Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)
#61

Räägime hakke käitlemisest. Olen kuulnud väidet, et toorest puidust tehtud hake sisaldab 30-60% vett ning külmub talvel välioludes klimbiks, mis välistab teoga etteandmise. Seega peaks hakke kuivatama kuidagi väga kuivaks või hoiustama teda etteande jaoks 0+ temperatuuril.

Kuidas haket kuivatada? Kas katuse all suvel ühest hunnikust teise tõstmine ja segamine tagab piisava kuivuse, et ei peaks haket talvel soojas ruumis hoidma hakkama?

Mingisuguse arvestuse (lambika) järgi oli 160m2 põrandapinna kütmiseks hakke vajaduseks 40m3. Mis on suhteliselt arvestatav kogus (pool rekkatäit) ja mille käitlemine nõuab juba arvestatavat panust hoiukoha ning tehnika näol. Kui 40m3 välioludes kuivatada (ühest hunnikust teise tõsta), siis katusealust pinda vaja juba 100m2?
Vasta
#62

Tere.
Päris omapärased lahendused ja ideed hakke põletamise suhtes. Endal ka tiba metsa ning võsastunud põldu, eelkõige tahaks selle võsa kuidagi katlast läbi ajada. Praegune süsteem järgmine: Klaaskasuvuhoonse vana katel mille ees eelpõleti või kuidas seda õigem nimetada on, ülevalt luugist halud, hakitud oksad ja kõik muu põlev mant sisse, allosas siis põlemine ja leegitoru otsast tuli katlasse. Sai antud teemat veidi edasi kohendatud ja soojatrass majani veetud, soojusvaheti vahele ja nii siis kütmine käib kui viitsimist siis majas Kalvis pliidi ja ahjuga kui tahtmine õues olla siis kasvuhoone katlasse tuli ja sealt soe maja poole tulema. Eelpõleti suureks puuduseks pikk aeg kui põleti osa kuumaks läheb ja õiget tuld annab, üheks päevaks pole mõtet kütma hakata. Plussiks - kui töötab ja lisaõhk korralikult paigas sööda sinna katlasse mida iganes, põletab ära ka kõige märjema puurondi (loomulikult vee aurustamine ei tasu ära)proovitud korra isegi vana autorehvi, ei mingit tomu korstna otsas, ainult õhk virvendas ja leegitoru sulas kokku, loomulikult katel koos akupaagiga läksid praktiliselt keema. Aasta selline kooslus töötanud ja nüüd liigub mõte selles suunas kuidas see võsa sealt kraavikallastel kõige odavamal viisil katlasse saada. Vaatasin, et keegi Teist on ehitanud endale selle poolakate kahe võlliga oksahakkuri, kuidas see ennast õigustab ja kui saladus pole mis tema ehituse omahinnaks kujunes? Üks väike viga torkas pildil silma, poldi pead on seespool küljeplaate, tead pekasid olema tihedalt vastu külgi muidu hakkab sealt vahel peeneid oksi ilma hakkimatta läbi vedama. Kui piiluda neid poola rebjake siis tööorgani hinnad seal 300 - 400 euri kanti + kuidas siia saada. Seega mõtlen kas tasub hakata ise tegema või hakata uurima kuidas sealt see masin ära tuua. Sellega oleks hea, areta ainult mingi mootor peale ca 7 kw, pane autokärusse, sõida kraavi äärde ja purusta võsa otse võrkkotti. Hakke suurus pole tähtis peaasi et jääb sinna vahemikku - alates peenike saepuru kuni kännuni läbimõõt ca 40 cm ja pikkus ca 50 cm. Siin vilksatas veel probleem teo valmistamise kohta: Vanasti tegin ahjuroobi lattrauast kuskil 20x5 mm keerasin käepideme treipingis spiraali, võimalik, et saab ka laiemat lattrauda spiraali keerata. Tene võimalus mida teinud olen on saepuru etteandmise juures teona kasutanud spiraalset tõmbevedrut, selle parajalt laiali venitanud, samas kui keerata lihtsalt ümarraud vajaliku jämedusega toru ümber vajaliku smmuga spidaali???? Kas seda teo keskmist osa nii väga vaja ongi??? Minul töötas see spiraalvedru normaalselt polnud karta, et kinni kiilub, paindus ja sisemise osa puudus aitas suurematel tükkidel läbi minna.Veidi ka hakke kohta: Suurtootjate hake või kuidas seda nimetada on praegus seisuga kuskil niiskusesisaldusega ca 42% sellest saab kuskil 0,8 Mw/1m3 ja sellise hakke keskmine maksumus nii 16 - 18 euri/ m3, see siis kui võtad nii rekka täie
Vasta
#63

