[PETSS]

Kuidas siis läks?

[motamees]

Ülevaatus läks kenasti. Vigu ei täheldatud. Nüüd ka ülevaatus odavam, kui eelnevatel aastatel (M1).
Tagurpidi tooli kohta ei osanud ta suurt midagi kosta. Vastuväiteks oli see, et tooli leen varjab peegli ära.
Enne ülevaatusele minekut vahetasin süüte väntvõlli anduri ära ja kiskusin karba tükkideks (otsin ikka seda jukerdamise viga). Enne ülevaatust seepärast, et siis saab seal ka gaasid täpselt paika kruttida.
Karbas jõnksutmise põhjust ei täheldanud. Ühe asja siiski leidsin. Ökonomaiseri klapp lasi vist väheke läbi. Keerasin sinna üldse umbse korgi ette. Äkki see oligi suure küttekulu põhjus. Kiirenduspumba tootlikkust keerasin ka kõvasti vähemaks. Eks edaspidi sõites näeb, kas ka tolku oli.
Tühikäigu gaasid keerasin lambda järgi paika. Sai väga hea.
850rpm
CO 1,069
HC 128
lambda 1,004
Oma jaoks lasin ka 3500rpm (umbes 90km/h) juures gaasid ära mõõta. See tulemus väga hea ei ole. Ei kujutagi ette, mis oleks olnud lekkiva ökonomaiseriga. Segu ikka natuke liiga rikas. Seda aga reguleerida ei saa. Nii hull aga asi pole, et düüside kallale peaks minema. Düüsidega reguleerimine on päris vaevarikas. Peaks olema omal täpne CO tester.
3500rpm
CO 2,347
HC 89
lambda 0,940
Proovisin täna ka keküttega sõita. 70km/h veel tuld ära ei kustutanud. Kui tuli ka suurematel kiirustel ära ei kustu, siis saab talvel kongi soojendada ka sõidu ajal.

[metronome]

Oma jaoks lasin ka 3500rpm (umbes 90km/h) juures gaasid ära mõõta. See tulemus väga hea ei ole. Ei kujutagi ette, mis oleks olnud lekkiva ökonomaiseriga. Segu ikka natuke liiga rikas. Seda aga reguleerida ei saa. Nii hull aga asi pole, et düüside kallale peaks minema. Düüsidega reguleerimine on päris vaevarikas. Peaks olema omal täpne CO tester.

Kas nii on võimalik ?

Tegelikult kohapeal gaasitades ja reaalselt 90 kmh sõites ei ole ju mootoril sama koormus ja see 3500 mõõtmine ei näita midagi.

[motamees]

... ja see 3500 mõõtmine ei näita midagi.

Näitas ja tulemuse panin ka kirja.
Muidugi ei ole see identne maanteel sõitmisega. Mingi näidu ta aga annab pööretel mootorist. Mille pärast siis muidu uuematel autodel tehakse kaks CO testi. Üks tühikäigul ja teine 2700rpm juures. Ma palusin lihtsalt seda lisana teha 3500 juures. Minu auto aastanumbri järgi pööretel testi pole vaja teha.
Tavaliselt lähevad pööretel näidud paremaks. Mul aga läksid sedakord halvemaks.
Äkki on see nende busside eripära, ei saa piisavalt õhku kätte. Õhuvõtu voolikud on umbes 3m pikad. Panin juba paar aastat tagasi tähele - nagu õhuvõtutoru karbale peale panin, nii CO kohe tõusis. Vahetasin õhufiltri, abi ei olnud.

[motamees]

...Arvan, et järgnevad numbrid võibki lugeda masina tühikaaluks (gaasiballoon ja veepaak täis, bensiinipaak peaaegu tühi).
Esisillale 1280kg, tagasillale 1145kg ja kogukaaluks 2425kg. ...
...Aga eks seda saa mingi aja pärast täpselt teada.

Pool aastat hiljem on tühja (ülevaatusel) auto kaalud järgnevad:
Esisild 1325kg
Tagasild 1135kg
Kogukaal 2460kg
Gaasiballoon ja veepak tühjad (+120kg), bensiini 1/3 paaki (+40kg). Köögitirinad ja enamus riidetarbeid on sees. Jämedalt puudu ainult inimesed ja toit.

Mingil põhjusel on ballooni pealne tagasilöögi klapp jäänud kinni (või rikkis). ... Ju tuleb siis ballooni tühjaks saamisel see klapp korra lahti võtta. Kokku panin paaki 50 liitrit. Arvatavasti saab seda klappi remontida järgmisel talvel. ...

Talv käes ja paak sai eile tühjaks. Võtsin kohe teise klapi välja. Selgus, et paagi täitumiskontrolli ujuk on puruks ja oli jäänud "täis" asendisse.
   
Käisin gaasikontoris - ujukit pole võimalik saarelt saada. Käisin romulas - mingit auto gaasiseadet sees polnud. Tuleb omal mingi lahendus leida ... Ujuk peab kinnitusaugust läbi mahtuma ... Anti vihje - veinipudeli kork ujub. Arendasin seda edasi ... Gaas võib kuidagi halvasti mõjuda korgi materjalile ... EPO liimi ei võta miski ... selge - veinipudeli kork EPO liimiga üle ja ujuk valmis. "Armatuuriks" kasutasin näpusideme sukka. Nii jäi korgi ots ka kenasti varre külge.
   
Nüüd saab ballooni uuesti täis panna. Ehk läheb kiiremini sedakord.

...Juba mingi aeg tagasi mõtlesin kaasfoorumlase Janka jutu peale, et voodi põhi peaks olema "õhuline". Paika pannes unustasin selle sootuks. Ei hakanud ka eraldi selle pärast põhja ära võtma. Nagunii tuleb kunagi seda teha. Nüüd oligi paras aeg Janka õpetuse järgi käituda. ...

Ja nüüd sai ka gaasiballooni poolse voodi sõelapõhjaks teha.
   

[motamees]

Panin tagastange külge. Keskmist osa pole hakanud üldse sättima/õgvendama. Nagunii tuleb midagi muud sinna ...Stange tuleb siis vist roostevaba torust...

See mõtte realiseerumise aeg nüüd käes.
Lõikasin vana stange küljest kaks (kolmas oli mäda) kronsteini ära. Täpselt toru mõõtu freesiga lasin külgstangede sisse toru jaoks augud. Nii sai täpse stange asukoha kätte. Selle järgi töötlesin sama freesiga stange kronsale toru jaoks koha sisse. Rellakaga sirged (punasega märge)väljalõiked ja keevitus.
       
Nagu näha pildilt tegin ma ka ühtlasi kärukonksu. Nagunii üks nipitamine ja omavahel seotud ka.
Kõigepealt võtsin vana Saabi kärukonksu ja arutasin selle lahti.
       
Siis üritasime seda paenutada torupaenutuspingis, mille me puruks tõmbasime. Ilmselt on käru konksu juures kasutatavad materjalid väheke karmimad. Ega me siis jonni jätnud. Toru pitsiga punaseks ja ikkagi saime oma tahtmise.
   
Konksu esimese poole kinnitamiseks raami külge tegin ma mutrite ploki. Selle ploki ajasin mingist avast sisse ja nikerdasin ta piki raami poldiaukude kohale. Siis panis kohe kahe tikkpoldiga ta aukude juurde lukku. Pärast konksu külge pannes keerasin kordamööda tikkpoltide asemele kinnituspoldid.
   
Konksu tagumise kinnitusosa kronsad pidi külge takistama paigaldatud asendis. Kasutasin ära stange kronsteini keskmisi kinnitusi. Tegin ka konksu ja stange vahelise kinnituse. Las nad siis toetavad üksteist rasketel momentidel. Konks on eemaldatav. Fikseerimiseks on kasutusel üks plokikaane polt.
   

[motamees]

Doonorkärust jäi järgi ka kolakast. See oli auto jaoks pisut liiga suur. Tuli seda siis väheke lõikuda/liimida.
       
57cm kolakasti läks prügila ja ülejäänu peab oma ülesannet edasi täitma. Taasühinemine sai teoks tänu teatud tehnoloogiatele.
   
Välisilme värskendamiseks pisut poleerpastat (alumine kastiosa)...    
... ja katsetamine. Jääb teha vaid tagaseina kinnitus. Alt toetub stange peale.
       

[motamees]

Selle nurgaga oli kohe midagi plaanis. Ootasin, mis sest siis ikkagi saab. Nüüd sai lõpuks toolid paika ja võis ka ülemise osa teostamise kallale asuda. Kui lisatoole poleks saanud, siis oleks sinna nurka tulnud tualett.
No mis muud sinna üles ikke panna, kui seinakapp. Doonori seest üks jälle välja ja saagima. Paika ta lõpuks sai. Nüüd on ka kohta, kuhu panna 220v lisalamp. Algul proovisin lampi mitmesse kohta, kusagile ei sobinud. Nüüd kapi all tal kena koht olemas. Pole veel paigaldanud, aga 12v päevavalguslambiga ühte ritta tuleb.
       

[Janka]

Juuli lõpust saadik ootasid need kaks pilti oma järge.

       

Tehtud Morcenx'i linnakeses Renault' sünnimaal.
Lihtsalt kingituseks, vaatamiseks, jõuluks või nii noh....

A ja seda ka, mota, et kui kunagi plaan ette võtta suvine matk, mille sihtkoht peaks ulatuma umbes 3000km kodusaarest lõunapoole, siis hakka juba aegsasti varuma vahendeid autonoomse konditsioneeri tarvis.
Talvekuudel pole temast suurt lugu, aga suveks hädavajalik ja kahtlemata asjalik investeering.

   

Töömasinasse sai säärane isend paigaldatud - abiks ikka. Päeval jäi tsipa väheks, sest mul puudu korralikud päikest peegeldavad kiled, aga usu, öösel magad selle eest vähemalt kuivade linade vahel.
http://www.autoclima.com/index.php?optio...4&Itemid=1

[motamees]

...Talvekuudel pole temast suurt lugu, aga suveks hädavajalik ja kahtlemata asjalik investeering...

No tänud kenade piltide eest. Ja eks ma siis hoian sealt lõunapoolt esialgu suvel kaugemale.
Praegu aga on talv, karm talv, meil. Pole minu majas veel "päike looja" läinud päevasel ajal.
    Ja selline lume, külma ja tuule kooslus on hea katsetamise aeg. Loodus trumpab autodisainereid üle, tehes tütre autost ideaalse voolujoonega masina.
       
Mina aga otsustasin katsetada bussi talvekindlust. Külma väljas 8 kraadi ümber. Paar kraadi siia-sinna, kuidas kunagi.
Hommikul panin katlasse tule alla. Autogaas töötab kenasti. Pidin küll pisut ootama, kuni gaas jõuab kohale. Alul proovisin ei hakanud katel. Mõtlesin siis praeahju tule teha. Sinna hakkas kenasti...ahah, poole lühem tee. Ootasin natuke ja proovisin katlasse uuesti, hakkas.
Päev läbi oli tuli all, õhtaks tuba soe. Kui juba kõetud, siis vaja ju ka magamine ära proovida. Magama minnes oli paljajalu põrandal pisut külm käia. Muidu kõik normis, nagu ikka elamus. Magama jäin tuule vihina ja lumekrabina peale. Hommikul ärgates tuba kenasti soe, ooo, põrand ka. Paljajalu juba kena käia. Panin riide, et minna tuppa hommikukohvile. No kurat, välja ei saa.
Juba eelmise õhtal märkasin väikest probleemi jääga. Jooksis pisut ukse vahele ja takistas seda. Sellest oli mul jalaga löömise koht teada. Andsin siis paar head obadust ja saingi kohvile. Jeee, enne vaja kohvi jaoks ka ruumi teha.
Uurisin päeva jooksul neid veetekkekohti ja külmumise probleeme.
No pranslased ei oska põhjamaa autot teha. See lükanduks PEAB teatud ajajärgul kinni külmuma meie kliimas. Õnneks oli/on mul plaanis nagunii selle lükandukse sisse ehitad "normaalne" uks. Kui ikka lükandukse vahel on selline jäähunnik, siis ei saagi ta ju liikuda.
   
Katust uurides leidsin ka sulamiskohad. Tagumine luuk ei ole üldse ette nähtud talvetingimusteks. Panen talveks sinna sääsevõrgu asemele soojusisolatsiooni. Mitte sellepärast, et mul toas külm oleks vaid sellepärast, et jääd ei tekiks. Huvitav on ka see, et klaasist katuseluuk ei lase sooja niipalju läbi. Samas pole ta ka seespoolt higine.
           
Teine sulamise koht on "tehnoloogiline". Lihtsalt mul on veel parempoolne ülemine kongi raam vahtu täis laskmata. Jätsin igaks juhuks, et juhtmeid saaks vajadusel veel vedada. Vasakult poolt raami pealt ei sula lund (seal vahtu täis). Katus iseenesest täiesti sulamisvaba Eespoolt lihtsalt tuul selle paljks lükand.
Talveks tuleks ka kabiini osa kardinaga eraldada. Seal ei ole radiaatorit ja on külmem. Õhkab külma ka kongi.
Kogu selle aja oli gaasipalloon jääs (reduktor ei olnud). Ilmselt tekitas aurustamise protsess niipalju külma. Enne katse lõpetamist proovisin veel külmkappi käima panna. Täitsa läks tuli alla.
Nüüd on jälle teada, mida täiendada.

[kris282]

Kus kohast need lisa istmed said? Ja palju maksid? Need peaksid Sharani/ Galaxy omad olema jah?

[motamees]

Kus kohast need lisa istmed said? Ja palju maksid? Need peaksid Sharani/ Galaxy omad olema jah?

Ameerika bussi omad on. Hinda ei saagi rahas mõõta - naturaalmajandus. Nägin juhuslikult ühe sõbra garaasis. Küsisin. Tuli välja, et üle tal need. "Ähh, võta omale". Teinekord jälle mina olen õelnud "Ähh, võta omale".

[motamees]

Ähh, vana saigi peaaegu valmis. Tõin uue.
   

[motamees]

Oli vaja Eesti peal üks tripp teha (Kur -Tartu-Tallinn-Kur). Otsustasin minna bussiga. Kena ju siis teiste ootamise ajal oma majas lebotada.
Kaevasin siis bussi "kusagilt" välja ja viisin ta garaasi sulama.
   
Tegin ka väiksed ettevalmistused talvesõiduks - soojustasin tagumise katuseluugi, panin jahutusradikale katte ette ja lasin natuke (niipalju, kui pudelis veel oli) vahtu laekarpi sisse. Need olid eelmise talvekatsetusel välja tulnud veakesed.
Renaulti insenerid nägid ette selle lumelõrtsiga vist määrida ukse alumisi siine. Nad aga ei tea, et lumel on omadus ka kõvaks külmuda. Juba ehitamise käigus panin lisaporikaitse küljeukse siinide kaitseks. Siiamaani pole tehas mulle pretensioone selle pärast esitanud.
   
Uks liikus ilusti terve reisu valtel.
Taga kongis oli kena soe. Kodust lahkudes panin keskkütte tööle ja lülitasin ta välja mingi 40h hiljem. Ees juhikohal aga on sõidu ajal veidi jahe (külma õhkavad plekid). Prantsuse auto ei ole ikka meie kliimasse hästi sobiv. Esiosa on muidugi siiani soojustuseta ja keksküte ka sinnani ei ulatu.
Vedelikkesküte on kongi soendamiseks väga hea. Kõik nurga ääred ja kapid on soojad. Ideaalist on puudu vaid põranda soojendus. See oleks ju olnud nii lihtne teostada, vedanuks ma kekküttetrassi lookleva voolikuga põranda alt läbi. Aga vigadest ju õpitakse.
Vee ja solgipaak on külma eest kenasti kaitstud. Ühesõnaga veesüsteem toimis ilusti.
Aa, üks viga siiski oli. Veepaagi ventilatsiooniava viisin voolikuga õue. Sealt hakkas paagi täissaamisel vett jooksma (ülevooluava). Kraani kasutades kuulsin järsku pleki plaksatust. Ilmselt oli see vent ava ära külmunud ja paak hakkas kokku tõmbuma. Lasin tankimisavast lisaõhku juurde. Midagi tuleb selle külmumise vastu ette võtta.
Huvitav on see, et klaasist katuseluugiga probleeme polegi. Ei ta tilkunud ega jäätunud. Ju siis on kasutatud mingit erilist materjali/tehnoloogiat (nagu majadel selektiivklaas).
Uute istmetega jäädi igati rahule. Mina oma arvamust siinkohal avaldada ei saa, kuna ei kasuta neid istmeid.
Terve sõidu vältel oli väikseid probleeme jäitega. Meie kliimasse ei sobi LED tuled. Päevasõidutulesid pidi käima vahel puhastamas. Need ju ise välja ei sula. Samaga peavad arvestama ka LED tagatuledega autode omanikud. Lumega sõites kaovad tagatuled täitsa ära.
               

[motamees]

Sõidad ilma esimese numbrita?

Ju esinumber on nii jää alla jäänud, et ei paista. Eks ta seal kusagil Paint'i all on.

Hmm, kui juba alustasid, siis räägi lähemalt.

Hmm, kole hirm hakkas äkki. Buss saab valmis ja mis siis saab. Mille vastu ma oma näppe sügama hakkan? Tõin kähku uue. Sellega jagub tööd jälle aastateks.
Korrektsusest pere vastu panin selle esialgu vabaturule. Nagunii ei saa praegu midagi teha sellega. Seisab lumevangis.
Juhul, kui keegi soovib seda vahetada tõstukiga traktori vastu, siis andku teada. Vaatame kaubad üle ja otsustame, mida/kuidas teha.
Eks uue maja kohta tuleks teha oma teema kusagile. Seal saab siis juba lähemalt rääkida, kuidas ma selle maja ära lõhun ja kas ikka kokku tagasi ka saan.
Nii huvitav on, kuidas ikka tehas on lahendanud igatsugu probleeme. No ei anna asu, olen isegi seliti väheke juba auto all roomanud. Veepaake paistab olema kaks, kokku 140L. Solgipaake üks, 70L. Soojaveeboiler on poole suurem, kui praegusel bussil. Esitoolid pööravad ümber oma telje ja reisiad saavad ninapidi koos olla. Esimene voodi käib süsteemiga lae alt magamisasendisse. Dussiruum on minu meelest liiga suur. Ruumi on üldse, uhhhhhhhh, mingi 13 ruutu. Akude laadimiseks on eraldi trafo ja automaatika. Eks seal on veel palju avastamist.
Sõita oli pehme. Rahuliku sõidulusti rikkusid ära suvekummid. Tulin ju koju just enne jõule, suure lumetuisu aegu. Sellise bussiga pole just eriti turvaline maanteel külg ees lasta.
Küttekulu oli 13 liitrit sajale ja suuremaks see nagu minna ei saaks. Tulin ju pool teed tössakate kummidega. Tallinnas pumpasime need täis, aga siis oli kogu sõit tuisuvaaludes. Koju polegi saanud autoga. Kodutänavasse keerates sain aru, et siin ei tohi seisma jääda. Kohalt poleks enam saanud liikuma. Sõitsingi hooga kodust mööda ja viisin elamu maale. Maal sõitsin hooga, teelt kõrvale põllule, niikaugele, kui läks. Loomulikult autopõllule, kus meie autod kasvavad. Eks nüüd näis, kas kavavad ennem juured alla või annab vanajumal enne auto kätte.
               
               
               

[Janka]

Turbostatud traktori mootor - samm edasi .
Kas renole pole ka plaanis rahulikumat/jõulisemat õlipõletajast jõuallikat leida?

[motamees]

...Kas renole pole ka plaanis rahulikumat/jõulisemat õlipõletajast jõuallikat leida?

Ei. Ega pole ka majanduslikku mõtet.
Tihtilugu on bensiinimootorid kw poolest rikkamad. Rahuliku väänamise poolest on jah diisel parem.
Katsume siis natuke seda majanduslikku poolt vaagida.
Arvestame minu renuu kuluks 14,5L/100km kohta. Sama masin diisliga võtab umbes 12L/100km kohta. Sellisel kujul on hinnavõit iga 100km juures 42,35 eek (diisli hind 16.65 ja bensiinil 16.70)...
Kui ma tahaks panna mingit diislit renuu peale, siis tuleb see ju osta. No enam vähem korras mootori hind võiks romulas olla ilmselt kusagil 15000eek kanti. Kindlasti on ümbertõstmisel veel kulusid, mingid nipet-näpet asjd. Diiselmootori legaliseerimiseks on vaja läbida ekspertiis. Nii, et miinimum maksumus oleks 20000eek + töö...
... Nii, et peaksin läbima kulude TASAteenimiseks 47000km. Siis alles hakkaks tulema kasum. Millal ma oma kilometraasiga nii kaugele jõuan? Lihtsam on raha kokku hoida mitte sõites või üks reisuke vahele jätta.
Siinkohal pole paslik rääkida diiselmootori oluliselt kallimast remondist ja tahmatestidest.
Kui mul nüüd matemaatikas midagi sassi läks, siis kindlasti leidub parastajai ... ptüi ... parandajaid.

[Velts999]

Kui sa tahad hästi ja korralikult soojustada, siis vaata:
http://www.varaehitus.ee/?pid=113&lang=6

[Ivar Kalev]

Kui sa tahad hästi ja korralikult soojustada, siis vaata:
http://www.varaehitus.ee/?pid=113&lang=6

Velts, tee pakkumine, olen vägagi huvitatud!

[motamees]

Nii, jälle üks katsesõit tehtud. Katsesõitudeks klassifitseeruvad nad ilmselt veel mõni aeg. Tegu ikkagi uue konstruktsiooniga.
Sõit laabus kenasti. Öö bussis ka. Hommikul aga ei tulnud enam sooja vett kraanist. Ilmselt käib sooja vee voolik kusagilt väga raudkonstruktsiooni juurest läbi ja öösel seistes naksas kinni. Esimeses sihtkohas oli juba vesi jälle lahti.
Kuna olin oma järjega nagunii Tartu maanteel, siis otsustasin ära käia ka Würth'i esinduses. Maja otsimisega oli pisut probleeme. Kuigi nende maja on kenasti maantee ääres ja silt suurelt ilutsemas, oli selle nägemisega mul tükk tegu. Ilma kiskus parasjagu nii sitaks, et kätt ei julgenud õues välja sirutada - äkki kaotad ära. Lumetuisk kittis maa ja ilma täis. Siiski jõudsin esimesel katsel pärale.
Nagu Würth'i väravast sisse keerasin, pääses mingi veesolin lahti. Vaatasin taha ja nägin katla juures vett maas ...
Ehmatasin tõsiselt. Väljas -10 kraadi, mul reisijateks teiste seas väike sülelaps ja nüüd on kesküte omadega õhtal.
...Pidasin kinni, et asja kähku uurida. Vesi ju jooksis. Kohe hakkas silma veepumba sees olemise sinine märgutuli. Lülitasin selle välja ja solin lakkas.
Parkisin bussi ära ja hakkasin asja uurima. Selgus, et lahti oli tulnud soojavee boilerist välja suunduv veevoolik. Klamber oli ilusti peal. Eks klamber sai pandud peale külmale voolikule. Plastik aga läks nüüd kuumaga väga vedelaks ja andis survega voolikul toru pealt ära libiseda. Omaehitatud autole kohaselt on mul olemas igasuguste tööriistade kohad. Muidugi on need kohad ka tööriistadega komplekteeritud. Pisike remont ja intsidenti nagu poleksi olnud. Ainus jälg oli märjad põrandavaibad.
Kõik muu oli jälle tavarutiin, kui välja jätta Virtsus otsa saanud küttegaas. Saime aga kohe praamile ja peagi olime ka kodus.
Nüüd on ka teada umbkaudselt gaasikulu. Täislaksuga (õues külma alla kümne kraadi) saab hakkama umbes 4-5 öödpäeva. Ei kujutagi hästi ette neid väikseid balloone. Neid peab öösel vahepeal vahetama minema.
Muidugi on olemas kokkuhoiuvõimalusi. Praegu on kabiini osa ühtne tagumisega. Ees aga on tohutu suur ühekordsete akende pind. Need on seespoolt jääs peale parkimist. Jääkraaperiga tuleb puhastada aknaid seespoolt, mitte väljapoolt. Kui nüüd panna kabiini ja tagumise kongi vahele eesriie, siis on soojakadu tohutult väiksem. On ka olemas akende päiksekatted, mis hoiavad ilmselt sama edukalt ka seest lahkuvat sooja. Pole neid aga talvel tarvitanud. Nüüd ilmselt hakkan.