Ühe T-40'ne lugu

Võimalik, et kitsam velg on tagaveolise isendi alt ja laiem neliveolise isendi alt.

(03-09-2013, 08:32 AM)v6sa Kirjutas:  Russi veljed mõlemad. huvitav, et erineva laiusega võrudega.

Neljakümnel peaks olema säärased:
[Pilt: 76a611356f33639602c7ba2139c3cc9c.jpg]

EDIT: huvitav, et osad pildid nii ära kaovad...
Märkasin praegu, et sel punasel on jälle naljakad tagaveljed.

Tagumised on AHM-i alt, ehk siis mägiversiooni t-40 alt, esimesed ei ole ka t-40-ne tavalised veljed, vaid sellised nagu on teema autoril on tavalised t-40 veljed.

Laiuse vahe on iseenesest huvitav nähtus.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta

V6sa pildil oleval mägilasel on esimene velg juba uuema tüübi oma, millel kilp on velje külge keevitatud.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta

(03-09-2013, 21:26 PM)phyl Kirjutas:  Võimalik, et kitsam velg on tagaveolise isendi alt ja laiem neliveolise isendi alt.

Kas mitte tagaveolise velg ei ole väiksema läbimõõduga?

See siin peaks olema tagaveolise oma.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

(03-09-2013, 23:27 PM)viplala Kirjutas:  
(03-09-2013, 21:26 PM)phyl Kirjutas:  Võimalik, et kitsam velg on tagaveolise isendi alt ja laiem neliveolise isendi alt.

Kas mitte tagaveolise velg ei ole väiksema läbimõõduga?

See siin peaks olema tagaveolise oma.

40-l alati tagaveljeks 38 tolline välja arvatud mägivarjant ja viimasel lingil on lihtsalt 40-e originaal tavavelg,millel käib südamik välja ja saab rööbet reguleerida nagu 16/25-el. Pakun välja,et antud juhul on laiem esivelg pärit mõne uuema aja 82-e alt. Neil oleks nagu pannud tähele esiratta kinnitust 8 poldiga nagu neljakümnel. Üheksakümnendate või isegi varasematel 40-netel kasutati juba tehase poolt russi tagavelgesid ehk siis neid kitsamaid koos 13,6 rehvidega.Ise oleks otsinud juurde hoopis laiema velje ja kasutanud juba 82 rehve mõõduga 11,2-20
Vasta

(04-09-2013, 00:06 AM)sndr81 Kirjutas:  Ise oleks otsinud juurde hoopis laiema velje ja kasutanud juba 82 rehve mõõduga 11,2-20

Minu puhul oleks see tähendanud ühe uue velje ostmist ja kahe uue rehvi ostmist.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Laiema velje puhul on kindlasti tegemist MTZ-82 veljega, sinna läheb rehv 11,2-20. Minu 40-l on ka sellised kilpidega veljed ja ka minu originaal raamatus, mis traktoriga kaasa sain, on sellised kilpidega velgede pildid sees. velje rummud ja kilbid on omavahel vahetatavad, olen proovinud. Kas see aga koguaeg on niimoodi olnud või on vahepeal olnud olemas ka mõni teistsugune variant, sellele jään vastuse võlgu.
MTZ-82 veljed, mis on 5 poldiavaga, on vanema tüübi omad (esisild koosneb nn 3 jupist), uuemad on 8 poldiavaga.
Lihtsalt reklaamiks, mul on 2tk 5 poldiga velgi üle, tõsi üks on keevitatud ja teine vajab keevitust!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

Täna, üle pika aja, sai jälle trakatsiga tegeletud. Kavas oli sidurite survelaagrite vahetus.
Esimene pisem laager, oli oma töölepingu lõpetanud vist ammu juba, sest järel olid sellest ainult eraldiseisvad algosad ja needki mööda sidurikoda laiali.
Tagumine suurem püsis veel koos, kuid keeldus ringi käimast, arvatavalt oma siniste põskede pärast. Imesid juhtub, ning viimati sidur isegi lahutas Smile

   

Selleks, et vahetada survelaagreid, peab kõigepealt veits lammutama. Nimelt, seisab laagrite eemaldamise ees üks hammakas, mis omakorda on ühes tükis õõnesvõlliga, mis omakorda on kinni laagri küljes, mis omakorda on kasti sees, nelja poldiga kinnitatud kaane taga.
Et seda kätte saada, peab kõigepealt lahti päästma siduri pedaalide hoovastikud.

