meesterahva jalgratas Husqvarna 1939/40 - restaureeritud
#1

Tegu on Rootsi meesterahva jalgrattaga Husqvarna ühest viimastest partiidest, mis saabusid siia enne Teist Maailmasõda. Raaminumber 591654 võimaldab võrdluses Husqvarna tehasemuuseumi andmebaasiga oletamisi hinnata, et ratas on toodetud kas 1939. aasta päris lõpul või 1940. aasta alguses.

Ratas oli minu kätte jõudmisel säilinud üsna ideaalilähedases algses seisukorras - värv, kroom ja värvikaunistused praktiliselt ilma kriipimis- ja roostekahjustusteta ning pisiosi kadunud väga minimaalselt. Peal vaid aastakümnete taak, kuna viimased 40 aastat näis ratas olevat seisnud.

See võimaldas ratta restaureerimise läbi viia üsna minimaalsete ressurssidega. Tööd seisid järgnevas:

1. Kogu ratas sai puhastatud aastakümnete paksusest sodikihist (mis keti ja porilaudade ümbruses oli ikka aukartustäratavalt paks). Samuti oli kett ise mattunud meeletu õli- ja sodikihi alla.

2. Kogu värvkate ja kroomosad said põhjalikult puhastatud ning poleeritud. Värvikaunistusi - kitsad kuldsed paaristriibud - ei ole uuendatud, nad on 95% ulatuses (ja paistab et kohati enamgi) säilinud. Kohati tugevalt tuhmunud värv õnnestus viia vägagi kõrgläikeni.

3. Pakiraami must värvkate sai täies mahus uuendatud - tõenäoliselt oli pakiraam edasimüüja või kaupluse paigaldatud lisaseade, mille värvkate polnud sama kvaliteetne kui ratta enda värvkate. Seepärast oli pakiraami värvkate (erinevalt ratta värvkattest) märgatavalt kahjustatud.

4. Rattale alla monteeritud 1950ndate aastate nõukogude päritolu rehvid (muide kasutuskõlbmatuks pragunenud) said asendatud algsetele lähedaste rehvidega. Muuhulgas sai rehvivahetusega seoses rattale monteeritud ka algsele lähedased ketiga kattega ventiilid.

5. Rattale sai külge monteeritud algsele lähedane pump.

6. Rattale sai külge monteeritud 1940. aasta Järvamaa numbrimärk.

7. Rattale sai külge monteeritud ajastutruud ja väga hästi säilinud firma Radsonne lamp ja dünamo.

Rohkem töid ei olnud ratta hädapäraseks restaureerimiseks vaja ette võtta. Ülejäänu oli heas korras säilinud ja algne (sh tööriistakott koos seal olnud tehasekomplektsuses tööriistadega). Kunagi tulevikus võiks vaid uuesti lasta kroomida pedaali otsaplekid ja leistangi püsttoru, kuna seal on galvaankate (erinevalt muudest detailidest) osaliselt vigastatud. Mujal on kroom säilinud väga heas korras. Samuti ei ole ma kindel, kas rattal olid algselt all mustad rehvid - võibolla oleks õigem panna talle alla tumehallid rehvid, kuna nt pedaalikummid on tal tumehallid.

Ratas on väga sarnane 1938.-39. aasta varasemale Husqvarna mudelile (vrd nt minu erakogus oleva osaliselt restaureeritud 1938. aasta Husqvarnaga), kuid samas on tal eelmisega võrreldes mitmeid erisusi:

1. Tagaratta kinnitus raamile on teine (uuemat tüüpi), ilma ketipingutajateta.

2. Ketiratta muster on teine - varasema kolme H-tähe asemel on lihtsaaaalt viis rõngast.

3. Sadula vedrulahendus on teine - spiraalsest esivedrust on loobutud, taga on topeltvedrude asemel tavalised ühekordsed. Selline sadul meenutab 1930ndate lõpu Nyman'i rattakorporatsiooni (margid Crescent, Vega, Hermes) kasutatud sadulaid.

4. Esiratta rummu juures on loobutud õlitusniplist.

5. Porilauatraatide (ja pakiraami) kinnitused on viidud rattamutrite alt ära eraldi kruvide alla.

6. Muutunud on esiporilaua kuju - loobutud on külglaiendustest ning üleskeeratud alaosa profiil on muutunud (sarnase(ma)ks 1930ndate lõpu Nyman'i kontserni ratastega).

Ning peamine konstruktiivne muudatus (erisus) - ratta raam on ERAKORDSELT kõrge, seda eriti just sadula-aluse püsttoru osas - vt fotod, kus 28" tagaratas näib sadula asendi suhtes väga tilluke olevat. Tõenäoliselt on tegemist kõrgeima raamiga rattaga, mida ma üldse olen kunagi näinud. Kui ratas asetada rõhtsele maapinnale, siis paikneb raami ülemine toru selges tõusvas kaldes leistangi poolt sadula poole - põhjuseks asjaolu, et esikahvel ja raami esiosa pikkus on identsed varasema, st "tavalise" Husqvarna omadega. Midagi sarnast ei ole ma ühegi teise 1920-30ndate aastate jalgratta juures varem näinud.

Kuna mul teisi sama ajastu/mudeli Husqvarnasid (meesterattaid, mille ketirattamuster moodustub viiest rõngast) võrdluseks ei ole, siis jääb selgusetuks, kas väga kõrge raam oli viimase mudeli eripära või on tegemist mingi erivariandi või -modifikatsiooniga, mida tehas "tavalise" kõrgusega raamide kõrval tootis ja mida vajadusel edasimüüjatelt tellida sai. Kui kellelgi on seesugust võrdlusmaterjali ja/või täiendavat teavet, siis oleksin ma selle eest äärmiselt tänulik.

Lõpuks ka fotod:

[Pilt: hq40_01.jpg]

[Pilt: hq40_02.jpg]

[Pilt: hq40_03.jpg]

[Pilt: hq40_04.jpg]

[Pilt: hq40_05.jpg]

[Pilt: hq40_06.jpg]

[Pilt: hq40_07.jpg]

[Pilt: hq40_08.jpg]

[Pilt: hq40_09.jpg]

[Pilt: hq40_10.jpg]

[Pilt: hq40_11.jpg]

[Pilt: hq40_12.jpg]

[Pilt: hq40_13.jpg]

[Pilt: hq40_14.jpg]

[Pilt: hq40_15.jpg]


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#2

Järjekordselt tõeline pärl, supper eeskuju minu Husqvarna projektile....Vaatan, et rataste raaminumbrite vahe ainult 13 ratast, minuoma siis pisut hilisem. Veel küsimus, et kas tagahelkur on originaal või hiljem külge monteeritud?

Korralik palkmaja www.kodutalu.ee
Vasta
#3

(02-08-2011, 18:57 PM)Heiks Kirjutas:  ...supper eeskuju...minu Husqvarna projektile....Vaatan, et rataste raaminumbrite vahe ainult 13 ratast, minuoma siis pisut hilisem.

Seega sama partii rattad. Kas Sinu oma raam on ka selline hiigelkõrge, st tõusva ülatoruga leistangi poolt sadula suunas?


(02-08-2011, 18:57 PM)Heiks Kirjutas:  Veel küsimus, et kas tagahelkur on originaal või hiljem külge monteeritud?

Ikka tehases pandud (loe mu kirjeldust korralikult). Selle ratta sain ma väga heas komplektsuses ja säilivuses - ega ma peale pumba, rehvide ja numbrimärgi muud nagu polegi talle külge pannud. Ülejäänud ikka juba tehases pandud...

Muide selline helkur - korpusele stantsitud kiri KUL ovaali sees - oli viimaste partiide Husqvarnadele omane, samuti helkuri helkurpind ilma Husqvarna embleemita...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#4

Võiksid raami kõrguse ära mõõta ja teemasse panna, kurblivõlli tsentrist sadulamuhvi ülaääreni.
Heitsil paistab justnagu "normaalne" raam. Huvitav, et laternahoidjad erinevad.
Vasta
#5

(02-08-2011, 22:01 PM)kass Kirjutas:  Võiksid raami kõrguse ära mõõta ja teemasse panna, kurblivõlli tsentrist sadulamuhvi ülaääreni.
Heitsil paistab justnagu "normaalne" raam. Huvitav, et laternahoidjad erinevad.

Ma usun 99,9% (ks~f! kass'ile ei meeldi kindlalt arvamised Wink ), et minu Husqvarnal ei ole "külasepad" kallal käinud. Ratas saadud ju sedavõrd komplektsena, kasutamata Trelleborgi kummiparanduskomplektki riistakotis võtmetest rääkimata. Tõenäoliselt on tal millalgi 1950ndatel olnud algsed rehvid mingil põhjusel purunenud, nii et uued rehvid on peale pandud ning näib, et sellest ajast on ratas niiviisi seisma jäänudki. Leistangi kummiotsad, pedaalikummid, sadulanahk jms praktiliselt (sisse)kulumata, samuti ketiratta hammaste otstel keti poolt tekitet kulumisjälg olematu. Nii et kasutamise poole pealt uus ratas Smile

Mis puusutab lambiklambri erinevust, siis sellele on mul kolm seletust. Esiteks võisid need rattad olla eri mudelitüübid, millele pidigi külge käima teistsuguseid detaile (vastuse võib anda raamide kõrguse võrdlusmõõtmine). Teiseks võis ksf! Heiks'i rattal olla millegipärast lambiklamber hiljem vahetatud (ka sadul näikse seal peal olevat minu rattast erinev, seega võib olla vahetatud). Kolmandaks - kuna oli segaduste aeg, siis võidi valmivatele ratastele panna kitsikuse tõttu külge neid detaile, mida parajasti laos (järel) oli. Olid ju Saksamaa ja N.Liit 1939./40.a. vahetuse eel justjust koos Poola ära vallutanud ja vana Euroopa kaardi ja mitmed majandustarned segi löönud, st käis Maailmasõda, kuigi enne Prantsusmaale kallaletungi Maailmasõjast veel ei räägitud.
(02-08-2011, 22:01 PM)kass Kirjutas:  Huvitav, et laternahoidjad erinevad.

Muide, esiporilauad ka erinevad. Minu omal on "Nymans'i tüüpi", ilma küljalaiendusteta, alumine üleskeerang lai ja nn "ruumiline". Ksf! Heiks'i omal on küljelaiendustega. Ja arvatavasti on sela olnud ka "kitsas" alumine üleskeerang nagu minu 1938.a. meesterahva-Husqvarnal, hiljem on see aga ära murdunud.


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 185 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni 18. maini 2025 oleme avatud eelneval kokkuleppel
Vasta
#6

Lenksu käepidemed ka erinevad. Mulle paistaks loogiline, kui vanatüübi käepidemed ja lambihoidja oleksid ühel jalgrattal ja uuemad teisel...
Ja ei olnud rootslastel mingit kitsikust 40-ndal aastal, varsti küll kippus kitsaks minema saksa Torpedo jooksudega.
Kass on 110% kindel, et raam on tehasest tulnud konditsioonis!
Üldse oleks huvitav selles Husqvarnade mudeliteemas veidi selgust saada, ka varasemate mudelite osas. Lisaks värvilised isendid ja eksport- ning koduturumudelite segadus...
Vasta
#7

Hmm...kummaline jah, et kaks ratast nii lähedaste raaminumbritega üksteisest nii palju erinevad (jooksud, porilauad, lambiklamber, käepidemed jne). Kusjuures mulle tundub, et minu Husqvarna puhul on tegemist madalaraamilise rattaga. Pigem sarnaneb minu masin, välja arvatud ketiratas Valdo 1938 aasta Husqvarnale, mis minu hilisemat raaminumbrit arvestades ei tundu loogiline. Aga see seletus segastest aegadest annab asjale pisut loogikat juurde küll...

(02-08-2011, 19:32 PM)valdo Kirjutas:  Muide selline helkur - korpusele stantsitud kiri KUL ovaali sees - oli viimaste partiide Husqvarnadele omane, samuti helkuri helkurpind ilma Husqvarna embleemita...
Tänan info eest. Just selle pärast ma küsisingi, sest seni teadsin, et neil olid ainult embleemiga helkurid. See teeb minu masinale helkuri leidmise nüüd mõneti lihtsamaksSmile


Korralik palkmaja www.kodutalu.ee
Vasta
#8

(03-08-2011, 00:30 AM)Heiks Kirjutas:  Hmm...kummaline jah, et kaks ratast nii lähedaste raaminumbritega üksteisest nii palju erinevad (jooksud, porilauad, lambiklamber, käepidemed jne). Kusjuures mulle tundub, et minu Husqvarna puhul on tegemist madalaraamilise rattaga. Pigem sarnaneb minu masin, välja arvatud ketiratas Valdo 1938 aasta Husqvarnale, mis minu hilisemat raaminumbrit arvestades ei tundu loogiline. Aga see seletus segastest aegadest annab asjale pisut loogikat juurde küll..

Segaseid asju sagaste aegadega põhjendada on küllaltki lihtne ja mugav!
Aga kõik Heitsi poolt nimetatud Husqvarnad on detailides veidi erinevad, ja eriti erineb viimatinimetatud Valdo 38 aasta Husqvarna. Sellel on suurem silt, rataste ja porilaudade kinnitused raami/kahvli külge erinevad, sel peaks vist olema ka veidi teistsugune Novo tagajooks kui väiksema sildiga mudelitel, ka kahvlitoru ülemine mutter vist on väiksesildi ratastel kantidega, sadulad...
Kuigi Heitsi pildilt kõiki detaile mina hästi ei näe ja rataste päritolu ei ole ta ka laialt avalikustanud, juttu oli, et midagi professori äiapapa ära vahetas ja torpedo link on pildilt näha, Kas ka ees on F&S rumm, millised on kodarad/veljed ja kas tagarummul (kui Torpedo) on aastaarv?
Pakun, et sadul on kindlasti vahetatud, sadula T - toru ka vist lõigatud, vb ka lenks on vahetatud ja kes esiporikatki teab. Aga vb on just sadul õige ja muu kõik on vale, selliseid hüpoteese on ka siin foorumis varemalt püstitatud.
Ja nüüd las keegi (Valdo?) selgitab mulle, kuidas ajalises vms plaanis tulid need muudatused Husqvarnade 30-ndate lõpu toodangus (erinevad raamid, Novod, sildid jms! Aitäh! Wink
Aga palun ilma segaseid aegu ja halbu ilmu rõhutamata! Pakutava tõenäosuse kõikumise/eksimise % annaks +/- 10 %.

Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne