Kindlasti pane vähemalt viiene mootor ja too pöörded alla.
Kui kolu külje peale viia, siis hakkab piklikuid libakaid tegema, mitte enam haket. See nagu rohkem saepurubetooni teema. Samas, kui katel selle toote nahka paneb, siis polegi vist erilist vahet, mis sealt välja tuleb.
Pole vahet kuda see tükk oksa küljest ära lõigatakse kas risti või kaldu,põleti sööb kõikk ära.Saepuru betooniks kisub asi siis kui etteande kiirus madal ja lõikab peeneid viilakaid.Mul esimene väike hakkur oli ka peened liistakad.Pöörded olid suured ja terad ligistikku väiksel kettal,aga põleti sõi ikka kõik ära mis ette andsid.
Tere.
Vabandan väga tülitamise pärast aga siiski veel paar lahtist küsimust, eitaha kohe elektroodi järele haarata ning keevitada, eelnevalt natuke täpsustaks teemat. Ühel pildil näha plaanitav tera nurk ja kaugus kettast. Tera serv on 20 mm kõrgusel kettast, endale tundub, et tiba palju, teoorias peaks sedasi tegema 20 mm paksust haket. Kui lasen tera nurga plaadi suhtes teravama nurga alla siis lõikab puitu rohkem diagonaalselt? Eelnevalt plaanitud terade kinnitus sahtlisse langeb ära kuna sahtli servad muudavad sissesööte ava liiga väikeseks ( 70 mm ). Katsetasin eile antud tera jäi lõikamisest järgi selline 10 x 10 x 85 mm jupp toetasin selle jupi otsad ja äsasin haamriga ikka mitmed head matsud, ei murdunud, seega julgen kasutada otstes poltkinnitust.
Võib-olla pane nurk selliseks, et tera alumine serv puutuks vastu ketta pealmist osa - jutt käib esimese pildi kohta, kus on külgvaade. Nurk seega veidi laugemaks.
Poldiauguks mõtled lihtsalt ketaslõikuriga terale soone sisse lasta ilmselt? Mul läks üks selline tera katki väikesel hakkuril. Lihtsalt omast kogemusest tean. Samas, ka suurel lõikuril oli originaalaukudega tera samamoodi nurgast murdunud, nii et sest saa väga suurt üldistust teha. Kui sahtli mõte ei ole teostatav, siis mõtle, kas tera peale mingi klamber meisterdada oleks võimalik. Tagant toetub tera vastu ketast ja pealt tõmbad kinni, peaks nagu toimima küll.
Äkki lihtsam farmest-ist tera osta,220 mm oli vist pikk ja 4 auku sees.Otsast ca 20 mm auk ja aukude vahe teral äkki mingi ca 60 kanti.Lõikad tera pooleks ja ca 20 krooksu eest terad olemas.Tööriistamarketist nt peitpeaga m10 poldid,ketasse augud ja keermed sisse ja voilaa.Mul just nii terad kinni,erinevus selles,et mul ketas 600mm ja tera täispikkuses küljes.Tera paksus oli 10 mm kanti.Kahe aasta küte läbi juba lastud ja pole isegi teritada viitsinud.Mul kettaks 2 15 mm paksu ketast.ilma mingite taskutetta ja lõikab suurepäraselt.Kettad lõikasin kodus käsitsi plasmaga välja ja relakaga treides treisin siledaks.elline minu arvamus ja ise olen rahul.Tuleva aasta saab vast hüdra etteveo ka tööle,siis kupatus pritsist läbi ja värv selga.
(Seda postitust muudeti viimati: 24-09-2016, 19:52 PM ja muutjaks oli amatöör1.)
Tänan ideede ja mõtete eest!
Vot seda klambriga kinnitust ei tahaks teha, klamber tuleb tahtmatult kõrgem kui tera kaldpind ja see hakkab siis omakorda puud tagasi põrgutama. Teradel juba otstes relakaga poltide jaoks sooned sisse lastud ja alusplaadil kah augud puuritud, kui hakkab terasi lõhkuma saan alati osta soovitatud valmis tera ja selle paika panna. Mõtlen kas terad ei peaks liigutatavad olema, kui teritad siis jääb tera kitsamaks ja tuleks nihutada, või siis tõesti nii täpselt mõlemat tera teritada, et vastulõikeplaadi nihutamisega saab asja korda ajada.
Muska kas sinu masinal siis terad kohe ketta peal ja teradel ei ole ketta suhtes mingit nurka? Kas sedasi veab puu ise hakkurisse või pead lükkama ka? 600 ketas siis vist otse traktori jõuvõlli pealt käitamine? Mis traktor seda ringi ajab ja kas ei karda, et hakkab jõuvõlli lõhkuma? Kui jämedat leppa ka läbi võtab?
(24-09-2016, 19:41 PM)amatöör1 Kirjutas: Muska kas sinu masinal siis terad kohe ketta peal ja teradel ei ole ketta suhtes mingit nurka? Kas sedasi veab puu ise hakkurisse või pead lükkama ka? 600 ketas siis vist otse traktori jõuvõlli pealt käitamine? Mis traktor seda ringi ajab ja kas ei karda, et hakkab jõuvõlli lõhkuma? Kui jämedat leppa ka läbi võtab?
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=40455 pildid ,veab sisse kuna ette söötmine nurga all.See aasta sai otse langil harvesteri jääke läbi lastud.Kiiruga kehvalt pandud kiil pani korduvalt jehat võllilt,selle sain lõpuks kontrolli alla ja nüüd püsib soovitud kohal,Jogenematusest ja teadmatusest olen rihmad ka peeti keeranud,veel käivad aga pikalt ei rallita.Mõtetes mõlgub hakkurile eraldi pada peale panna http://video.wmasn.com/video_uzWa0XVTsKk.htm.htm
Vaatan. et masinaks vist t 25? ja 600 ketta pöördeid oled läbi rihmasebide tõstnud, ma ise arvasin 480 ketta kohe otse kardaani abil 25 jõuvõlli ühendada,pöörded jäävad nagu lahjaks? Kui jämedaid kaikaid antud aparaat ka suudab purustada? Tänan ette vastuse eest.
Vaatan. et masinaks vist t 25? ja 600 ketta pöördeid oled läbi rihmasebide tõstnud, ma ise arvasin 480 ketta kohe otse kardaani abil 25 jõuvõlli ühendada,pöörded jäävad nagu lahjaks? Kui jämedaid kaikaid antud aparaat ka suudab purustada? Tänan ette vastuse eest.
Põka jah ja pöörded tõstetud 2 korda.Alumine rihmaseib koos laagripukiga pärit vanalt niidukilt.Pöördeid peaks olema vähemalt niipalju kui joonkiiruus 12 rpm/sek siis viskab kindlalt kraami välja,umbes sama kiirus ka lumepuhuritel min .Otse jvv pealt kohe kindlasti ära pane,kas rihmad vahele või turvasidur.10 cm läheb raudselt läbi ja mul nt hakkavad rihmad libisema kui hinge kinni võtab.mul kolme rihmaga,tehase hakkurid 4-5 rihmaga ja sidur vahel.Enamjaolt olen hakkinud kui põka tühikäigul või kerge gaasiga töötab.
Tänan vastuse eest!
Plaanisin 25 jõuvõllilt otse panna vahele selle veneaegse põrksiduri ja oleks nagu kõik. arvad, et ei hakka nii madala pööretega hakkima?
(25-09-2016, 19:44 PM)amatöör1 Kirjutas: Tänan vastuse eest!
Plaanisin 25 jõuvõllilt otse panna vahele selle veneaegse põrksiduri ja oleks nagu kõik. arvad, et ei hakka nii madala pööretega hakkima?
See põrksidur mis nt kartularootoril vahel käib ei lähe kohe mitte,hakkab rootori peal juba väga kergelt ragistama,hakkuril kümned korrad suuremad jõud taga.Ja need suuremad põrksidurid maksavad kenasti uuena ja järelturul pole kohanud neid.Mul nt kui lasen kotti siis kott saab ootamatult täis vahel ja alul viskab londi umbe siis kogu kolu täis haket ja siis viskab pada pildi tasku.Puhastad ära jvv välja uuesti käima ja töö jätkub.Mul see esimene pisike oli ketas ca 30 cm ja 2800 rpm ja pildus küll.
(25-09-2016, 19:44 PM)amatöör1 Kirjutas: Tänan vastuse eest!
Plaanisin 25 jõuvõllilt otse panna vahele selle veneaegse põrksiduri ja oleks nagu kõik. arvad, et ei hakka nii madala pööretega hakkima?
kui mina enda hakkurit tegin siis käisin farmesti saue poes tehase omi piilumas ja vaatasin hoolega juutuubi ja üritasin juba tehtut kopeerida,ikka selleks,et kindel olla,et asi ka tööle hakkab.Alla 600 kettaga vist polegi tehasetoodangut,ju siis asjal mingi konks.
Vähemalt üks windhager purowin on ameerikamaale jõudnud ja tööle rakendatud. Uurisin hinda ka ja ainuke koht kus mingeid numbreid näitas, oli ebai-18000€. Utoopia ühesõnaga, aga hea teada vähemalt.
Ja siin siis pealtvaadatud jutuajamine ameerikamaalt. http://www.hearth.com/talk/threads/the-w...ed.156330/
Need pelletipõletid ja nende elektroonika on ikkagi projekteeritud pelletite söömiseks.Pellet sütti vist teisiti,tigu veab ette teatud koguse pelletit ja seiskub ja ajul pelletikogus täpselt välja rehkendatud jne.Põleti sööv ikkagi granuleeritud kujul saepuru,kui laiali laguneb mingill x põhjusel siis tigu enam ette ei vea seda pudi.Iseenesest põletis ilmselt põleb.
Süütamine toimub kah nii,et põleti koldest eemal tenn mis läheb unaseks kuumusest ja vent puhuh kuuma õhku seni kuni puit põletis süttib,fotosilm fikseerib leegi ja tenn seiskub ja programmi alusel aetakse väikeste kogustega pelletit peale.Peenike saepuru-hake ilmselt põleb kiiremini kui pellet.
Kunagi olen proovinud pelletit ahjus kütta,aga no ei õnnestunud kuidagi ja viimane kotitäis pelletit sai hakkega segatud ja vana haret katel sõi kuidagi ära.
Selline minu arvamus,keegi targem võib parandada.
(Seda postitust muudeti viimati: 08-11-2016, 13:10 PM ja muutjaks oli Basilio.)
Mul oli mõte kasutada haket pelletiga segamini. Kui katseliselt leida protsent, millega asi veel toimib, siis oleks äkki bro? No see on puhas teooria ja käeseljalt ennustamine. Võite lolli maa sisse peksta.
Point lihtsalt selles, et kõvema külmaga ei vea mahupaak järgmise õhtuni välja, kui töölt tulen ja katla küdema panen. Praegu on seda "auku" vaid mõned tunnid, mida aitab siluda õhksoojuspump. Kui aga külma tuleb -15*C või rohkem, siis läheb jamaks. Torud ära ei külma, kuni pump vett ringi ajab, aga maja kisub kõhedaks. Üks lastest tuleb keset päeva koolist ja temast veel adekvaatset katlaoperaatorit ei ole. Sooja tuba tahab küll.
Suuremat mahupaaki või teist tünni kõrvale panna ei tahaks. Kuna soojustan tasapisi maja, siis loodan soojatarvet edaspidi järjest vähenevat. Pellet on mugav, aga kallis. Tehases tehtud hakkekatlad maksavad nii et jopakolla. Ise teeksin pikapeale ka põleti valmis, aga aega läheks stx. Seepärast mõtisklen võimaluse üle osta järelmaksuga tummisem pelletipõleti, mis sööks hädapärast ka haket või hakke-pelleti segu.
Füüsika on valus ja matemaatika teeb vaeseks, kui sa nende sõber ei ole.
Ma mõtleks kõige väiksema pelletipõleti peale, mis majandaks süütamist ja temperatuuri kontrolli.
Selle kõrval oleks omatehtud dumb ehk ajuta põleti, mis väiksemaga paralleelselt töötaks, suuremat haket juurde puistaks ja kw juurde teeks.
Aga kuna kogu hakkeahel tahab käima saamiseks kõiki osi alates hakkurist (mille tegemist on alustatud) vahepeal hakkehoidlast (milleks sobib zn torudest ja pvc kattega geodesic dome, selle kallal on ka toimetatud) siis transporti
(veoauto on aga mingi konteinerivärk vaja) ja siis alles põleti.
Praegu liiguvad metsast ahju/katlasse halupuud ja hakkeks sobiv jääb niisama metsa.
(Seda postitust muudeti viimati: 08-11-2016, 14:51 PM ja muutjaks oli muska71.)
Torujüris oli mullu miskine pelletikatel,küljepealt läks põleti sisse.Põletisse lükkasid pelletit kaks tigu,üks all mis otse põletisse läks ja toine pealpool mille lõpust kukkus pellet alumisele teole.Ülamine tigu vedas mahuti põhjast pelletit peale nagu mul praegu.Teo jämedus võis olla miski 8 cm.Põleti ise oli malmist ja alt lükkas põletisse ja peal põles.Sellise põleti paned küll peenemale hakkele tööle,kui muidu ei saa siis teed ise mingi aju.Tegin pilte ka,aga tea kus need paegu on,äkki isegi diksis kaardil alles veel.Hind võis ka mingi 2-3 kilo koos katlaga olla.
kui hästi mäletan siis oli seesama https://torujyri.ee/et/pelletikatlad-d-a...andro.html