   
   

Hoovastikud kinnituvad võllile, mis omakorda on vaja välja tõmmata siduri kahvlist. Kahvleid hoiavad võllil kinni poldid.

   

Peale poltide eemaldamist, saab võllid kahvlite seest kätte. Et võllid suvaliselt kahvlites ei pöörleks, on sinna paigaldatud kiilud.

   
   

Et kahvlid võllide külge kinni ei roostetaks, noh, selle eest on hoolitsetud piisavalt suurte läbilaske võimetega tihenditega, mis lahkelt poole kasti õlist, sujuvalt sidurikotta saadavad, mille tulemusena saavad õlitatud kõik võllid ja metallist kaadervärgid ka traktori karkass, ja kõik muu... välja arvatud survelaagrid, milledele õli marjaks ära kuluks.

   

Külje pealt, läbi sidurikoja, jookseb sinna võllindusse sisse üks ölinippel. See tuleb ka ära keerata.

   
   

Kui kõik see padajann on eemaldatud, Peab lahti kruttima, nelja poldiga kinnitatud kaane, mis asub laagrite taga.

   

Seejärel, saab sealt kätte, juba terve selle laagrite ja võllide jura.

   

Kui kaadervärk käes on, peab järgmiseks eemaldama selle nelja poldiga kaane komplektist. Selleks on vaja kõigepealt ära võtta stopper

   

Siis, tõmmitsa abiga, tagumine laager

   

Siis veel üks stopper

   

Ja siis lõpuks saab kõik jupid üksteisest lahutada. Selle kaane sees on üks simmer, mis hoiab kasti õli eraldumast sidurikotta. Minul polnud seda täna kusagilt võtta ja töö jäi pooleli. Homme Lähen ostan ja lappan jubinad jälle kokku.

   

Sidurikojas asuvad veel kaks otsakaant. Need ma kruttisin ka lahti, kuna olid õlised. Ühe tagant leidsin kamaluga mingit ollust. Ma arvan, et terve kast võib seda täis olla, kuid kasti pesu on nagunii plaanis.
Kaante tagasi panekuks ma tihendit enam ei kasutanud, kuna tänapäevased profi silikonid on paremad. Kaante poldid olid läbivad, ehk otsapidi kastis. Seega ma määrisin silikoni ka keermetele, nii igaks juhuks.

   
   

Ah läks meelest juba, mingi aeg sai ka esisilla ja roolivõimu tihendid üle käidud. Roolivõimu sügavuti ei sukeldunud, kuna ta töötas. Vahetatud said ainult lihtsamad tihendid. Puhastatud ja värvitud sai ka ühte poolraami. Kohe, kohe leiab aset ka teisa poolraami tegemine Smile ning esisilla värvimine. Seejärel saab lahti katkuda tagumise osa.
Tollel poolraamil puudus üks tift, mis sai ka koheselt treitud ja paigaldatud. Rohkem nagu polegi edusamme Smile

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Tiftidest rääkides, mul oli MTZ-80-l aastaid probleemiks, et traktor tahab peale kevadisi harimisi pooleks minna. Siis viga aru ei saanud, muudkui keerasin polte kinni. Kui ükskord pooleks võtsin, selgus et tiftid on puudu, panin uued tiftid ja enam pole juba aastaid olnud probleemi, et traktoril mootor tahaks muus komplektist eralduda.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta

(01-11-2013, 08:56 AM)saarrand Kirjutas:  Tiftidest rääkides, mul oli MTZ-80-l aastaid probleemiks, et traktor tahab peale kevadisi harimisi pooleks minna. Siis viga aru ei saanud, muudkui keerasin polte kinni. Kui ükskord pooleks võtsin, selgus et tiftid on puudu, panin uued tiftid ja enam pole juba aastaid olnud probleemi, et traktoril mootor tahaks muus komplektist eralduda.

Meil MTZ-50 kerib vasakul poolraamil üks polt end tihti lahti. Äkki sama viga.
Vasta

(01-11-2013, 09:36 AM)raivo45 Kirjutas:  
(01-11-2013, 08:56 AM)saarrand Kirjutas:  Tiftidest rääkides, mul oli MTZ-80-l aastaid probleemiks, et traktor tahab peale kevadisi harimisi pooleks minna. Siis viga aru ei saanud, muudkui keerasin polte kinni. Kui ükskord pooleks võtsin, selgus et tiftid on puudu, panin uued tiftid ja enam pole juba aastaid olnud probleemi, et traktoril mootor tahaks muus komplektist eralduda.

Meil MTZ-50 kerib vasakul poolraamil üks polt end tihti lahti. Äkki sama viga.

Ma seda polti alati keeranud kinni kui tööd alustan, ikka ta tuleb lahti. Raivo, ma ütlen et keerake seda kinni ikka kui tööd alustateWink
Vasta

Loctite valikus on keermeliim nr. 2701, mis võtab poldi nii kinni, et lahti saamiseks peab polti kuumutama 300 kraadini, muidu ei tule. See on välja töötatud just traktoritele, koppadele jne, kus poldid kipuvad irduma vibratsiooni mõjul. Sobib keermele kuni M20. Osta saab seda Forsist. Hind on 6.86. Proovige ära, ehk on abi.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Peab kodanik Viplalaga nõustuma,et aeg on edasi läinud ja tänapäevased liimid on edasi arenenumad,kui mis tahes veneaegne epoliimi segu.


Vasta

Minul oli siduri survelaagritega selline probleem, et vahetasin oma 3x järjest neid. Probleem selles ,et on müügil praak survelaagrid. Mille tunneb ära ,kui pisikese kruvikaga vaadata survelaagri seesmise võru vahelt ,kuidas separaator on tehtud. Mul oli 3x järjest survelaagri vahetus sest separaator oli pmst tehtud U profiil plekist ,mille põhjas olid augud ja aukudes olid kuulid. pealt oli näpitsatega see u pofiil kahe kuuli vahelt natuke kokku pigistatud. U profiil ise oli rõngasse keeratud vastavalt laagri läbimõõdule. Hea separaator on selline ,kus on kaks aukudega metall ketast ja kuulid on nende vahel ning need kettad on vastava distantsiga korralikult kinni. Head määret soovitan ka süstlaga sealt prao vahelt enne sisse pressida nii palju kui läheb. Kokku panekul soovitan jälgida selle tehase määrde ava ja muude detailide omavahelist asendit. Seal vist oli mingi värk ,et kui panna survelaagier 180 kraadi teisipidi siis vist määre ei jõudnud kuskile vahele. Huvitav kuidas sa need kahvli võllid ilma jõuvõtuvõlli kangi eemaldamata (lühemaks lõikamata) kätte said? Mina lõikasin endal jõuvõtuvõlli kangi nii ära ,et sain kahvli võlli kätte pärast keevitasin järgijäänud kangi jupile toru otsa ja siis saab pmst ilma kangita sõita ,kui vajadust pole. põrandal kohe ruumi rohkem. Vajadusel saab läbi põhja toruga kangiga jõuvõtuvõlli lülitada.
Vasta

