et ta on omaaja eesti meister krossis ja kas ma ei tahaks endale krossi urali, millel mootor tehtud ja iga käiguga pidi nokka rebima. Eks käib vaatamas teinehomme.
Esitule veale sain ka lähemale - tundub et jukerdab pirni tagune pesa, mis ei lukusta õigesti vms ja ei anna pirnile kontakti. Eks tuleb see ka uus otsida.
Tänane päev igatahes jälle korras ja meel on hea. Eks uus sõiduasend ja välimus vajab nüüd harjumist aga eks natuke parem ikka välimuselt ja olemuselt kui ennem.
Järgmisena tuleb teine sadul valmis ehitada ja siis tõenäoliselt tulevad uued kodarad ja üks-kaks ratast sirgendada lasta.
Marko.