[Heiki5]

Siin liigub kindlasti elektriga kodus olevaid kodanikke. Garaazi tuleb eraldi kaitsme alt 3x16a vool, millest 1faas on valgus, 1faas 220v seinakontaktid ja 1faas läheb edasi tehnika hoiustamis garaazi ja keldrisse. 
Probleem selline,et umbes pooltel kordadel lööb selle 16a kaitsme välja kui kasutada 2,2kw mootoriga autotõstukit(isegi siis kui sellel faasil ühtegi teist tarbijat pole. Hetkel veel pole probleemi esinenud juhul, kui tõstuk panna läbi 30m 3x1,5 pikendusjuhtme(äkki piisaks ka lühemast, pole veel katsetanud). Probleemi juures on kõige häirivam see,et pole pidev vaid tekib alati ootamatult. 
Ehk kellegil mõtteid.

[Etsike]

Mootori nominaalvõimsus on üks asi, käivitushetkel tahab rohkem ampreid saada. Proovi aeglasema reaktsiooniajaga kaitset.
Kui aga pikk ja peenike pikendusjuhe on vahel, siis see toimib pudelikaelana, ei lase nii palju ampreid läbi, et kaitse välja viskaks. Loe, mis pikendusel kirjas. Pakuks, et "MAX 1500W" vms.
Proovi aeglasema reaktsiooniajaga kaitset.

[vootele]

"elektriga sõidab kinni "
Nagu ei oleks elekter puudu.

Novot, eks. Samas lahti ei tule muudmoodi kui mehhaaniliselt seestpoolt

[olli]

Kui hetkel on kasutusel B16A kaitse, siis C16A võiks aidata.

[mossepower]

"elektriga sõidab kinni "
Nagu ei oleks elekter puudu.

Novot, eks. Samas lahti ei tule muudmoodi kui mehhaaniliselt seestpoolt

Kas üks ja sama mootor sõidutab nii kinni kui teeb ka lahti?
Kui mootorid erinevad, siis esimese asjana pakuks avamismootori massiprobleemi, nt. korrosiooni tõttu.

Kui see pole probleem, siis järgmine asi oleks vaadata multimeetriga avamisfunktsiooni voolu olemasolu juhet mööda luugimootorisse minevasse pistikusse ja võimalik korrosioon pistiku klemmidel.

[MeelisV]

Vaheküsimus kas see 3x16 on 3f või 3x1f kaitsmed.
Kui vanad ja mida varem on sealt läbi lastud. 

Kaitsmed ka väsivad kui on pikalt piiripeal kasutatud ja tihti lülitatud.

[rollingjack]

Vaheta see 1 faasiline hüdroplokk, mis tõstuki ajamiks on, 3 faasilise vastu, uue leiad näiteks Hydroskandist või tõstukimüüjate käest.
Olemasolev 1 faasiline müü maha, on veel kohti, kus 3 faasilist voolu pole.

[vootele]

Pakun, et mootor on ikka sama.

[mossepower]

Pakun, et mootor on ikka sama.

Siis on insenerid iseremontijale karuteene teinud kui lihtsa ja lollikindla solenoidi põhise luku avaja asemel on aeglase sulgemise seadmega ühine integreeritud süsteem. Aga kas avamissignaal siis mootorini jõuab?

[vootele]

Pakun, et mootor on ikka sama.

Siis on insenerid koduremontijale karuteene teinud kui lihtsa ja lollikindla solenoidi põhise luku avaja asemel on aeglase sulgemise seadmega ühine integreeritud süsteem. Aga kas avamissignaal siis mootorini jõuab?

Ok kui juttu oli lukust ja lahtisõitmise mootoritest, siis need on ikka eraldi. Sel masinal sõidab korras luuk puldist elektriliselt lahti muidu. Kui ma luku seest lahti teen käsitsi, siis luuk vähemalt nupust kinni sõidab - tundub, et lukk on see, mis ei toimi või ei anta ECU-le infot, et lukk on avatud asendis. Ma ei tahaks seal neid sisepaneele hakata suvaliselt eemaldama, raudselt läheb seal mingeid tüübleid jms katki, kui ma seal kangutama hakkan...

[sturmbannführer]

ei pruugi olla mootorid samad.kas pagassi valgustus töötab

[mossepower]

Siis süsteem veel keerulisemaks aetud. Mina eeldasin, et lahti teeb solenoid luku ja gaasiamort avab luugi ning ainult kinnipanekekuks on eraldi mootorit vaja.

Tüübleid ei tasu karta, purunevad need ka remondimeestel ning mõni tüübel on tegelikult loomulik kadu, millele keegi üldjuhul tähelepanu ei pööra kui paneel normaalselt kinni jääb.

[Heiki5]

Tänud kõigile vastamise eest.
Kaitse tõepoolest B16, kuna see kõige lihtsam ja odavam varjant, siis proovin, mis juhtub, kui c16 panna.

Kaitse on 3x16, ehk siis "karp" on ikka üks mitte 3 "karpi" kõrvuti, kuid eks neist kolmest on see nn. pistikupesa faas kõige rohkem vatti saanud(selle pealt käinud nii kompressor, kui keevitus), kuid enne tõstuki ostmist pole kordagi välja löönud 6a. jooksul. 

Kui kaitsme vahetusest abi pole, vahetan hüdroploki välja.

Selle peale mõtlesin ka ise, et pikk ja peenike juhe toimib pudelikaelana ning niipalju voolu, kui mootor tahab ei mahu sealt lihtsalt läbi ning tänu sellele jääb ka kaitse sisse

[Mahno]

Just. Ja mingi logiseva-naguseva luugi peale keerab ainult sõidumees makki kõvemaks.

Aga kui tõsiselt, siis kõige halvemal juhul tuleb tüüblid esindusest osta ja üldjuhul ei maksa nad isegi seal miljonit.

[13piisab]

Tarbesõiduki elektrimure siia teemasse tõstmine ajas ülal postitused garaažikaitsme omadega veidi segi.
aga las see küsimus jääda veel vähemasti mõnedeks aastateks (kui mitte aastakümneteks) eraldi teemat mitteväärivaks

[marguliina]

Kas keegi teab kedagi või omab kontakte, kes toob põllumajandus tehnikat taanist?

[Mihkus]

Plokirattaga kallutus on lihtne viis silindri pikkuse kahekordistamiseks, aga paha on silindri vardana töötamine nõtkele samuti kahekordse koormusega.

Siin liigub kindlasti elektriga kodus olevaid kodanikke. Garaazi tuleb eraldi kaitsme alt 3x16a vool, millest 1faas on valgus, 1faas 220v seinakontaktid ja 1faas läheb edasi tehnika hoiustamis garaazi ja keldrisse. 
Probleem selline,et umbes pooltel kordadel lööb selle 16a kaitsme välja kui kasutada 2,2kw mootoriga autotõstukit(isegi siis kui sellel faasil ühtegi teist tarbijat pole. Hetkel veel pole probleemi esinenud juhul, kui tõstuk panna läbi 30m 3x1,5 pikendusjuhtme(äkki piisaks ka lühemast, pole veel katsetanud). Probleemi juures on kõige häirivam see,et pole pidev vaid tekib alati ootamatult. 
Ehk kellegil mõtteid.

Mootorite käivitamiseks sobib D või C ja automaat kaitse väsib ära kui kogu aeg välja paugutatakse. Vene ajal olid kaitsekorgid, see korra välja lõi, siis oligi kööga, nimivoolu enam isegi kaudselt ei pidanud.

[MeelisV]

küsimus hoone torusüsteemidekohta - elektrolüüs, uitvool, staatiline jms. tegurid
vastata võib vabalt ka privaatselt ja ei pea seda foorumit reostama teemavälisega

aga juhtum selline keldris jahutusmasin koos veepaagiga lisaks ka pumbad
jämedad raudtorud lähevad püstikuna ülesse (keevis ühendusega) korruseid on 6
jagunevad korruste peale laiali samuti keevisena enne lõppu on jupp (mõned meetrid) alupex tüüpi toru, et saavutada paindlikus 
ja nende torude otsas vask torudega jahutusradikas. alumiinium ribistikuga

ringi voolab vesi ja torudele on paigaldatud ka Baueri veetöötlusseade juba aastaid.

põhiliselt on nüüd probleem ülemistel korrustel 5 ja 6 

s.t. on ilmnenud, et seal lõpus vase osas tekivad anomaalsed lekked läbi vase seina. 
enamasti küll piirkonnas kus on toru torusse joodetud aga on olnud ka keset sirget toru toimunud leke.

kuidas tuvastada viga ja parandada olukorda.

oma mõtted

jahutusradikad on maandamata - uitvool ?
staatiline - tulenevalt alupexist ? tulenevalt kuivast tolmusest õhust ?

elektrolüüs ?

ehk nagu polegi oma mõtteid 

[pvr]

Kavitatsioon?
See oleks loogiline kui lekked esineksid liitmike läheduses ja voolusuunas liitekohast allavoolu. Kunagi oli üks keskküttesüsteem kus vased läksid vahetusse kuna nüri torulõikajaga olid igalpool toruaugud väikseks pressitud ja teravad servad torustikus seespool mis tekitasid siis vastavalt veekeeriseid. Lahendus oli jupp jupihaaval välja vahetamine. 


Kuulasin business of machining podcasti ja seal räägiti vee mineraalide sisalduse muutmisest jahutusvedeliku valmistamiseks. Ja seal oli jutt selline, et destvesi ei sobi kuna on oma olemuselt "näljane" ja see hakkab metallidel korrasiooni põhjustama. Seetõttu kasutatakse kritilistes kohtades tagurbidi osmoositeel puhastatud vett mida vajadusel mineraliseeritakse.

[Daff]

Tuttav tegi oma keskkütte torustiku osaliselt ringi kuna oli sama mure, et vesi hakkas lekkima läbi toru seina. 
Remondimehe jutu järgi oli vigasid kaks. 
Esimene oli see, et jämedat toru oli jakatud peenemaga ja lekked tekkisid just peenemas osas. Väitis, et seal tekkivad pöörised ja vee kiirus tõuseb. Samuti lekkis mitu 90 kraadist põlve.
Ja teine viga oli, et vesi on "karvane". Polnud kasutatud veepehmendajaid vaid vesi trassist sisse ja tööle. Esimesed piisad  hakkasid tulema vist juba 5. kasutusaastal.