Tere.
mul ka sama teema, jõuvõtuvõlli kang käib külge vaid vajadusel. toru kangi küljes keevitet ja alumisel jupil auk läbi ja splindiga külge kui vajadus tekib. aga mina ei julgenud oma massinal midagi tagasi panna ilma tihendita. tagusin aga tihendipapist uue välja ja õrn kiht hermetsi ka kummalegi poole. nt käimari kokku panemisel olid igasugused kaaned juba parajad vibud, metall vastu metalli vist ei jääks pidama. loomulikult hermetsi või silikooniga. ja muidugi kuidas on koostatud käigukasti korpus on müstika. nagu oleks muldvormi valatud ja pinnad viiliga kergelt üle käidud. kui pealmine kk kaan oleks malmist, peaks seal vist mingine 1cm korktihend all käima. et kudagi õli pidama saada. aga praegu on nagu saand hea. jõudu ehitamisel.
Vasta

(07-11-2013, 20:44 PM)Laurimetall Kirjutas:  Minul oli siduri survelaagritega selline probleem, et vahetasin oma 3x järjest neid. Probleem selles ,et on müügil praak survelaagrid. Mille tunneb ära ,kui pisikese kruvikaga vaadata survelaagri seesmise võru vahelt ,kuidas separaator on tehtud. Mul oli 3x järjest survelaagri vahetus sest separaator oli pmst tehtud U profiil plekist ,mille põhjas olid augud ja aukudes olid kuulid. pealt oli näpitsatega see u pofiil kahe kuuli vahelt natuke kokku pigistatud. U profiil ise oli rõngasse keeratud vastavalt laagri läbimõõdule. Hea separaator on selline ,kus on kaks aukudega metall ketast ja kuulid on nende vahel ning need kettad on vastava distantsiga korralikult kinni. Head määret soovitan ka süstlaga sealt prao vahelt enne sisse pressida nii palju kui läheb. Kokku panekul soovitan jälgida selle tehase määrde ava ja muude detailide omavahelist asendit. Seal vist oli mingi värk ,et kui panna survelaagier 180 kraadi teisipidi siis vist määre ei jõudnud kuskile vahele. Huvitav kuidas sa need kahvli võllid ilma jõuvõtuvõlli kangi eemaldamata (lühemaks lõikamata) kätte said? Mina lõikasin endal jõuvõtuvõlli kangi nii ära ,et sain kahvli võlli kätte pärast keevitasin järgijäänud kangi jupile toru otsa ja siis saab pmst ilma kangita sõita ,kui vajadust pole. põrandal kohe ruumi rohkem. Vajadusel saab läbi põhja toruga kangiga jõuvõtuvõlli lülitada.

Kurat, määret ma kavatsesin vahele küll pritsida, kuid läks meelest. Homme vaatan, kas annab veel toimetada.

Kuidas seda survelaagrit teisiti üldse panna annab? Tal ju ühel pool paks metall, mis peab surve vastu võtma ja teisel pool plekk. Kas seal üldse annab midagi valesti panna? Ma kokku lapates vaatasin, et kas on mõnel detailil teisiti paneku võimalust, kuid ei suutnud midagi avastada.

Jõuvõtuvõlli kangiga oli keegi minust ette juba jõudnud ja pika kangi asemel, vaatas vastu lõigatud jupats.

(07-11-2013, 20:44 PM)poiss Kirjutas:  Tere.
mul ka sama teema, jõuvõtuvõlli kang käib külge vaid vajadusel. toru kangi küljes keevitet ja alumisel jupil auk läbi ja splindiga külge kui vajadus tekib. aga mina ei julgenud oma massinal midagi tagasi panna ilma tihendita. tagusin aga tihendipapist uue välja ja õrn kiht hermetsi ka kummalegi poole. nt käimari kokku panemisel olid igasugused kaaned juba parajad vibud, metall vastu metalli vist ei jääks pidama. loomulikult hermetsi või silikooniga. ja muidugi kuidas on koostatud käigukasti korpus on müstika. nagu oleks muldvormi valatud ja pinnad viiliga kergelt üle käidud. kui pealmine kk kaan oleks malmist, peaks seal vist mingine 1cm korktihend all käima. et kudagi õli pidama saada. aga praegu on nagu saand hea. jõudu ehitamisel.

Ilma tihendita lähevad vaid sirged ja pisikesed pinnad omavahel kokku. Suuremate puhul ma kasutan ka tihendit silikoniga. Samas suurt vajadust tegelikult ei oleks isegi seal, sest vastavad silikonid võtavad kõik kinni, ka kõverad pinnad. Ma kasutan mingit spets Loctite oma (nr14414), mida võib panna hermeetikuks kuni 6mm pragudele. Korduvalt proovitud ja töötab. Kuid ikkagi topin tavaliselt ka tihendi lisaks. Tänapäeval on olemas vastavad hermeetikud, mida võib ka õlistele pindadele kanda ja ikka töötavad. Kallimad maksavad 100 euri tuub. Igasugu imeasju on olemas.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Täna sai veits aega, et õhtul trakatsiga jännata.

Kõigepealt lappasin survelaagrid kokku uuesti. Mõned päevad tagasi, kui ma olin simmerlingiga linnast tagasi jõudnud, tuli välja, et seal süsteemis käib veel üks simmer, mida ma polnud muidugi enne näinud. Simmer ise käib ümber peavõlli, rulllaagri ees. Nu sai siis veel korra linna sõidetud ja sama soojaga ostsin kohe ära ka tavotiniplid, oma 20tk.
Hoobasid ma enne tagasi ei pane, kui kast on puhastatud ja värvitud.

   

Järgmiseks kiskusin laiali kõik mis kastist ettepoole jääb. Midagi oli juba enne puhastatud, ülejäänu sai ka puhtaks nühitud ja krunditud. Ma ei teagi, kuidas nimetatakse seda metalljurakat, mis ees poolraame koos hoiab aga sealt leitsin kaks järjekordset pragu. Tundub, et see aparaat on omal ajal kõvasti vatti saanud.
Rellakaga lõikasin pragude kohale tummised sooned, peaaegu teisele poole välja, sest teiselt poolt ligi ei pääse, ja seejärel siristasin nad kinni. Praegu seda kirjutades tekkis uitmõte, et huvitav, kas tegemist võis olla hoopis malmiga? Siiski vist mitte.

   
   

Peale keevitust sai jälle rellakas kätte võetud ja krunt peale.

   
   

Puhastatud ja krunditud sai ka esisild.

   
   

Esisilla juures läksin üle läti krundile. Mõtlesin et prooviks ja ma peaks mainima, et ma vist ei taha enam ühtegi teist krunti näha Smile, ideaalne kuivamine, katab kui kurat, ei tilgu ei jookse, roostevastased ained ja muu plä plä plä, odav ning lasin ka toonida teist. Soovitan soojalt.

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

See esisild läigib sul kui kurat, sinna ei hakka ükski värv külge. Kruntvärv peab olema matt.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(08-11-2013, 01:10 AM)Marko Kirjutas:  See esisild läigib sul kui kurat, sinna ei hakka ükski värv külge. Kruntvärv peab olema matt.

Värskelt lastud, kuivamata värv läigibki ju Smile

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Ise tead! Ma olen rääkinud. Hau!

Tsiviliseeritud inimesed pesevad pärast värvimist püstoli puhtaks, selle ajaga on kõik minu nähtud kruntvärvid jaba matistunud. Ei tahtnud norida.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

(08-11-2013, 01:54 AM)Marko Kirjutas:  Ise tead! Ma olen rääkinud. Hau!

Tsiviliseeritud inimesed pesevad pärast värvimist püstoli puhtaks, selle ajaga on kõik minu nähtud kruntvärvid jaba matistunud. Ei tahtnud norida.

Peale silla värvimist, tegin pildi, ning värvisin seejärel teisi detaile edasi Smile Pritsi pesin puhtaks peale tööde lõppu.
Käisin momendil garaazis ja tegin krunditud detailist pildi värvitud detaili taustal. Ega selle telefoniga pildistades suurt aru pole saada, kuid krunt on matt mis matt. Kui soovid, ma võin sulle Smartpostiga näidise saata Smile

   

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 42 külali(st)ne