Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)
#21

(16-07-2015, 18:10 PM)muska71 Kirjutas:  Sealt tuleb kogu põlemiseks vajalik õhk.Avad 4 mm ja kui vaja saab hiljem suuremaks puurida.Avade koguarv 15 põhjas ja külgedel 26 kokku kahe poole peale.Tehase omadel umbes sama jämedad avad ja umbes sama sammuga.

Resti põhja augud puurisin 6 mm peale ja sai pisut parem.Muidu asi ammu töötab ja igati rahul.Punker veel vaja plekist teha,aga talve poole kui aega rohkem siis teeb.Ventilaatoriks on praegu ostast sebitud 2880 rpm vurr ja pöördeid timmin dimmeriga.
Vasta
#22

Enam ei leia millegipärast ühte head juutuubi videot antud teema kohta kuidagi kätte. Vaatasin mingi aeg tagasi aga ei viitsinud kuhugi märget jätta, et mis ja mida. Oli seal üks vend teinud ja ka seletas üksipulki lahti oma süsteemi, kus puudus ventikas ja igasugune teoga etteanne ja muu seesugune automaatika, ameerikamaal vist toimus see. gravity feed siis inglise keeles asja nimi ja põlemiseks piisas korstna tõmbest täiesti. Et toimetab sul seal niikaua, kui viitsid punkrisse juurde kallata kraami ja väga hästi toimis pelletite pealevalgumine vähemalt pildi pealt vaadatuna. Nõks oli resti augu suuruses või millegi sellisega seoses.
Mingit aimu saab muidugi sellest videost ka aga see pole muidugi see, mida üks-ühele eeskujuks võtta lollikindla süsteemi planeerimisel
Vasta
#23

(27-11-2015, 21:24 PM)alfredo Kirjutas:  Enam ei leia millegipärast ühte head juutuubi videot antud teema kohta kuidagi kätte. Vaatasin mingi aeg tagasi aga ei viitsinud kuhugi märget jätta, et mis ja mida. Oli seal üks vend teinud ja ka seletas üksipulki lahti oma süsteemi, kus puudus ventikas ja igasugune teoga etteanne ja muu seesugune automaatika, ameerikamaal vist toimus see. gravity feed siis inglise keeles asja nimi ja põlemiseks piisas korstna tõmbest täiesti. Et toimetab sul seal niikaua, kui viitsid punkrisse juurde kallata kraami ja väga hästi toimis pelletite pealevalgumine vähemalt pildi pealt vaadatuna. Nõks oli resti augu suuruses või millegi sellisega seoses.
Mingit aimu saab muidugi sellest videost ka aga see pole muidugi see, mida üks-ühele eeskujuks võtta lollikindla süsteemi planeerimisel

Kuidas te need videod juutuubist siia panete?Mitte ei mõista Sad
Vasta
#24

(27-11-2015, 21:58 PM)muska71 Kirjutas:  Kuidas te need videod juutuubist siia panete?Mitte ei mõista Sad

Ei ütle! Smile

*Hangi juutuubis oleva video all olevast jagamise nupust (share) kood ning kopeeri-pasteeri foorumisse.
See on lihtsaim viis. Samas ka parim, sest raamiga postitatud vidikud ei taha igas telefonis heaste mängida.
*Raamiga kinupildi saamiseks peab tiba rohkem vaeva nägema. Foorumis on selleks video sisestamise nupuke (insert video), peale mille näppimist peab jagamise koodi avanenud kasti kleepima ja teada andma ka, et  millisest keskkonnast lugu pärit on.
Vasta
#25

(27-11-2015, 21:58 PM)muska71 Kirjutas:  Kuidas te need videod juutuubist siia panete?Mitte ei mõista Sad

Youtubest on seda väga kerge teha. Copy'd Youtube aadressi (Ctrl+C), seejärel võtad jälle siit ülevalt reast 'Insert a video' ning valid 'Video Type' valikutest Youtube. Seejärel paste'd (Ctrl+V) eelnevalt copy'tud aadressi 'Video URL' rea peale ja lõpuks vajutad nupukesele 'Insert'.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#26

Leidsin selle ilma elektrita toimiva etteande video lõpuks kätte, võibolla on kellelgi huvi vaadata..........
Vasta
#27

Tere, meisterdan siin ise ka tasapisi hakkepõletit, kuid sooviks natuke asjade kohta küsida.
Siin videos(u.5m50s) on üks riistapuu, peale on kirjutatud twin timer, kust nagu aru saan, saab panna paika teole ettenähtud töö- ja puhkeaja. Vaatasin, et maksab AE-s peale viit eurot aga siis jälle oota ja kas tulebki jne.

Eile käisin oomipoes midagi sarnast otsimas aga müüja sattus vastutulelik olema ja hakkas oma lemmikteemadel, nagu inseneriehitus, potekad, kondekad ja mis iganes asjadel jutustama, ega saanudki lõppkokkuvõttes targemaks. Üldiselt neil ikka vist ei olnud sellist asja müügis. Ma ei osanud muidugi täpselt oma küsimust formuleerida ka, et mida ma täpselt tahan.
Küsikski targemate käest, et mida üldse otsida, küsida ja mis abivalmis poekesest võiks sarnase asja letikaubana leida?
Vasta
#28

http://www.elfadistrelec.ee/et/adjustabl...&simi=99.8

Kasuta seda, ise joodad kokku Smile
Vasta
#29

Tänud rehepapp, tellisin komplektuse ära.

Nii, nüüd siis tuleks vaadata mingi akutrell või väike mootor, mis reaalselt tööd tegema hakkaks.
Olemas üks vana 12V makita, mis sobiks asjaks küll. Saan ma õieti aru, et nüüd oleks mul lisaks vaja võimsat (mitme A?)releed ja trafot(huvitav, kas sellesama drelli akulaadija sobiks asjaks?) ja siis hakkaks asi välja nägema järgmine.
Taimer juhib releed, mis saab toite trafolt ja toidab drelli, mis omakorda ajab ringi kütuse etteande mehhanismust.
Või saaks kuidagi lihtsamalt, mõistlikumalt asja kompunnida?
Vasta
#30

Mis sa jamad, pane mingi kojameeste mootor. Möni veneaegne, see tugevam. Selle taimeri relee kannatab miski 5A ära. Kaitse ka vahele.
Vaata ma miskit omale tegin nii Smile
https://www.youtube.com/watch?v=hgEgqVwb5YI
Vasta
#31

Üsna kenasti sul asjad välja kukkunud.
Vot kojamehemootori peale nagu tulnudki, seal ju reduktor kohe sisse ehitatud ja muidu ka viisaka väljanägemisega asjandus. Peab vähe ringi vaatama, ehk leiabki midagi.
Aga 12v ju ikka vaja, millega ise seda teed ja kas sul on ka see vellemani karbike asja juhtimas?
Mida kütuseks kasutad-hake, pellet või hoopis midagi muud Wink
Vasta
#32

Ära liialt pead vaeva. Panen ühe lisa video, seal löpupoole plokk näha ka.
https://youtu.be/c2x1105KOGA
Toide tuleb mingi vana akurondi pealt. Releele lisaks kaitsmed sisse ja välja (mootori) vahel, lisaks lüliti kui vaja eraldi puru peale anda.

Tulemas on aga pisut täiuslikum lahendus, kus süütamine ja kogu opereerimine käib automaatselt. Süütepulk, IR silm kütuse tuvastamiseks, valgusandur leegi kontrolliks, ventide juhtimine, jne.
Jupid olemas, aga motti kokku lappida ei leia Smile Kevad juba käes ka ..
Skeem siin:https://lh3.googleusercontent.com/-7puLa...itled1.png
Vasta
#33

Ära jah selliseid skeeme enam avalikult ülesse pane, mul jookseb juhe lõplikult kokku niimoodi Smile

Igal juhul tänud heade mõtete ja pisikese hariva sessooni eest. Kevad tuli muidugi ootamatult, sellega peab nõustuma, mott väheneb minulgi iga lisanduva plusskraadiga aga ehk veab seekord asja lõpuni, pole enam väga palju jäänud. Kuskilt tarvis veel mingi lihtsam teovärk kokku kompunnida.
Kindlasti panen siis ise ka mingi kokkuvõtte interneti sisse, kaasfoormulastele vaatamiseks.
Vasta
#34

Kas sellisel tehnoloogial toodetud küttematerjali automaatsele põletamisele ka keegi mõelnud on?

Pelletid on head aga nende "otse võsast" tootmine ei ole niisama lihtne.
Parasjagu seda tüüpi masina ehitamine käsil, ükskord võiks neid klotse ka automaatselt punkrist katla alla ajada saada.

Vasta
#35

Kas mõni mees ise ka pelleti pressi valmis teinud ja millist süsteemi kasutanud?
Vasta
#36

lgp.pkmp

Isegi mõtlesin sellise võimaluse peale. Ilmselt oleks vaja etteanne kõvasti suurema teo ja torudega lahendada, et kraam sealt ikka läbi käiks, muud nagu polekski. Mõtlen sellist poolautomaatset põletit, et põleb "igavese tule" rezhiimis kuni kütust jätkub või etteantud kraadid saavutatud. Põhimõtteliselt ju tegu XXXXXL mõõdus ja kütteväärtuselt natuke "hõredama" pelletiga.
Üldiselt oleks hea teada antud kütuse tonnihinda versus pellet ja siis edasi arvutada.Vahe on kindlasti kordades, kui mitte kümnetes kordades, kui niikuinii tarvis kraaviperve puhastada ja jääb ainult tegemiskulu.
Vasta
#37

(03-02-2016, 14:16 PM)alfredo Kirjutas:  lgp.pkmp

Isegi mõtlesin sellise võimaluse peale. Ilmselt oleks vaja etteanne kõvasti suurema teo ja torudega lahendada, et kraam sealt ikka läbi käiks, muud nagu polekski. Mõtlen sellist poolautomaatset põletit, et põleb "igavese tule" rezhiimis kuni kütust jätkub või etteantud kraadid saavutatud. Põhimõtteliselt ju tegu XXXXXL mõõdus ja kütteväärtuselt natuke "hõredama" pelletiga.
Üldiselt oleks hea teada antud kütuse tonnihinda versus pellet ja siis edasi arvutada.Vahe on kindlasti kordades, kui mitte kümnetes kordades, kui niikuinii tarvis kraaviperve puhastada ja jääb ainult tegemiskulu.

Mina lasen kraaviperved otse ketashakkurist läbi.Esimene põleti oli 100 toru  ja samas mõõdus tigu samm 80 ja veits suuremad tükid kiilus kinni nagu tööstuslik hake.350w mootoril tõmbas kah korra hinge kinni.Nüüd 130 kuuskant toru ja samuti tigu 100 ja samm 100 ja enam kinni ei kiilu,vahel nagiseb ja peaks ka tehase haket kugistama.
Klotside puhul suurem toru ja tigu peaks ette vedama küll.
Ma tegin viadrusele soojusvaheti taha,jahutab 0,5 m kohta ca 130C ja korstnasse läheb 120-160.
Vasta
#38

Lp Alfredo

Peale mõttetöö on meil valmis ka selline materiaalne osa :

   

Eks näis, millised puidutükid tulema hakkavad aga kuna need saavad olema kõvasti ebaregulaarsemad kui pellet, siis punkrist võtmisel mõtlesin kartulipanekumasina "ketiga-kopsikuga-üle-ääre" meetodile.

Poolakatelt pole ka midagi keerulisemat leidnud, kui kotist katla ukse ette asetatud lehtrisse valamine.

Hake versus klots peaks olema see kuivamise teema, hake hunnikus ära ei kuiva aga võrkkottides alustel klotsid kuivavad hästi.
Laadimine vedamine ka.
Vasta
#39

Minu hakkuri toodang pildil.Sügisel tehtud pildid põletist ka veel.Tegin ka soojusvahetist paar klõpsu.1,3 korda efektiivsem kui http://www.akromex.com/eshop/et/soojusva...aheti.html


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                           
Vasta
#40

(03-02-2016, 16:34 PM)pkmp Kirjutas:  Hake versus klots peaks olema see kuivamise teema, hake hunnikus ära ei kuiva aga võrkkottides alustel klotsid kuivavad hästi.
Laadimine vedamine ka.

haket ladustan lahtiselt katuse all ca 4x4 pinnal,laotad värske niiskema kihi peale ja kuskil nädal poolteist kuivab ise ja saad uue kihi peale panna.Suvel ostan ilmselt rekka koorma haket millest jagub mitmeks aastaks.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 17 külali(st)ne