Õunamahla aeg tulemas, õigemini käes. Puudest juba ubinad kukuvad, küll kuivusest ilmselt.
Sellele mõeldes oleks viimane aeg miskit ette võtta nõukaaegse Pärnus tehtud purustiga.
Jah, teeninud on ta ausalt aastakümneid ja tööd saab temaga teha küll.
Siiski iga aastaselt on jant, et ei taha need õunad sealt eriti läbi minna. Küll suuruse, küll pehmuse pärast. Sibulõunad ja kuldrenett on vist ainukesed probleemivabad, aga neid hoiaks rohkem niisama talvel söömiseks.
Sellised peab vähemalt neljaks lõikama. Ja ega nad siis ka eriti läbi ei vaju, vaja ikka puupulgaga suskida.
Kolu lihtsalt väikse ehitusega.
Jäi silma, et Ksf PlyVal64 on miskit ringi tehtud, äkki räägib täpsemalt:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?...#pid321346
Kunagi keegi targem väitis, et ketas kulunud omadega. Sai lameda torniga neid lõikeservasid rohkem kõrgemaks löödud ja viiliga teritatud. Aga tulemust see eriti ei andnud. Õnnestus ka mingi aeg uus ketas soetada, aga seegi ei päästnud puupulgaga suskimisest.
Enne kui miskit ringi hakkaks tegema, kuulaks ka teiste kogemusi.
Olemas on ka kunagi alustatud poolik õunapurusti projekt.
Roostevabast freesitud nagadega purustusvõll. Korpuseks veekindel vineer roostevabast plekkidega.
Selle aga laitsid kunagi targemad maha. Esiteks hakkab purustusvõll massi sisseandeavast kindlasti mingil määral üles tagasi viskama. Lisaks need nagad pidid olema liiga väikesed. Tulemus mehu taoline ja lapid ummistuvad ära.
Käega keerates käib õun ka lihtsalt nagu rulli peal ringi, 1500Rpm-ga ehk seda ei juhtu?
Ühesõnaga teagi, kas hakata edasi tegema.