(26-02-2016, 10:47 AM)amatöör1 Kirjutas:  Tere.
... Vaatasin, et keegi Teist on ehitanud endale selle poolakate kahe võlliga oksahakkuri, kuidas see ennast õigustab ja kui saladus pole mis tema ehituse omahinnaks kujunes? Üks väike viga torkas pildil silma, poldi pead on seespool küljeplaate, tead pekasid olema tihedalt vastu külgi muidu hakkab sealt vahel peeneid oksi ilma hakkimatta läbi vedama....

Tere
Riistapuu alles ehitamisel veel.
Märkus poldipeade kohta õige aga kuna terad samuti ei ole samuti servast servani siis sinna vahele-sisse peab tegema veel eraldi piirajad-suunajad. Raam sai igaks juhuks suurem-laiem-tugevam.  Omahinnast on kõige keerulisem komponent tera. 
Vasta
#64

Tere.

Tegin ühe võlliga aparaadi ja ka poldipead sees, üritasin samamoodi sisse suunajaid panna aga tulemus siiski pole kõige parem. Minu oma võtab läbi kuskil 5cm lepa ja mootor 7kw. Kui masi valmis äkki annad teada head ja vead ei tahaks hakata jalgratast leiutama

Tere
Riistapuu alles ehitamisel veel.
Märkus poldipeade kohta õige aga kuna terad samuti ei ole samuti servast servani siis sinna vahele-sisse peab tegema veel eraldi piirajad-suunajad. Raam sai igaks juhuks suurem-laiem-tugevam.  Omahinnast on kõige keerulisem komponent tera. 
[/quote]
Vasta
#65

(26-02-2016, 09:59 AM)Envir Kirjutas:  Räägime hakke käitlemisest. Olen kuulnud väidet, et toorest puidust tehtud hake ... külmub talvel välioludes... ... Seega peaks hakke kuivatama kuidagi väga kuivaks ...

Kuidas haket kuivatada? Kas katuse all suvel ühest hunnikust teise tõstmine ja segamine tagab piisava kuivuse, et ei peaks haket talvel soojas ruumis hoidma hakkama?
...

See kuivamise-varumise küsimus minul ka.
Praegu plaan poolakate süsteemiga kahe võlliga Rebak-masinaga klotsid kotti lasta,  nende kuivamisega ei ole probleemi.

Pärast on kaks varianti: kas kotist lehtriga käsitsi katelt täita,
mingi udupeen klotse tõstev süsteem leiutada (ei saa seda ka eitada, et leiutamine leiutamise pärast ka teinekord üsna huvitav on )
või lasta klotsid puruks-hakkeks ja kasutada selle teema spetsialistide häid kogemusi.
Vasta
#66

Mul naabrimees tegeleb hakkega ja nad veavad oksad vaalu ja 3kuud kuivavad seal,siis hakkurist läbi ja sadamasse.
Vasta
#67

