[mlsluik]

Kerghaagist vea või jalgrattaga ehk kerghaagise massi ei liideta sõiduki massile, vähemalt nii olen ise asjast  aru saanud ning nii on ka korduvalt ülevaltpoolt kinnitatud. Vast ei ole vahepeal midagi muutunud

[hellrix]

Ai kurja, ongi nii. Veerisin veel kord LS-i ja see 3500 kg ületamine käis "mis ei ole kerghaagis" kohta. Nii, et võin oma Dodzile vabalt Zubrjonoki haakesse võtta. Ise enam peale ei võta.

[nootsii]

Ai kurja, ongi nii. Veerisin veel kord LS-i ja see 3500 kg ületamine käis "mis ei ole kerghaagis" kohta. Nii, et võin oma Dodzile vabalt Zubrjonoki haakesse võtta. Ise enam peale ei võta.

Aga kõike seda niikaua kui üle Eesti piiri ei sõida, sest need käru reeglid on riigiti erinevad.

[v6sa]

Ai kurja, ongi nii. Veerisin veel kord LS-i ja see 3500 kg ületamine käis "mis ei ole kerghaagis" kohta. Nii, et võin oma Dodzile vabalt Zubrjonoki haakesse võtta. Ise enam peale ei võta.

Aga kõike seda niikaua kui üle Eesti piiri ei sõida, sest need käru reeglid on riigiti erinevad.

Pealegi võib kõnealune tots osutuda nii mõneski riigis äkitse veoautoks koos sellest tulenevate obrokite tasumise kohustusega.

Aga jah, meil on kuni 750 kg O1 kategooria kerghaagis lubatud igale B-kati juhile legaalsele autole eeldusel, et LRB sedapalju kõnealuse liikuri passi on suvatsenud loosida. Mis pole sugugi kindel ka sääraste totsiliste puhul

[veix__]

Ei saa tõesti aru mille põhjal need haagiste lubatud massid on pandud, mul Audi 100-l mis peaks ju olema üsnagi suur ja piisavalt võimas masin, on lubatud 720 kg haagis.

[CHRhmm]

kes rääkis võimsusest... järgnevad masinad on vist liiga lahjad, et haagiseid vedada...
Chrysler 300C V8 5,7 HEMI pidrutiteta haagis reg. mass 450kg   näidake mulle sellist haagist

Chrysler sebring 2,7 V6 piduriteta haagis reg mass 450, piduritega 455 kg 

[Simson0077]

Kas keegi ehitusega kursis olev inimene oskab head nõu anda. Nimelt on olemas üks plekist kokkupandav garaaž, kohe päris uus. Aga ei oska välja mõelda, mis moodi talle sobilik vundament alla teha, sest tal puudub nii-öelda põrand. Tahaks ta aeda püsti panna, kuid päris otse muru peale ka ei ole mõistlik. Kas teha liiva/kruusaga plats lihtsalt, või on veel häid variante. Päris betoonist vundamenti ka valama selleks ei taha hakata.

[zazik]

kes rääkis võimsusest... järgnevad masinad on vist liiga lahjad, et haagiseid vedada...
Chrysler 300C V8 5,7 HEMI pidrutiteta haagis reg. mass 450kg   näidake mulle sellist haagist

Chrysler sebring 2,7 V6 piduriteta haagis reg mass 450, piduritega 455 kg 

300C puhul on asi ilmselt selles, et nad näevad Zubrjonokiga koos niivõrd terviklikud välja (mõni aerodünaamilisem haagis sõidaks võibolla autost mööda)

2,7 pajaga Sebringule ei lubata päris haagist taha panna, sest see teeb pukseerimise keeruliseks kui katel järjekordselt laiali lendab.

[aavu]

Polema ehitusega kursis aga tegin 1977 a paiku nii: muru peale paarkümmend cm kruusa. sinna peale lennuvälja maandumisraja metallplaadid ja otsa kaks GAZ51 veokasti, mille ported lasin kahe kasti vahele maha. Oli alus valmis.

[Marko]

Kunagi ammu RAF-i uut teh passi kätte saades pidin korraks istuma, kärude kaalud olid hämmastavad.
Kahjuks ei leia praegu konkreetset paberitükki üles aga nad hämmastasid oma suurusega mind.

[CHRhmm]

300C puhul on asi ilmselt selles, et nad näevad Zubrjonokiga koos niivõrd terviklikud välja (mõni aerodünaamilisem haagis sõidaks võibolla autost mööd
2,7 pajaga Sebringule ei lubata päris haagist taha panna, sest see teeb pukseerimise keeruliseks kui katel järjekordselt laiali lendab.

Vist jah... hõigati juba 8a. tagasi, et 2,7 katel kohe kohe lendab... pole veel lennanud aga njah haagist pole vedanud ka...

Aga see metallist kinnine varjualune... ega tea ju milline on see pinnas, kuhu tahad seda paigutada ja milleks sa seda kasutad.
Soovitan väga lihtsat lahendust:
1. koori muld ära.
2. tihenda e. tambi
3. killustik + tihendus.
4. nurkadesse + iga 60cm tagant seinte alla ka, tellistest postid vms postvundament + nende peale hüdroisolatsioon (isolatsiooni soovitan kogu seinte ulatuses paigaldada - kestab kauem)

Parem aga kulukam:
1. koor muld ära
2. tihenda.
3. killustik + tihendus + nurkadesse + iga 60cm tagant seinte alla ka, postvundament + hüdroisolatsioon.
4. tugevam EPS isolatsioon
5. tugevam põrandakate/nt laudis (epsi ja laduse vahele väike tuulutusvahe).

Kui on väga niiske pinnas - st pinnase vesi on ~10cm sügavusel juba mulla kihist allpool, siis soovitan tõsta asja postvundamendile ja pinnasest ~20+cm kõrgusele ja taladest+laudisest põrand.

vähemalt postvundamendist sa ei pääse, kui soovid, et see sul maa peal kuidagi seisaks (kui sa just tervet põrandat ei taha valada...). Põhjus lihtsalt selles, et talvel muutub lumega (eriti sula lumega) asi ikka väga raskeks. Postvundament siis tugevamale pinnasele ja postide alla ka väike tald (~2x postvundamendi läbimõõdust suurem), mis takistaks vundamendi vajumist.

On veel üks vundamendi viis - mis välistab valamise (st rakis + betoonseguga vundamendi kujundamist...): hangi vanu silikaat telliseid, tee nendest kooritud pinnase peale seinte alla n.ö. laotud vundament, aga soovitan ikkagi mördiga tellised omavahel siduda... peale nagu ikka hüdroisolatsioon )p.s postvundament on lihtsam....

[viplala]

Täna pani mind üks huvitav asi kukalt kratsima. Mõtle kuda tahad, mitte ei saa aru. Teema siis järgmine...

Seisis Jumz mul nädalakese ühe koha peal ning mingi tihend oli alumise jagaja juures saba pannud nii, et Jumzi alla tekkisid hüdroõli laigud. Õli tilkus jagajast raamile, ning sealt otsis erinevatesse kohtadesse traktori all endale sobiva koha kuhu maha tilkuda. Ajasin traktori teise kohta ja jäin neid õlilaike tähelepanelikumalt silmitsema. Minu üllatuseks olid täpselt laikude sees sadu pisikesi surnud ussikesi. Mujal platsi peal ussikesi ei olnud, ainult laikude sees. Kust kurat nad sinna said või miks, jääb mulle täiesti arusaamatuks. Igaks juhuks vaatasin ka Jumzi üle, et äkki tulid sealt aga ei, Jumzi peal polnud ühtegi. Üsna ebatõenäoline on ka see variant, et õli tilkus täpselt sinna kus ussikesed juba eelnevalt pesitsesid. Ma oleks sellist kogust ussikesi silmanud ka kuival asfaldil. Ainus variant on see, et ussikesed roomasid sinna surema. Igatahes üsna kummaline juhtum.

   
   
   
   
   
   
   

[veix__]

Võibolla see õli tundub nende jaoks kuidagi ligitõmbav, aga on nagu nagu rotile rotimürk.

[linnuke]

Kas keegi ehitusega kursis olev inimene oskab head nõu anda. Nimelt on olemas üks plekist kokkupandav garaaž, kohe päris uus. Aga ei oska välja mõelda, mis moodi talle sobilik vundament alla teha, sest tal puudub nii-öelda põrand. Tahaks ta aeda püsti panna, kuid päris otse muru peale ka ei ole mõistlik. Kas teha liiva/kruusaga plats lihtsalt, või on veel häid variante. Päris betoonist vundamenti ka valama selleks ei taha hakata.

Sõltub,kui statsionaarseks tahad teha nimelt sellele kohale Alles siis peaks hakkama mõtlema nn.vundamendile.Minu lapsepõlvemail Tallinna Paljassare kandis püsivad nad siiamaani,( ca.30 a.)Mitmedkümned reas,puha mulla peal.(muidudi,eks nad seal toetavad üksteist kah  )

[alfredo]

Lihtsalt teadmiseks teistele, kel ka internet mõnikord jukerdab ja vaja näiteks kuskilt teisest võrgust Telia vastava abi numbrile helistada. See maksaa ja maksa tänapäeva mõistes üsnatki korralikku minutihinda. Lihtsalt eelmisel kuul oli abi vaja ja pidin seal ootejärjekorras rippuma mõnda aega. Tulemuseks siis 6.70 lisaks tavapärasele 8.99-le, a mis sa pärast kätega vehid, kui ise tähelepanematu oled.

HELISTAMISE HINNAINFO:
Eesti siseselt Telia võrgust on ülaltoodud teeninduse numbritele helistamine tasuta. Teiste operaatorite võrkudest ja välismaalt helistamisel kehtib vastava operaatori kehtestatud hind.
* numbritele 123 või 1551 helistamisel teiste Eesti operaatorite lauatelefonidelt on kõneminuti maksumus nagu lauatelefonilt lauatelefonile helistades. Teiste mobiilioperaatorite võrkudest (Elisa, Tele 2) helistamisel rakenduvad nende operaatorite poolt kehtestatud lühinumbritele helistamise põhitariifid: Elisa mobiililt 0,30 ja Tele2 mobiililt 0,23 eurot minut.

[Basilio]

kes rääkis võimsusest... järgnevad masinad on vist liiga lahjad, et haagiseid vedada...
Chrysler 300C V8 5,7 HEMI pidrutiteta haagis reg. mass 450kg   näidake mulle sellist haagist

Ega olegi vist näidata. Isegi zubrikuline on paberite järgi täiskoormaga 500kg ehk siis Chryslerile üle jõu käiv haagis. Sama lugu oli ka mossega, kuigi minu MAZ on tehtud samas vabrikus ekstra mosse jaoks. Siit võime järeldada, et Chrysler on mosse-liiga auto.   No vähemalt ARK-i ametniku silmis, kes haagiste masse pastakast välja imeb.
See oli ka üks põhjus, miks mahtuniversaali valides Voyager kohe kõrvale jäi.

[motamees]

Kas keegi ehitusega kursis olev inimene oskab head nõu anda. Nimelt on olemas üks plekist kokkupandav garaaž, kohe päris uus. Aga ei oska välja mõelda, mis moodi talle sobilik vundament alla teha...

Kindlasti pead mingi vundamendi tegema. Garaas peab olema maast kõrgema 5-10cm. Muidu ei saa talvel või 10aasta pärast enam uksi lahti.

[PSV]

Lubatud suurusega käru määramine ei käi mitte võimsuse järgi, oluline on, et autorong ka pidama saab. Sestap ka piduritega käru raskem on lubatud, kuigi vedada on sama raske kui ilma piduriteta. Vaadake Blazeri ja Tahoe järgi veereda võivate kärude masse, ilma piduriteta napilt üle 400...

[hulgus]

kes rääkis võimsusest... järgnevad masinad on vist liiga lahjad, et haagiseid vedada...
Chrysler 300C V8 5,7 HEMI pidrutiteta haagis reg. mass 450kg   näidake mulle sellist haagist

Chrysler sebring 2,7 V6 piduriteta haagis reg mass 450, piduritega 455 kg 

Näita mulle ka, kust sellise rea välja lugesid?
Hetkel kehtival EE reg. tunnistusel on üks rida, kus kirjas "haagise lubatud suurim mass" O1 piduritega, O2 piduriteta.
Minu igapäevaliikuril siis vastavalt 1820 ja 700kg.
Kõrval Respo haagise reg. tunnistus, kus reg. massiks 750kg, tühi 200, ehk kui selle sappa võtan, siis maks koorem ainult 500kg .

[Simson0077]

On veel üks vundamendi viis - mis välistab valamise (st rakis + betoonseguga vundamendi kujundamist...): hangi vanu silikaat telliseid, tee nendest kooritud pinnase peale seinte alla n.ö. laotud vundament, aga soovitan ikkagi mördiga tellised omavahel siduda... peale nagu ikka hüdroisolatsioon )p.s postvundament on lihtsam....

Pinnas ise selline muld, mitte eriti niiske, pigem kuivemapoolne. Silikaatkive seisab ka kasutult kusagil natuke üle 1 kuupmeetri. Kui nüüd neist laduda ristkülik maha, ilmselt siis tambitud liivapinnale?, või siis lihtsalt postid ning need ühendada laudade/prussidega. Postide alla liiva sisse penoplaadid ka siis ilmselt?...