Ilmarine kreissaag
#1

                   

Tegemist on levinud aparaadiga (iga paari kuu tagant mõni müügis), seega otsustasin oma parendusi jagada, ehk on kellelegi abiks. 
Süle raam on tehtud vinkelrauast. L-profiil siis moodsamalt. Kuna see on üks p a s k materjal, siis oli minu kätte jõudmise hetkeks juba vähemalt 5 kraadi algasendist mööda, lisaks paendus iga tööliigutuse ajal veel natuke lisaks. Tüdinesin ära ja asendasin kaks vinklit nelikanttoruga. Tegelikult muidugi tegin kahe lisajupiga algse materjali nelikanttoruks. Pildil need mustaks värvitud osad. Saagimine on pärast seda puhas lust, ei mingit paendumist enam.
Ketast katva turva?kiige pärast oli süle sees saeketta pilu 10+ sentimeetrit. Väiksemate juppide poolitamisel päris ohtlik, korra sain tunda ka Sad
Kiige oli enne minu kätte jõudmist mittevajalikuks hinnatud ja eemaldatud, seega tegin ohtliku ava väiksemaks. Vana olukord valgete täppidega.
Überlaiad "neegriveljed" paigaldasin kohe peale soetamist, mitu aastat tagasi. Seepärast oli vaja uuele konstruktsioonile auk sisse lõigata, muidu jäi saetava materjali mõõt häbematult pisike. Veljed on suvalised vanema Fordi piduritrumlid, mis toorelt originaalrataste külge keevitasin. Malmi saab väga lihtsalt terasega ristata, lihtsalt keevitad ja palvetad, et prõksu ei käiks....
Operatsioon oli vajalik, kuna originaalis allolevad rattad ei nõustunud veerema ei murul, ei graniidipurul. Lisaks muutus töölaua kõrgus mulle jupi maad paremaks.
Süle õigekspaenutamisel oli heaks abimeheks GAZ21 latt-tungraud. Töötab ka külili väga hästi.
Kui keegi teab, mis on selle ühe kesknipliga võlli sees, võib siia kirja panna. 
Loomulikult võib ka oma sama mudeli parendusi jagada.

EDIT: pealkiri lõpuks ometi parandatud

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#2

Risustan vähe teemat enda kreissae ringiehitusega. Mõte arenes sellest, et mul sai villand see pidev palgi edasi-tagasi sõudmine ning munadevahel lõikamine. Saag sai ringi tehtud nii, et ketast saab üles-alla liigutada ning palki tuleb edasi lohistada. 

Esimene proov.
[Pilt: 011185362733952.jpg] 

Sae raamiks sai vana töölaud, mobiilsemaks muutmiseks paigaldatud veopesa ning sild. Ketast saab liigutada kergelt ühe käega, seistes ise lõikekohast eemal. 

Lõpp produkt.
[Pilt: 0111853629e06ce.jpg]
Kevadel sai kuskil 20 ruumi puid läbi lastud ning jätkab oma ülesannet järgmine kevad.
Vasta
#3

Pilti ei ole aga miks keegi rullikuid palgi alla ei tee, et materjali kergem nügida oleks ?
Vasta
#4

Oli kunagi majapidamises samasugune kreissaag, nagu teemaalgatajalgi.
Tegu Ilmarine tehase ПРД saega.
                     

Ketta liikuv sirm visati samuti suht alguses minema.
Mäletan juhust, et kukkus lõigatud paras puujupp nagu niuhti otsapidi kettakaitsesse sisse. Käis korralik pauk ja saag seisis. Kettakaitsest viskas välja päris arvestatavaid teravaid puutükke. Üks tabas ka põske ja veri oli taga. Õnneks silma ei tabanud, aga peale seda oli alati võsasae võrkvisiir näo ees.
Seda kohta mõtlen, kuhu lõigatud puujupp kukkus.
   

Juurde sai leiutatud reguleeritav lõigatava materjali pikkuse piiraja. Veel oli plaanis teha sülelaua liikumine jalaga juhitavaks. Targemate väitel pidi nii kiiremini ja vähema jõuga läbi saama. Ehk siis käed materjali ette tõmbamiseks ja jalg lõikamiseks.
Selle teostuseni ei jõudnudki ja kommenteerida ei oska. Elektrimootor läks muuks kasutuseks ja saag kadus ka kuidagi muude aparaatide ehitusmaterjaliks ära.
Vasta
#5

Mul ka selline
Toru on paksult määret täis, mis seal muud ikka on.
Liikuvat katte osa pole mina seal kunagi näinud, suuremale sai laperdamise vähenduseks vinkel keevitatud.

Ja VEDRUD, seltsimehed, lisage vedrud!  
Nendega reguleeritakse kiige "kaaluta olekut", ukse sulgemise vedrud on mul mitmel pool selleks kasutusel, isegi poes saada.
(ketiga piiraja teisele poole käigu parajaks piiramiseks muidugi ka)

Liiga suur vahe kelgus kus ketas käib "reguleeritakse" parajaks vineeriga,  renni põhja paari poldiga (veekindel) vineeririba ja saag saeb sinna siis nii väikese tee kui heaks arvab. Kohe väheneb see oht, et sealt vahest mõni lahtine tükk pahandust tegema pääseb.
Vasta
#6

Mul ka niisugune elukas olemas. Saeb, vaatamata auväärsele vanusele. 
Täpsustus: neid saage tegi Teras, Rannamõisa tee ääres. Talleks tegi ekskavaatoreid.

Ära vägista, võta suurm haamer!
Vasta
#7

Kaasfoorumlase meli666 esitletud dokument väidab tootjaks Ilmarine....

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#8

Terase tehase kreissaag selline.
         
Vasta
#9

Terase oma on neile, kellel jupid kärusse kukuvad transpordiks. Ise eelistan kohe kuuri viskamist, see tuleb parema käega heamini välja miskipärast. Eks see harjumuse ja käelisuse küsimus on, tööd saab teha mõlemat pidi. Paremakäelistel on muidugi palki vedada paremalt vasakule oluliselt meeldivam.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#10

ai kurja, ma ei teadnudki, et Terasel ka saag tootmises oli, mul kogemus Terase seifi, saunaahju ja suitsuahjuga, kõik olid hääd asjad. Kreissaag on mul vanaisa tehtud, puitraami sisseehitatud laagritega jne kuid Ilmarise saagi olen näind.
Vasta
#11

Pikemat aega olen tahtnud Ilmarine tehase kreissaagi ja lõpuks sai üks soetatud.
Nii palju kui ma uurinud olen siis oli neid isendeid 3kw ja 4kw..... aga isend mille mina soetasin on 2.2kw mootoriga kuigi visuaalselt näeb välja nagu tehase mootor.
On kellegil veel sattunud 2.2 kw isend?? 

Siis veel ,et raamatust vaatasin ,et määrde nippel võllilaagritele on võlli keskel aga minu isendil seda ei ole. Kas see võll on keskelt tühi ,et võin julgelt sinna puurida,keermestada ja nippli otsa keerata?

Milliseid rattad soovitate?

Kas originaal kettaga on üldse mõtet jännata või tuleks kõvasulam ketas soetada?

Igasugused modifikatsioonid mis kasuks tulevad on teretulnud.
Vasta
#12

Kilovattide kohapealt vaikin salapäraselt kuna endal suure mootoriga. Võlli kohta ütleb talupojatarkus seda, et ilma niplita on pandud kinnised laagrid, kesknipliga peaksid olema ühelt poolt lahti. Kui sinna nüüd jõhkralt määret suruda, siis tegelikult mansett/simmer laseb väljast sisse küll, iseküsimus on see, mis selle 40+ aasta vanuse toru kultuurikihist kaasa läheb ja kas see laagrile meeldib. Ma ise pole enda oma julgenud määrida veel, ootan kuumenemist või häälitsemist.
Kõvasulami koha pealt ei oska midagi arvata, mul siuke naelasem materjal ja lendavad plaadid ei tundu hea mõte. Puhta puiduga teine teema muidugi.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#13

Olen näinud mingi kohaliku tootja saagi (puna-sinine, Ilmarine?), millel võlli otsas ka koonus pakkude lõhestamiseks - teab keegi kas see oli juba tehasest lahendus või samkompunn?

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)
Vasta
#14

(01-09-2020, 13:46 PM)Walter Kirjutas:  Olen näinud mingi kohaliku tootja saagi (puna-sinine, Ilmarine?), millel võlli otsas ka koonus pakkude lõhestamiseks - teab keegi kas see oli juba tehasest lahendus või samkompunn?
Heh, ma ka googeldades sattusin seda nägema, tundub tehase toodang olema.

https://www.osta.ee/kreissaag-37589294.html
Vasta
#15

Minul ka selline Ilmarine saag olemas. Ostsin ca 12 aastat tagasi, alguses kasutasin väga palju, nüüd vähem. Pigem siis kui halumasinaga pole hea või otstarbekas teha. Aga pean tunnistama, et tegemist on väga hea saega. Ketas on 57cm läbimõõduga ja kordagi pole mingeid probleeme olnud. Määre sisse ja juhe sappa ning tööle!

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#16

Kindlasti on ta parem kui tänapäeva plekk kärakad. Aga tundub ,et nurgikut selle masina ehitusel ei ole kasutatud, kõik mis kokku keevitatud on kõver Big Grin
Metall lapakas kus kelgu sõrm läbi läheb oli ühelt poolt valepidi pandud ja ,et sõrm ikkagi august läbi läheks oli kelgu jalg kõveraks väänatud (tehases) aga lõikasin selle lahti, keerasin õiget pidi ning suristasin kinni. 

Kohe üldse ei viitsi neid laagreid sealt lahti võtta ,et uurida kas on kinnised või mitte, lihtsam vist auk puurida ja nippel külge ja eks siis ole näha/kuulda kas määrib Big Grin
Vasta
#17

(02-09-2020, 18:50 PM)Xtreme Kirjutas:  Kohe üldse ei viitsi neid laagreid sealt lahti võtta ,et uurida kas on kinnised või mitte, lihtsam vist auk puurida ja nippel külge ja eks siis ole näha/kuulda kas määrib Big Grin
Kas sul siis võlli peal määrdeniplit pole? Minul küll on.

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 
Vasta
#18

Minu omal ei olnud määrdeniplit aga tänase seisuga on Big Grin

Kiskusin rihmaratta, ketta jne küljest ,et oleks laagrit näha ning torkasin traadi laagrist sisse ,et teada saada kas on kinnine või mitte, igatahes traat läks läbi.
Siis puurisin, keermestasin ja panin nippli otsa, pumpasin umbes 2 tuupi määret sisse ja tuli ilusti läbi laagri.


Tegin laagrist ja peal olevast numbrist pildi, kui keegi peaks tulevikus tahtma laagreid vahetada.
Panin mootorist ka pildi ,et kuidas teile tundub kas on tehase mootor? Siis oleks vähemalt teada ,et tehasest tulid nad ka 2.2 Kw mootoritega.






[Pilt: XpWlsiR.jpg]



[Pilt: lWmICGg.jpg]

[Pilt: FDLF2vC.jpg]
Vasta
#19

Jäi üks korralik isend oksjonil silma. 
https://www.osta.ee/kreissaag-163583289.html
Vasta
#20

Mõtlesin täna, et peaks kreissae kiigel kui ka kaitsmel olevad avad nö väiksemaks tegema aga vaatasin ,et ilm ilus ja saeks hoopis viimased kaikad ära Big Grin
Ei olnud kõige parem otsus Big Grin Nagu arvata võis, tiris kaika sinna vahele ja lükkas ketta kaitsmesse.
       


Päästsin ketta valla ja tundus ,et läks oma algasendisse tagasi (kindel veel ei ole)  aga ühel hambal ülevalt 1/3 läinud ja teisele hambale väänas 90 kraadise räsa.

On kellegil kogemust, kas see vigane hammas hakkab ka mingit tuntavat mõju avaladama või mitte?
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 15 külali(st)ne