Rebjaki klotsid kuivavad astaga võrkkottides riita laotult ühe suvega ilusasti ära, eelmise aasta kogemus. Katlasse toimetamine nagu poolakatel hüdrosilinder lükkab portsu katlasse. Mina viskan kolm kotti ülevalt luugist otse eelpõleti kolusse. Millise masina küljest on need omaehitatud rebjaki hammasrattad hangitud?
Vasta
#68

Lgp Ksf.Basiliole

Üks tehnilise info leht hakkepurustajast.
Fastavasisuline foorum venest, siin pead muidugi vähemalt kahenädalase puhkuse võtma, kui sügavuti minna soovid Wink

Vaatates sinu eelnevaid tegevusi ja leiutisi, siis tundub et piisab lihtsalt ühe käe taskust välja võtmisest ja asi oleks õhtuks valma Toungue
Vasta
#69

(26-02-2016, 12:43 PM)amatöör1 Kirjutas:  Rebjaki klotsid kuivavad astaga võrkkottides riita laotult ühe suvega ilusasti ära, eelmise aasta kogemus. Katlasse toimetamine nagu poolakatel hüdrosilinder lükkab portsu katlasse. Mina viskan kolm kotti ülevalt luugist otse eelpõleti kolusse. Millise masina küljest on need omaehitatud rebjaki hammasrattad hangitud?

Need on Varson -i nimelise masinajuppide kontori "küljest",  ühel on  Taperlock kaksikkoonuspuks terade-hammaste kokku seadmiseks ka sees.
Vasta
#70

Kuskil vene video peal oli asi keti ja ketiratastega lahendatud, paists päris jämedaid kaikaid läbi söövat. Tuli meelde, vanasti sai sellist ebaühtlast manti teisaldatud pealt lahtis teoga millele oli lisatud äärtesse kõrgendused. Ks katelde juures saaks kasutada ei oska öelda.
Vasta
#71

Kas seda :" poolakatel hüdrosilinder lükkab portsu katlasse"

mõnes Youtubes ka näeb?
Vasta
#72

Kahjuks jään antud video koha pealt vastuse võlgu see oli kuskil nii neli aastat tagasi nähtud ja siis ei pööranud ma antud teemale tähele panu, sel korral otsisin taga neid omavalmistatud vibraator kartulivõtu masinaid ja samas võis see olla ka mingi vene poiste aretis, nendel see isetegevus suhteliselt käpas. Üht asja olen küll kogenud selle rebjaki klotside juures, jupitab need puud ära aga peened oksad tekitavad ka juppidena paraja harakapesa. Kui vaadata neid videosi siis põhiline puu mida nad seal jupitavad on siiski ilma peene oksteta ja usun, et sellist kvaliteetsemat kraami saab vabalt pealt lahtise teoga teisaldada. Kui lähebki katlasse mõni klots rohkem ega see erilist midagi ei mõjuta. Mahutist kust tigu selle klotsi võtab ei saa loomulikult segajat sisse panna, lihtsalt üks mahuti külg peaks olema topelt ja kaldu, see sisemine mõne vinkli jupiga ning aeg ajalt liigub korraks üles alla ja loksutab kinni jäänud klotsid uuesti lahti.
Vasta
#73

Sellise skeemiga
https://www.youtube.com/watch?v=a0VKvYB4xss
hakkur kannatab välja kõik läbimõõdud ja ka lauajupid.
Nähtav on muidugi väga toores konstruktsioon, ainult tööpõhimõte näha, puudu söötekolu ja piiraja.
Ma lasen neid asju küll esialgu ainult peast läbi aga ütleme ikkagi, et töö käib Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#74

Nojah, see rohkem ahju ja pliitapuude jaoks, lasen kah mõttes läbi kuidas antud massinaga kraaviperve võsaga toimetada, tulem nagu nullilähedane. Huvitav kuhu ta sellise " hakke" kavatseb panna? Huvitav oleks näha kuidas see mant katlasse pannakse . No ei oska videot siia panna
Vasta
#75

Võsa jaoks on hakkur ilmselt õigem jah, mul pole haket kuhugi panna ja võsa ka ei ole. Video panin rebakitehnoloogiast vaimustunud seltsimeestele pigem.

PS arvan et peenhäälestatud rebak hakib ka puulehti, iseasi kui kaua ta hääles püsib kui vahepeal palki anda Big Grin

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#76

Kuivatamisest.Siiani olen toorme hunnikus enam vähem ära kuivatanudja siis kuiv purustist läbi,nii 2-3 m3 korraga.Ka märg samamodi väike ports läbi ja siis restidele kuivama,tüütu on,aga saab hakkama.Mul lahtiselt 4x4 m hoidlasse panin kord nädalas kihi sellist poolkuiva peale õhk liigub ja kuivas ära.Kui peaks rekka täie korraga niisket tooma siis hunnikusse,kile peale vihmaga,kuiva ilmaga päike ja tuul kuivatab,sama moodi hoidlasse nädalas kiht peale ja kuivab vast küll.
Terad nurga all mingil määäral veab ise ette,aga tootlikust pole,kuiva käsitsi sisse ajada nii 5 cm jämedad kaikad siis kaikal vibra selline,et kätel hakkab valus kaikaid peos hoides Sad
Vasta
#77

4x4m panna kiht kuivama, siis 1 ... 1,5m3 korraga. Sul aga on 80m3 vaja kuivatada  :-) Sitem suvi on, siis kuhja põhi läheb hallitama. Kile all veel eriti.

Eks see sõltub asukohast ka: mõnel pool on nii tuuline, et pane puud kuda tahad, hallitama ei lähe. Mul siin metsas lähevad isegi kaetud ja õhuvahedega riidas, kui ladumine suve teisele poolele jääb. No mitte palju, aga linna kalli raha eest ei müü enam.

Üldse mulle tundub, et käitlemine on tunduvalt suurem probleem kui hakke tegemine. Hakkurit saab laenutada ka, aga kui tegemist on veidigi asjalikumate kogustega, siis käitlemine vajab hoidlat ning frontaalkoppa. 
Vasta
#78

minul on kasutuses seuke hakkur: http://www.aiakeskus.ee/oksapurustaja-he...box-3.html#
põhjusmõtteliselt pole vahet mis margiga tegu või mis "made in ..." silt peal on, ühes ja samas hiina tehases on nad kõik tehtud.
muidu on hakkuritega nii, et need igasugu elektrilised ja muud vigurid on kõik hakkurite mudelid, eramaja hoovis värskelt pügatud heki võrsed saab peeneks teha. järgmine aste on minu oma sarnased, aga hobuseid on sees umbes poole vähem. neid võib mänguasjadeks nimetada. sipsib lisaks hekile ka pügatud õunapuu oksad ää.
minu oma sarnased on siis juba võimelised veidi töö tegemist imiteerima.
värsked asjad lähevad üsna isukalt, kuivanud kraami peale tõstab häält ja kui peale pressida, siis langetab mootori pöördeid ka, aga närib läbi küll. mistahes oksi tuleb peenest torust toppida, pealmine kolu sobib vast puulehtede jaoks kui just palju korraga sisse ei topi. teoreetiliselt tõmmab asi ise omale oksad sisse, aga päriselus on ikka vaja enamasti käega kaasa aidata. igal pool tehnilistes andmetes pakutud jõudluse kuupmeetrid ei tähenda haket vaid pigem ikka oksahunnikut. numbriga üle pakkumine on umbes sama nagu vanasti automakkidega harrastati. väljaviskamise toruga jääb hakkimise jõud pisemaks ja toru ummistub sageli. sellelt alla laskvalt on vaja ka kogu aeg alt toodangut ää roobitseda. ja seal on vägagi võimalik näpud lühemaks teha, ehk siis päriselus peaks mingit käepikendust kindlasti kasutama. sellele aisale ma panin kohe veopea otsa, et murupõka sabas vedada. nii ja naa. tuleb järgi küll aga kui just golfiväljak pole, siis peab keegi kõrval kõndima ja ümber mineku vältimiseks kinni hoidma. neid mootoreid (äkki on honda kloon?) on hiinlased juba nii palju miljoneid teinud, et mingit paha sõna enam öelda ei oska. käib täitsa viisakalt.
kes kütta tahab hakkega, peaks ikka enne kuivatama ja siis hakkima ja siis oleks mõistlik rammusama riista poole vaadata. või kuivati tegema või siis briketiks pressima. hake ise on hunnikus nii tihe, et ega ikka ei kuiva küll.
kui aga keegi tahab igal aastal mitmeid kümneid kante haket kütte jaoks teha, siis vaja ikka nõks suuremate poole vaadata. kõrvalteemas muska riistapuu on ilmselt juba igati sobilik. neid võib ka valmiskujul osta, kui vaja on ja ise teha ei taha või oska. sõber ostis flindist hiinlase. peale mõningat alguse otsa remonti ja modifitseerimist on nüüd toiminud küll. neil siis oluline vahe ka. lapiti koluga asjad on etteveoga ja käivad traktori hüdro pealt tavaliselt, ehk küla peale laenates või ka ise laenutades on traktori hüdroõlid segamini. aga kraami sisse toppida on lihtne. püstise koluga on enamasti ilma etteveota, aga sisse toppimiseks peab kauba püsti tõstma. muidu kõik need 100 ja veidi peale numbritega traktori taha käivad asjad on esimesed päris tööriistad alles.
ise mõtlen tp100 ostu peale. peaks siin postituses mainitud masina maha müüma ja miskit veel ja saaks juba sissemaksu tehtud.

kütmis huvilistele pakuks välja pigem idee teha mingi "heinarull", millega oksarisu nii tihkeks kubuks pressida, et saaks nigu halge ahju ajada.
Vasta
#79

Need poe purustid ongi ette nähtud hekijäätmete, lehtede peenestamiseks kompostimise eesmärgil. Eraldi masinad juba mõeldud hakke valmistamiseks ja nende hinnaklass kordades suurem. See heinarulli meetod juba korra läbi proovitud, pressisin palgitõstuki lõugade vahele oksahunniku kinni heinapaki nöör ümber, saega kubu parajaks pikkuseks - toodang ilus ja elu justkui lill. Tagasilöök saabus kui selle viisakalt  kubu eelkolde kolusse viskasin, mõõdult oli tunduvalt väiksem, kolu oleks võimaldanud isegi suuremaid kubusi teha. Sai see nöör korra kuuma, kubu laiali ja kolus kinni, tüki torkimist ja susimist kui lõpuks ära põles. Peene ja korraliku hakke saamine on üksjagu peavalu kindlasti, mõõdus hakke vajab sõelaga masinat, kuiva puu hakkimine vajab rohkem võimsust kui toore, hakke niiskus saada selliseks, et tasub katlasse ajada on ka omaette ooper. Suur pluss kogu süsteemi juures, et sellist kraami saab väga edukalt täisautomaatselt põletada. Ma ise rahul oma selle pool rebjaki mandiga - mant otse võrkkotti, kotid riita kuivama. - Ja täis käsiautomaatika- kott riidast käru peale, sealt siis otse kolusse. Ma ei ütle, et jään selle koosluse juurde, ei viitsi ju õhta läbi diivani pääl kah lebotada ja kui mingil ideel veidi jumet on tuleks katsetada. Eelpool oli tigude valmistamisega probleeme, lisan veel suht lihtsa võimaluse - plekiseibid pooleks ja keevitusega võlli peale no saate aru küll.
Vasta
#80

Sellise masinaga on küll oht Orbikuks muutuda, (selgituseks noorematele - oli selline kätetu tegelane vene folklooris) aga konstrui ilusti näha.

Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne