Teema on suletud

Kuidas ma endale Mercedes`st heinaniidukit ehitasin ja mis sellest saanud on:)
#41

üks võimalikest variantidest, panna Moskvits 408 või 412 ühes tükis esisild, kui muidugi vahele mahub, pean mõõtmised ära tegema, kas keegi pakub veel midagi lihtsamat välja? Kes teab veel millisel masin on ühes tükis esisild mis võiks sobida, aitähh.

   
#42

Einoh.. miks ta ei sobi, ikka sobib. Kui ei mahu vahele, siis lõikad pooleks ja paned tüki vahele. Teadmis, sa võiks siin ikkagi lühidalt ära seletada, et mida sa õieti ehitada kavatsed, siis on sulle palju parem nõu anda- kindlasti ei ole see asi aga heinaniiduk mis sul plaanis on, vastasel juhul ei saa ma aru miks sul oleks vaja seal üldse midagi ümber teha.
#43

Näiteks hobuvankril on ka ühes tükis sillad. Hea lihtne keerama ka panna. Vedruvankril on vedrudega, parematel isegi täisellips vedrud, hää pehme rallida ja muidu ka. Probleemiks võib olla saadavus ja muidugi ka hind. Mul endal pakkuda ainult ülemine osa, see mis keerab-pöörab, sild ja vedrud puudu.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
#44

Ma ei saa aru, mis praegusel esisillal viga on. Nii palju kui traktoritega tööd tehtud, pole ühegi puhul mõelnud, et võiks esivedrustus olla. Põrutamine hakkab eelkõige ju seljale ja parimaks lahenduseks ikkagi vedrutav iste.
Pole küll väga teemasse süvenenud, aga niiduorgani puhul oleks parimaks jõuallikaks hüdromootor. Lattniiduk oleks vast turvalisim lahendus, eeskujuks nt. T-16 niiduki asetus. Rootorniiduk eeldab juba korraliku kabiini, millel võrgud ümber. Järelveetav haamerniiduk ka üsnagi hea lahendus, nõuab vähem hooldust ja niidab edukalt ka raskemat heina.
#45

no võib olla ei hakka jamama ka esisillaga, järgmisena on vaja kiirust umbes 8 korda väiksemaks võtta, plaan on kaks moskvitsi käigukasti üksteise järele panna ja pikk kobakas käigukastil tagant eemaldama. peab vist kabiini põhja augu lõikama või siis tagasilda tõstma ning tahapoole viima? kuidas kõige parem seda teha?

   
   
   
   
   
#46

Ma vaatan,et oled mu sõbra traktori teise maakonda viinud.... Big Grin  
Mosse käigukastid on liiga pikad ja üksteise järgi on neid kehva panna. Võibolla tuleks otsida hoopis Molu käigukaste,need lühemad ja ka tugevamad. Odav oleks ka kettülekandeid kasutada. Aga eks tuleb vaadata ka rahakoti põhja ja oma tagavaraosade seisu.
#47
Lightbulb 

https://www.youtube.com/watch?v=jrZCTovJRgQ
Kaks Mosse kasti kokku panna ei ole midagi uut, videos kõik vajalik teave olemas. Või siis lihtsalt üks kast lühemaks teha, kah lihtne:
https://www.youtube.com/watch?v=jYxmCsEgsDI
#48

molu ehk gas 51 käigukastid on suured kolakad, kui moskvitsi käigukastil saba tagant ära võtta, jääb selle korpus umbes 25cm pikk, pluss võlliotsad mida saab parajaks treida ja omavahel kokku keevitada. muidugi peab sinna semmerlingidega laagripukid otstesse panema, et õli välja ei jookseks.
#49

Mis su käigukasti (esimese käigu) ja tagasilla ülekandearvud hetkel on? Ma arvan, et nii väikeste ratastega ei ole kindlasti vaja 8x aeglasemaks teha, vaid palju vähem. Kui sa jagad praeguse esimese käigu kiiruse kaheksaga, siis see masin seisab praktiliselt paigal. Arvuta välja kui suur on praegu ülekanne, siis arvuta väja liikumiskiirus olemasoleva veljega ja vaata mitu x sa tahad seda kiirust aeglasemaks saada ja samapalju tuleb kordades ka ülekannet aeglustada (suurendada).
See esisilla vedrustuse ärajätmine on tegelikult esimene mõsitlik jutt sinu suust. Vasasel juhul tuleks välja nii, et sa hakkad seekord heinaniidukist Mercut ehitama Big Grin. Sel juhul oleks juba mõtekam selle paja asemele soetada mingi romu auto, millel see vedrustus olemas on ja vana teema hakkaks otsast pihta ....
#50

(29-04-2015, 09:42 AM)v6sa Kirjutas:  See pada ei jaksa ju vett täis lastud KK rehve veeretada kuigi kiiresti. Päris järvetäit ei lähe, kuid puusalt pakun nii vaaditäit per rehv. Ehk pea tonn, mida veeretada... Rolleyes
Ma tahtsin ka sõna võtta ehk teemasse teatavat lisandväärtust anda.

Mulle meeldib jubedalt igasugu mõttetuid asju arvutada ning käesolev lõim on väga õige koht selle jaoks. K-700-le saab näituseks siit alla muretseda balloonid mõõduga 71x47-25. See teeb kogu ratta ristlõike pindalaks 3960 ruuttolli, kui velg ehk tühine 490 ruuttolli maha arvata, jääb rehvi ristlõikepindalaks nii 3470 ruuttolli. Korrutades laiusega, saame rehvis oleva vee ruumalaks 163k kuuptolli ehk miskine 2,67 kanti vett ühte rehvi. Neli rehvi ehk 10 tonni Smile Eks need ole standardist mõnevõrra suuremad vist, nii et standardmahu jaoks tuleb seda ühe meelepärase koefitsiendiga jagada Smile

Nii, nüüd on ka minu panus teema edukasse kulgemisse antud Big Grin

PS: kõige parema vedrustuse saab siis, kui vedrud panna ratta ja maapinna vahele Wink Pealegi, seda on võrdlemisi lihtne ja odav teha ka.
#51

Mis su käigukasti (esimese käigu) ja tagasilla ülekandearvud hetkel on? Ma arvan, et nii väikeste ratastega ei ole kindlasti vaja 8x aeglasemaks teha, vaid palju vähem. Kui sa jagad praeguse esimese käigu kiiruse kaheksaga, siis see masin seisab praktiliselt paigal. Arvuta välja kui suur on praegu ülekanne, siis arvuta väja liikumiskiirus olemasoleva veljega ja vaata mitu x sa tahad seda kiirust aeglasemaks saada ja samapalju tuleb kordades ka ülekannet aeglustada (suurendada).





ma pean arvestama maksimumiga, ehk et 3000 pöördega liiguks asi edasi umbes 5 km/h. rootorniidukile on vaja pöördeid anda, kui jääb liikumiskiirust väheseks, saan käike ülespoole vahetada.
#52

(30-04-2015, 22:43 PM)comoon Kirjutas:  ma pean arvestama maksimumiga, ehk et 3000 pöördega liiguks asi edasi umbes 5 km/h. rootorniidukile on vaja pöördeid anda, kui jääb liikumiskiirust väheseks, saan käike ülespoole vahetada.

Sul ei ole siis vaja teha tervet traktorit aeglasemaks, vaid hoopis rootorniiduki jaoks väljavõte kiiremaks. 3000 pöördega pidevalt toimetada ei ole päris loogiline. Rootorniiduki jaoks on 2000 pöörde juures mootoril võimu ülearugi. Kuidas sa seda rootorniidukit üldse kavatsed käitada, kuskohalt ülekande võtad?
#53

Miks te talle vastate?

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
#54

(01-05-2015, 03:18 AM)Marko Kirjutas:  Miks te talle vastate?

Diagnoosimiseks Cool ....
#55

(01-05-2015, 08:20 AM)maitus Kirjutas:  
(01-05-2015, 03:18 AM)Marko Kirjutas:  Miks te talle vastate?

Diagnoosimiseks Cool ....

See oli heaSmile

 Kõik läheb hästi, Teema algatajale jõudu ja jaksu, jätka ikka visalt samas suunas!
#56

Mina lukesin vanasti siin foorumis ainult nalja nurga teemat aga eile pani sinna keegi kaks lingi videotele kus on surmaga lõppenud avariid see ei ole minul naljakas nüüd ma loen seda teemat siin see on kõik parem teema kogu foorumis vastake ikka ärge laske vaibuda aga pange rohkem pilte kus on käsitsi jooni siis on veel naljakam.
#57

vaatsi eila just poes reduktoreid. oli nurki, oli sirgeid. ülekandeid palju erinevaid. mõõdud ka üsna pisikesed. vali aga välja ja pista külge.

a kui täpsemalt rääkida, siis tegelt see iseteht põka ikke ei sobi. tollega ei saa maanteel sõita. või kui sutsuke saabki, siis on ikke aeglane. tuleks ikke esialgse mersu juurde tagasi pöörduda. teeks massina, mis niidab ja pealt tõsist niidupäeva võib poodi järgi minna või kui tarvis, siis kasvõi linna teatrisse.
#58

Marko, maailm ei koosne ainult sinusugustest ärapanna tahtjatest, kes tulevad teiste teemasid naeruvääristama, te tehke oma sõprusringkonnaga kuhu kuuluvad huvi5, [b]phyl ,Tift motamees ühine saunaõhtu, pange üksteisele purakasse ja mekkige koduõlut millele võite nimeks panna " elus kibestunud" Te olete nagunii omavahel juba armusuhtes. Siin ei arutata kui tark või loll keegi on, siin käib tehniline arutelu ja kui sul midagi kaasa rääkida pole, siis otsi omale mujalt väljendeid.[/b]








[b]maitus kirjutas: Sul ei ole siis vaja teha tervet traktorit aeglasemaks, vaid hoopis rootorniiduki jaoks väljavõte kiiremaks. 3000 pöördega pidevalt toimetada ei ole päris loogiline. Rootorniiduki jaoks on 2000 pöörde juures mootoril võimu ülearugi. Kuidas sa seda rootorniidukit üldse kavatsed käitada, kuskohalt ülekande võtad?
[/b]






[b]No võib olla ta kogu aeg ei toimeta 3000p/m, ma ei saa ju väljavõtet kiiremaks ajada, siis kaoks jõud ära, olete näinud küll kuidas MTZ 82 musta suitsu välja ajab kui rootoritega paksu heina niidab mäest üles minnes. [/b]


Jõud on kavas võtta väntvõlli otsast kahe või kolme soonega rihmaseibiga, rihmasoonte arv oleneb rihmaseibi läbimõõdust, mida väiksem läbimõõt, seda rohkem on neid vaja, sealt edasi võllile, mis kannab jõu esiossa, siis kardaan, reduktor, rihmadega lendteradega ketastele. aga see on natuke hilisem teema, muidu läheb lappama, kui mitut teemat korraga arutad. Esialgu siis traktori liikumiskiirus mis on vaja umbes 8 korda aeglasemaks teha.
#59

(01-05-2015, 11:02 AM)comoon Kirjutas:  ... Siin ei arutata kui tark või loll keegi on...

Ega siin pole midagi arutada jah.  Big Grin
#60

1) Selle mootori max pöörded on 5300


2) Väntvõlli otsast ilmselt ei kannata rihmaseibiga suurt võimsust pikka aega võtta.

3) Maakera on tõesti ümmargune, kui tuimalt ühes suunas minna, jõuame sinna tagasi kust oma teekonda alustasime.

Aga ikkagi tahaks oma silmaga näha seda, mida sa siiani oma kätega valmis teinud oled.
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne