[2715]

Üldiselt on nende asjadega nii, et kui peaks töötama, siis pole vahet kuskohas see tehtud on. Kontrollimiseks peab siiski ühe ostma. Ja üldse see summa pole nii suur, et nina veriseks lööks.

Võin nüüd tagasisidet anda, et täiesti tarviline asi on käivitamisel.
Täna meil -19  ja vool peale, lugeda mõttes 20, võtit ning kargas naksti käima esimesest pöördest nagu sooja õhu silindrisse sai.
Algul käis pisut teravama häälega ja heitgaas oli teise lõhnaga mis kohe kadus kui klapp sulgus.

Küll aga võin austatud Talupojale teada anda, et tema viidatud asi ei toimi.
Perkinsi mootoriga laadur ei käivitunud sellega aga kui ma oma välja keerasin ja sinna sisse kargas ka see käima.

Muidu aga oli traktoril töökas päev.
Sai nii käru vedada kui sahaga lükata ja kui välja arvata uue radikasüdamiku väike leke kärje torudest on kõik hästi.
Ma neid rohkem ostma ei hakka vaid pigem ostan 10 liitrit jahutusvedelikku ja kui lõppema hakkab lekkepeataja.

On tal torud plekiribast keeratud ja pikuti joodetud ning kuskil kärjes seda väikest auku leida ja parandada on lootusetu.

[Talupoeg taluja]

Järsku on Sinu pandud küünlal suurem kütuse pealevool tänu millele parem käivitus? Mingi erinevus peab olema siis. Või ajastus.
T.

[2715]

Järsku on Sinu pandud küünlal suurem kütuse pealevool tänu millele parem käivitus? Mingi erinevus peab olema siis. Või ajastus.
T.

Ma sellele küsimusele ei oska vastata ja selle viguri viskasin isiklikult metsa, kuna olin parajalt vihane juba sest omanik ongi elukutselt säästja ja tema säästmine segab teistel toimetamist.
Mis me selle teadmisega pealegi hakkame et termoelemendi materjal pole piisava soojuspaisumisega või takistustraadist spiraal on sobimatust materjalist?
Vabalt võib düüsiava olla ka vale läbimõõduga või veel midagi.

Mingi kallimat ja keerulisemat asja oleks ikka võinud uurida nagu ma traktori originaali proovisin tööle saada ja sellest midagi kasu ei tõusnud

Igatahes poleks vaja olnud kiita, et näe ma sain 30 eurose asja kümnega.
Selle 20 eurot oleks ta säästnud kui tal see masin oleks käivitunud ja ta oleks eelmisele kliendile koorma peale saanud kes läks mujale.

[unimüts]

Järsku on Sinu pandud küünlal suurem kütuse pealevool tänu millele parem käivitus? Mingi erinevus peab olema siis. Või ajastus.
T.

Ma sellele küsimusele ei oska vastata ja selle viguri viskasin isiklikult metsa, kuna olin parajalt vihane juba sest omanik ongi elukutselt säästja ja tema säästmine segab teistel toimetamist.

Igatahes poleks vaja olnud kiita, et näe ma sain 30 eurose asja kümnega.
Selle 20 eurot oleks ta säästnud kui tal see masin oleks käivitunud ja ta oleks eelmisele kliendile koorma peale saanud kes läks mujale.

Tänapäeval kahjuks kombeks sitta soetada.  Mind paneb see imestama, et minnakse kõige odavama kauba peale.  Viimasel ajal olen huvi pärast odavaid asju lintsaega pooleks saaginud ja saanud ise vähemalt aru, et mis väljast  ilus, siis seest tüüpiliselt pask.  Samas kui pood vaid kvaliteetseid asju müüks, siis läheks ta kiirelt pankroti, kuna konkurents pakub sitta odavamalt. 
Kurbusega peab tõdema, et korraliku tehnikat jagub iga päevaga aina vähem ja vähem Eestimaa peale.  Lihtsalt omanikud on seda "täiustanud" odava pasaga, mis ei kesta ega tööta.

[Talupoeg taluja]

Ma sellele küsimusele ei oska vastata ja selle viguri viskasin isiklikult metsa, kuna olin parajalt vihane juba sest omanik ongi elukutselt säästja ja tema säästmine segab teistel toimetamist.

Ilmselt kevadel leiad üles.
Ma olen kuulnud ütlust: Viska metsa! Siis jookse kähku järgi ja viska uuesti!

[Talupoeg taluja]

Aga vaata kui odav oli!

[meli666]

Postitus 554 juures on hea video sest leeksoojendajast. Õhk pääseb hästi juurde ja kõik toimib.
Kui nüüd aga russi originaal sisselaske kollektorisse see paigaldada. Seal veel vahetoru vahel ja õhupuhasti. Kui kaua see leek sellise suht kinnise süsteemi korral seal põlema võimeline on? Põlemissuitsul ju peale õhupuhasti poole minna kuskile ei ole, tuli ennast ise ära ei lämmata? Või kui kaua see leeks seal teooris võiks üldse põleda, et effekti anda?

[v6sa]

Läbi silindri summutist välja. Töötab see wirbel ju kogu käivitamise aja, kui pole ringi ühendatud.

Esimesed paarkümmend sekundit tahmab ilmselt sisselaset, kui üldse süttida suudabki.

[2715]

Postitus 554 juures on hea video sest leeksoojendajast. Õhk pääseb hästi juurde ja kõik toimib.
Kui nüüd aga russi originaal sisselaske kollektorisse see paigaldada. Seal veel vahetoru vahel ja õhupuhasti. Kui kaua see leek sellise suht kinnise süsteemi korral seal põlema võimeline on? Põlemissuitsul ju peale õhupuhasti poole minna kuskile ei ole, tuli ennast ise ära ei lämmata? Või kui kaua see leeks seal teooris võiks üldse põleda, et effekti anda?

Kõik on õige ja minu meelest ta peabki õhupuuduses halvasti põlema või äragi kustuma et mitte süüdata kummist osasid.
Spiraal aga on punane ning sinna tilgub kütust peale mis aurustub ja täidab sisselaske, kuna hapnik on otsas.
Kui nüüd väntvõlli keerata satub sinna õhk ja põlemine algab uuesti kuumal spiraalil ning põlev kütuseaur imetakse silindrisse ning nii ta käivitub.

Või on kuidagi teisiti?

[Talupoeg taluja]

No see spiraal ju töötab siis, kui voolu peale saab. Kui voolu peale ei saa, kütust peale ei voola ja jääbki vakka. Näiteks üks tähelepanek veel, et kui ma oma Perkinsi mootorit käivitasin, siis tegin siin katseid. Sooja mootoriga näiteks üldse ei käivitunud. Õhu puudus siis ehk.
T.

[meli666]

Kõik on õige ja minu meelest ta peabki õhupuuduses halvasti põlema või äragi kustuma et mitte süüdata kummist osasid.
Spiraal aga on punane ning sinna tilgub kütust peale mis aurustub ja täidab sisselaske, kuna hapnik on otsas.
Kui nüüd väntvõlli keerata satub sinna õhk ja põlemine algab uuesti kuumal spiraalil ning põlev kütuseaur imetakse silindrisse ning nii ta käivitub.

Või on kuidagi teisiti?

Minu vale mõtlemine. Arvasin, et enne starterit see leek seal sees põleb nagu videoski, aga seal toru küljest võetud ja vaba õhu juurdepääs. Hoopiski starterit andes siis tuleb korralik põlemine. Asi selge.

[Talupoeg taluja]

Külma ilmaga tuleks küte maha tõmmata ja küünal järgi, hoida kuni põleb ja siis starterit pikemalt kedrata. Veab siis tuld mootorisse ja soendab. Sai siin nii  ka tehtud ja käivitub paremini. Kui küünal järel liiga lühikeselt ja põlema ei ole läinud, annad starterit.... vahest käivitub, aga külmema ilmaga mitte. Ja peab siis ära õppima mõttes lugemise teatud kiirusega ja siis annad starterit. Kui esimesel korral ei õnnestu, ootad mõne aja ja kordad. Lõpuks kargab käima. See käivitamine ju oleneb ka mootori seisukorrast.
Nendel mootoritel millel on tehase poolt iga silindri jaoks oma küünal, nendega pole miskit jama, kohe plaksti käib. Vanemad mootorid millel lühikesed pihustid ja eelpõlemiskamber, nendega on mäsu. Nende jaoks ongi vaja sellist ühte küünalt kollektorisse. Tehase poolt juba olemas sellised.
Näiteks oma 52 jaoks oli ka millalgi mõtteid panna, aga kuna käivitusmootor peal siis...

[meli666]

Originaal russi soojendajaga ei tasu üldse jännata? Voolu on peale lastud, aga täis vaikus. Kui, siis paaki saab kasutada.
   

[2715]

Originaal russi soojendajaga ei tasu üldse jännata? Voolu on peale lastud, aga täis vaikus. Kui, siis paaki saab kasutada.

Tegemist on analooge mitteomava seadmega.
On püütud kokku hoida üks lüliti, mida poleks vajagi ja seega on lisatud termoelemendile veel elektromagnetklapp mis avaneb starterit andes kütusele tee termoelementi.
Ma sain ta tööle küll kui tõstsin kütuseanuma ülespoole aga vaid seni kui oli väike alla 3kw starter.
Nagu normaalsem starter peale sai puhus tuul selle leegi ära.
Spiraal on keritud liiga suure läbimõõduga ja kütus ei satu sinna peale või on õhuavad liiga suured, ei saagi aru.
Seda paaki tahtsin ise ka kasutada aga ei leidnud enam üles ja hea ka et ei leidnud.
Läbipaistev anum on märksa praktilisem.

[Daff]

Objekt küll pole MTZ  vaid VTZ aga jutt külmkäivitamisest.
Laisk nagu ma olen lahendasin eelsoojenduse gaasipõletiga.
Keeran küünla august välja. Asemele kõver toru ja gaasipõleti otsapidi sisse.
Astmega torul mis sinna auku sobis oli juba keegi ennem külje peale rea auke puurinud.
Need augud annavad lisahapniku ja tuli ei kustu ära.
(Oleks ju võinud kirjutada, et ise selle peale tulin aga las ta olla).
Annad dekoga hoo sisse ja kui starter jõuab kasvõi korra kolvi üle lüüa on mootor mineja. 
Ohutustehnilisest vaatevinklist on selline asi lubamatu aga vaikselt ikka võib.

[2715]

Viimasest korrast palju aega juba möödas ja peab nentima, et kõik asjad toimivad nagu Harry Egipti reklaamfilmis peale hüdrojagaja millele meeldib eriti talvel närvidel mängida.
Vähe sellest et ta kahte asja korraga ei tee ja lekib otsustas ta nüüd et miks ei võiks siibri fiksaatorid kinni jääda.
Eriti heal ajal ka just kui lumehanged suguorganini ja oleks vaja minna olukorda päästma otsustas tema, et nüüd jääme kinni ja laseme saha alla lasta aga mitte üles tõsta.
Sai teda seal pimedas ja tuisus proovitud remontida ning kui ta oleks õlipaagi küljes olnud nagu originaalist siis oleks küll sinnapaika jäänud.
Siiber tuleb tal nimelt koos tagumise toosiga ära kus on fiksaatorid ja seda pulka välja tõmmata oleks vaja armatuur välja võtta.
Mina sain siibri muidugi lihtsamalt kätte läbi augu põrandas kuid kasu sest pole, kuna see toos kus vedrud ja fiksaatorid sees on kinni valtsitud ja lahti saab ainult lõigates.
Aega polnud ja koputasin teda kummivasaraga, mispeale ta liikuma hakkas.
Kähku kokku ja nüüd tõstis saha üles ja alla ei kuidagi.
Sai õli voolikust välja lastud et ta purskama ei hakkaks kui siiber välja tõmmata ja see porr uuesti välja.
Nüüd ta oligi kinni ja kuna mul teda vaja oli läks siiber koos selle toosiga pressi alla ja sai tunda suuremat jõudu kui käes on.
Seepeale tekkis toosile kohalik paistetus ja siiber hakkas käima küll, kuid ujuasendit ei fikseeri enam.
Selle vastu sai kangid tugevamalt kinni et püsiks ja töö sai tehtud.
Nüüd tuleb hakata otsima päris hüdrojagajat mis ei lekiks, omaks 4 sektsiooni millel ujuasendid ja trossidega juhtimine ja eriti äge kui saaks dubleerida elektriga.
Läbilaskevõimet ka umbes 80l/min.

Veel millegi üle nuriseda, siis sidur läheb järjest kergemaks ja huviga mõtlen et mis seal toimub.
Luki sidur on muidugi juba ära ostetud ja riiulis et kui kevadeni ei kesta.
Libisemise märke igatahes ei ole, kuid talvel ei saa nagu aru ka sest pidamine lumel kerge kaalu ja rehvide pärast kehva.
Esirehvid on õnneks import ja hoolimata vanusest peavad nõnda, et keerates läheb enne tagaots libisema.
Belšina tehases võis muidugi juhtuda, et varastati kummi retsept aga see juhtus olema Poola suusakoondise määrde retsept...

Mis veel?
Turborõhu rikasti vedrudega sai katsetatud et varem rikastama hakkaks, kuna käiguvahe 8 ja 9 vahel on liiga suur ja pööre langeb liiast kui sahk maas vahetada.
Kui 8 lasta 2500 pööret, siis peale vahetust jääb järgi 1100 ilma poolitajat kasutamata ja poolitajaga vahetades läheb veel kauem.
Mõtlen siis sellist vahetust kus kõik toimub ilma ragistamata.

Igatahes nüüd umbes 0,3 bar juures läheb suits mustemaks, turbo teeb üsna kiirelt 0,6 bar ja pidamine kaob.
Tulevikus peaks kastiga ikka midagi välja mõtlema või välismaa traktori hankima.

Samas on kahju loobuda ka sest kõik toimib kui puudustega harjuda ning keegi maksta ka ei taha tema eest meelepärast summat ning 6000 põhimõtteliselt ei anna.

[v6sa]

"... suusamäärdevabrikust."



Ootan huviga neljase jaguri valiku tulemust. Kas plaanid ujuvaid asendeid ja fiksaatoreid kõigile sektsioonidele?

Kas juhtimiseks kaks ristkangi või üks ristkang ja elektrilised valikunupud?

Või täiselektriline juhtimine?

[I.A]

Plaan on õige, need slaavi jagajad kõlbavad vaid ostmiseks.. ujuvasendi vidinaid saab eraldi osta, üldjuhul valmiskomplektil neljasel jagajal on heal juhul 1-2 ujuvat sektsiooni. Kaalu mõttes, hakkan varsti tagumisi velgi betooniga katma, Estonia teemat meenutades

[2715]

Peab tõdema, et nüüd on ka metsatöö ära proovitud.
Täpsemalt siis haaratsiga.

Pole seda enne kunagi proovinud ja kahtlemata on tegu kõige keerulisema ja aeglasema viisiga puitu välja kanda.
Haaratsil olid ka valmistamisel tõsiseid möödalaskmised mis otseselt segavad tööd sellega.
Näiteks pervealt on elementaarne, et lased puu ladvaga üles, laasid ära ja siis tõmbad välja aga kui haarats ei haaragi alla 15cm puud mis siis edasi?
Lisaks on haaratsi lakke tehtud hambad ja kui lõuad kokku pigistad ning ühele poole jäme puu jääb siis rohkem ta kokku ei lähe ja teiseltpoolt kaovad peenemad ära.
Samuti ei haara ta maast hunnikut kui alumised puud on maa külge kinni külmunud sest harude otsad on pea paralleelsed mitte konksus mis alla läheks.
Ühesõnaga see mudel kus lõuad üksteise sisse käivad ei toimi.
Võibolla selline kus lõuad üksteisest läbi käivad ja laes hambaid pole toimib paremini?
Jagaja ikaldus ka muidugi et kui tahaks kinni suruda ja tõsta samal ajal siis seda ta just nimelt ei tee.
Muu aga enamvähem endiselt.
Mootoril altotsa vääne piisavalt hea et aeglustit ei pidanud kordagi kasutama ja alla 700 pöörde ka sõidab vaikselt tagasikäiguga hunniku juurde ja 6 käiguga metsast välja hunnikuga 1000 pöörde kandis, kus kiirus on 5 km/h.
Kannatab ka piduriga juhtida ja musta suitsu ei näe, kuna kütust ei visata ämbriga sisse kui sellest kasu pole.

[v6sa]

..-
Haaratsil olid ka valmistamisel tõsiseid möödalaskmised mis otseselt segavad tööd sellega.
...
Jagaja ikaldus ka muidugi et kui tahaks kinni suruda ja tõsta samal ajal siis seda ta just nimelt ei tee.
...

Kas see on mõni Muravei edasiarendus? Võrreldes korraliku metsahaagisega on kindlasti igasugune ripphaarats tagasiminek.

Jagur ikka endine?

Mismoodi see välja näeb, et kahte funktsiooni korraga ei tee? Ei suuda nii täpselt kange doseerida või ei jätku pumbal tootlikkust madala pöördega?