Riik on hakanud töökohti looma. Teekasutustasu
#81

Maksustatakse veokid,kas T-5 kat on veok?
Vasta
#82

Inimesed harjuge ära sellega et tänases demokraatlikus ühiskonnas vöidakse igasugu
makse leiutada ja tösta milla iganes ,see pole enam vene aeg kus konservi pöhja
oli hind sisse stantsitud ..
Saksas tösteti söiduka maksu paar aastat tagasi minu auto saaste norm euro5 2,4l
maksis enne 62€ nüüd 306€ samas mingite vanemate maksu langetati aga neid
masinaid nii naljalt enam ei näe tänaval ..
Tee maks söidukale tuleb kah varsti aparaat selle kallal töötab juba..
Muidugi see 500€ aastas eesti jaoks vähe palju kui autot harva kasutad
Siin on asi teisti aasta maks rekkale mingi alla 200€ ülejäänd kilomeetrite pealt..

Impreza 2,5 07 chrysler 200 2.4 2013 gaz 51 rat rod Shineray 250 ATV
Vasta
#83

Kuidas ja mida maksustada?
Käibemaks: maksavad lõpptarbijad, sina mina jne.
Aktsiis: kütuseaktsiis, maksavad kõik kes tarbivad. Viina suitsuga sama teema.
Riigilõivud: vajad teenust, maksad.
Omaniku maksud: maamaks, kruvitud max levelile. Maade ümberhindamine käib...
Teemaks: siit ma tulen Big Grin
Kui on võimalus maksta 24 h, nädala, kuu kaupa, siis ok. Aga kui tuleb a,la nagu raskeveokimaks, et maksad iga kvartal, pole vahet, kas oled sõitnud või ei.
Vasta
#84

tuleb maksta, pole pääsu.
teed on ju kehvakesed ja vaid hädapärast augulappimist suudetakse praegu teha. peab kuskilt kibekähku raha juurde saama.
meenutage hiljutist tartu maantee lappimist kuni koseni. või järvevana turgutamist. iga viimane kui kopik oli kulutatud vägagi mõistlikult. või siis nigu pärnu maanteel. tee oli nii kehvake, et veeti vähemalt kogu sõidusuundade vahe mingit imelikku aeda täis. vähim mida sai teha. hoiab ää või vähemalt piirab neid pidevaid suva kohas tagasipöördeid ja vastassuunavööndis sõitmised. küllap seuke prosta aed oli üsna soodus ka, vaevalt ta milligi maksis. versta hinda pean silmas.

äsja just mainiti uudistes, et mingi kool vaja itta kolida. kuuskümmend milli. mõne aasta pärast vaja jälle tagasi kolida. siis muidugi on kallim veel.
no on ju raha vaja.


õnneks eestlane on kannatlik. maksab mis kästakse. ja kui raha ei jägu, siis võtab laenu ja maksab ikka.
Vasta
#85

(05-03-2017, 23:26 PM)diesel Kirjutas:  vaid hädapärast augulappimist suudetakse praegu teha. peab kuskilt kibekähku raha juurde saama.
Vale!
Igasugu lehmaradade maanteega ristumisi on betoonrõngasteks valatud kordades rohkem kui otstarbekas oleks.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#86

Läheb ta jee teedesse...
Vasta
#87

(05-03-2017, 21:06 PM)impreza Kirjutas:  Inimesed harjuge ära sellega et tänases demokraatlikus  ühiskonnas vöidakse igasugu
makse leiutada ja tösta milla iganes ,see pole enam vene aeg kus konservi pöhja
oli hind sisse stantsitud ..
Saksas tösteti söiduka maksu paar aastat tagasi minu auto saaste norm euro5  2,4l
maksis enne 62€ nüüd 306€ samas mingite vanemate maksu langetati aga neid
masinaid nii naljalt enam ei näe tänaval ..
Tee maks söidukale tuleb kah varsti aparaat selle kallal töötab juba..
Muidugi see 500€ aastas eesti jaoks vähe palju kui autot harva kasutad
Siin on asi teisti aasta maks rekkale mingi alla 200€ ülejäänd kilomeetrite pealt..

Vahe on selles,et kui siin oleks ka tavatöölise palk 2000-3000+ eur kuus siis poleks kahju.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#88

(05-03-2017, 17:28 PM)AsTroSS Kirjutas:  
(05-03-2017, 13:20 PM)taavi Kirjutas:  
(05-03-2017, 13:10 PM)AsTroSS Kirjutas:  Oma mätta otsast vaadates , kui see maks on paratamatu, siis veokatele alates 7.5 tonni, alates 3.5 oleks minu rahakotile päris karm kuritegu.

Mul on endal hoovis paar veokat mis on üle 3.5 tonnise täismassiga ja nad ei teeni mitte ühtegi kopikat, nagu öeldaks "hobikat"

Aga miks hobi peab olema maksuvaba? Ma küll ei õigusta seda 3,5t maksu, aga kui on hobi, mida 3x aastas sõitma viiakse, siis maksadki selle summa ära või valid omale hobiks kudumise, mida veel peale käibemaksu muude maksudega pole maksustatud Smile
Maal elades on vaja masinad ,millega saaks eluks vajalikud tööd tehtud, paraku nedega ei teeni kopikatki,sellest tulenevalt on hobikad.

Kui on masiantega võimalik teenida siis on töömasinad

Aga eks "linnavurledel " on raske aru saada,mis veel keegi maal elab.....
Ma elan ka täitsa maal (tallinasse sõit võtab vähemalt 4 tundi autoga kõige kiiremat teed minnes), ometigi c katti pole veel vaja läinud (need mõned korrad, mis on vaja läinud, tellin teenust ja maksan selle eest) igapäevane puudevedu (ok, päris iga päev ka ei vea) käib tikilisega, maja ka just kraanaga ei ehita ja polegi nagu vaja. Ahjaa, loomi ka ei kasvata. Samas naabrimehed, kes loomi kasvatavad, sõidavad juba 30a tagasi registrist kustutatud masinaga, 1x on vist trahvi ka saanud, kui juhtus politsei vähe suurema tee peale tulema. naabrid kuskil palgatööl pole peale veneaega olnud, vargustega ka pole tegelenud, 2 lehma, 5 lammast, mõned kanad ja elavad nii oma elu ja tundub, et nad on rahul.

Valikute küsimus. Samas on mul unistus teha ära C katt, maksta kasvõi raskeveokimaksu ja käia hobikorras uunikumide talverallil ühe viiekümnekahega, mis ka kuuri all viimased 15 aastat oma aega ootab. aga sinna on veel aega ja võibolla suren ennem ära ka, aga mõni lihtne unistus võib ju ka olla, aga selles valemis see veokimaks on kõige väiksem mure Big Grin
Vasta
#89

Eks inmesed ongi erinevad. Ühed on rahul sellega, mis on, teised mitte. Enamasti viivad elu edasi need teised.

Nende vendade järele, kel pole peale vene aega midagi vaja olnud ja kes sõidavad ringi illegaalse dokumentidega liikuriga, pole vist eriti mõtet joonduda.
Vasta
#90

(06-03-2017, 17:25 PM)Mahno Kirjutas:  Eks inmesed ongi erinevad. Ühed on rahul sellega, mis on, teised mitte. Enamasti viivad elu edasi need teised.

Nende vendade järele, kel pole peale vene aega midagi vaja olnud ja kes sõidavad ringi illegaalse dokumentidega liikuriga, pole vist eriti mõtet joonduda.

Täitsa õige. Aga siis ei nimeta seda elu mitte hobiks, vaid tegu on ikka tööga. Kui end selle tööga ära ei elata ja tahta paremat, siis tasuks valida selline töö, millega elatab ja saab paremat. Kahjuks muidugi see paneb nõrgemad kolima linna, kuna seal on rohkem valikuid. Maal saab ka ilma veoautota ilusti ära elada Smile
Vasta
#91

Täna nutavad c kati omanikud, homme hakatakse maksu koguma Tallinnas liiklemise eest, näiteks 10 euri päev ning teekasutustasu kõigile 10 euri päev. Seejärel tuleb kõigile selga auto omamise tasu, nii umbes 600 aastas. Järgmiseks lõpetatakse tasuta Tallinna ühistransport ära, ning kuukaart hakkab maksma 300. Rollerid, jalgrattad, igasugu liikurid maksustatakse kuupõhiselt 30 euriga. Teekasutuse tasud ja muu selline viib kõikjal bussipiletid taevasse. Rongipilet hakkab maksma Tartu-Tallinn 150 euri. Autodesse kästakse paigaldada gps põhine jälgimisseade, mis hakkab lives lugema läbitud kilomeetreid ja limiidi ületamisel korjatakse sisse trahv, jne, jne, jne... Ega see kõik tulemata ei jää, ootame vaatame ja siis otsime endale kõik überhästi tasutud töökohad ja viime pere uude koju mis asub töökoha lähedal.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#92

.. ja dai bog, kui siis ka teed korras pole.
Vasta
#93

Ahnus ajab upakile ja lollus käpakile...
Mida rohkem kõri teistel pigistad seda rohkem pead tänaval seljataha vaatama.... Big Grin  Ega see asi nii lihtne ka pole,et paneme aga maksusid juurde.  Õnneks meil ikka ajudega inimesi veel on,vahest on seda märgata. Kui meil oleks päris lollikari,oi kus annaks seda pügada. Big Grin On ju ikka aru ka saada,kui keegi vassib ja lubab,et kõik läheb teede remondiks....

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#94

Hobi ja äri....

Vaata, veoauto vajadus sõltub äri liigist. Mõne äri ajamiseks on seda veokat vaja, aga harva. Maal seda niisama lihtne tellida ei ole - pole eriti kellelgi. Kui kaugelt tellida on kallis ja äri ei tasu enam ära. Aga väga oluline riikluse mõttes on just see väikeettevõtlus, millega ei saada rikkaks, aga millega elatakse ära ja kasvatatakse ka lapsed üles. Ja ei sõltuta sotsiaalabist. Ja igas mõttes on riigile kasulikum, kui inimene ennast ise ära elatab.

Kui veel suuremat pilti vaadata, siis need hajusalt paigutatud väikese kandevõimega veoautod on ka riigikaitse mõttes väärtuslik ressurss.
Vasta
#95

(07-03-2017, 02:43 AM)viplala Kirjutas:  Täna nutavad c kati omanikud...
...
Autodesse kästakse paigaldada gps põhine jälgimisseade, mis hakkab lives lugema läbitud kilomeetreid ja limiidi ületamisel korjatakse sisse trahv, jne, jne, jne...
Kui muus osas on tegu puhtalt spekulatsiooni ja isikliku arvamusega, siis kahjuks see väide on juba Euroopas reaalsus.
Saksas juba üle tosina aasta veokitel GPS põhine teemaksu seade peal ja varsti vist kõigil veokitel kohustuslik, sh. ka välismaiste veokite transiidil mis siiani paberil piletit ostavad. Erinevalt meil planeeritavast, maksad vaid (osade)kiirteede kasutamise eest, hind on muidugi kobe 0,10-0,20€/km ...
Nüüd planeerivad ka sõiduautodele teemaksu kehtestamist, kuuldavasti samuti gps põhiselt.
Mulle isiklikult see sistem sobiks, nagunii enamus ajast auto seisab. Päevakaupa mingit füüri hakata jagama oleks tüütu.
Paneks siia veel võrdluseks Euro Vignette , ehk teemaksu tariifid (NB! alates 12tn-st), SE, DK, NL, B ja Lux. Eesti seaduse kohta kahjuks korrektseid numbreid pole leida, aga kui 18tn/2 sillalise, Euro 0 saastega masina puhul puhul meelde jäänud 1400€ võrrelda, siis on vahe pea 2x... ja mitte odavam Sad

(07-03-2017, 10:41 AM)Mahno Kirjutas:  Hobi ja äri....

Vaata, veoauto vajadus sõltub äri liigist. Mõne äri ajamiseks on seda veokat vaja, aga harva. Maal seda niisama lihtne tellida ei ole - pole eriti kellelgi. Kui kaugelt tellida on kallis ja äri ei tasu enam ära. Aga väga oluline riikluse mõttes on just see väikeettevõtlus, millega ei saada rikkaks, aga millega elatakse ära ja kasvatatakse ka lapsed üles. Ja ei sõltuta sotsiaalabist. Ja igas mõttes on riigile kasulikum, kui inimene ennast ise ära elatab.

Kui veel suuremat pilti vaadata, siis need hajusalt paigutatud väikese kandevõimega veoautod on ka riigikaitse mõttes väärtuslik ressurss.

Lühidalt ja korrektselt selgeks tehtud.


Vasta
#96

Kas austatud ksf. natuke vara ei ole hakanud ahastama ja riigi põhjamisega tegelema?

Eelnõude infosüsteemis on olemas küll  seaduse väljatöötamise kavatsus , aga seal pole pealekava esialgu midagi täpsemalt. Küll on mitu linki erinevatele uuringutele. Ühest varastasin alljärgneva:

Eestis moodustavad kodumajapidamiste transpordikulutused 14 %-ga teiste analüüsitud riikidega
võrreldes kõige suurema osakaalu kogukulutustest. Eriti paistavad Eesti puhul silma suured kulutused
isikliku transpordivahendi kasutamisele (63% kodumajapidamiste transpordisektori kulutustest, teistes
analüüsitud riikides keskmiselt 55%), samas kui sõidukite ostule kulutatakse Eestis 17%-ga
proportsionaalselt vähem kui enamikes võrdlusriikides (keskmine näitaja 24%).
► Kõikides analüüsitud riikides annab kütuseaktsiis transpordimaksudest ja –tasudest kõige suurema tulu
(keskmiselt 72% transpordiga seotud maksutuludest). Transpordimaksudest saadakse Rootsis, Soomes,
Taanis, Iirimaal ja Saksamaal osakaaluliselt kõige suurem maksutulu omandimaksudest (rohkem kui
80%). Seejuures kogutakse Taanis, Soomes ja Portugalis sõiduauto registreerimismaksuga rohkem
maksutulu kui raskeveokite ja sõiduautode aastamaksuga kokku. Portugalis, Leedus ja Poolas saadakse
rohkem tulu teekasutustasust kui omandimaksudest. Transpordimaksudest ja –tasudest kogutav tulu on
elaniku kohta kõige kõrgem Taanis (ca 1000 €), millele järgnevad Rootsi, Soome ja Iirimaa (tulu üle 800
€). Kõige vähem tulu elaniku kohta kogutakse transpordimaksudest ja –tasudest Leedus ja Poolas
(mõlemas tulu alla 200 €). Seejuures on aga oluline arvesse võtta, et kummaski riigis pole ka rakendatud
sõiduauto aastamaksu ega sõiduki registreerimismaksu.
► Näidisauto Škoda Octavia põhjal arvutatud keskmine aastane sõiduki maksukulu on analüüsitud
riikidest kõige kõrgem Taanis (4402 €), Soomes (1172 €), Portugalis (1204 €) ja Iirimaal (1191 €);
näidisveoauto puhul aga Rootsis (10 302 €), Iirimaal (11 809 €) ja Saksamaal (9382 €). Nendes riikides
on kõrge sõiduki kasutamisega seotud maksukoormus põhjustatud eeskätt mitme erineva maksu
rakendamisest (nt aastamaks, registreerimismaks, teekasutustasud), kuid ka kõrgest maksumäärast.
Kõige madalam näidissõidu- ja veoauto kasutamisest tulenev aastane maksukoormus oleks Lätis, Poolas
ja Eestis. Siinjuures tuleb aga arvesse võtta, et Eestis ja Poolas pole rakendatud sõiduautodele
omandimakse ning teekasutustasu kogutakse Poolas ainult üksikute teelõikude eest .
 ► Eestis rakendatav pliivaba bensiini aktsiisimäär on kõrgem kui Lätis, Poolas, Ungaris ja Bulgaarias, kuid
madalam kui ülejäänud EL-i riikides. Perioodil 2016–2018 tõuseb Eestis kütuseaktsiis bensiinile 563
euroni 1000 liitri kohta. Juhul, kui teistes riikides samal perioodil aktsiisimäärad ei muutuks, siis tõuseks
Eesti aktsiisimäär kõrgemaks EL-i keskmisest tasemest (529 €) ning oleks oluliselt kõrgem Läti ja Leedu
määradest. Üldiselt ilmneb tendents, et vaatamata suuremale kütuse aktsiisimäärale, kulutavad kõrgema
elatustasemega riikide tarbijad (nt Soome, Iirimaa, Rootsi, Saksamaa) kütuseaktsiisile osakaaluliselt
vähem kodumajapidamiste transpordi tarbimiskulutustest kui madalama elatustasemega riigid (nt
Slovakkia, Poola, Portugal, Läti).
► Sõidukite registreerimismaksu rakendatakse Lätis, Soomes, Iirimaal, Taanis ja Portugalis. Maksumäära
arvutatakse enamikus analüüsitud välisriikides soetusmaksumuse ja CO2-emissiooni põhjal ühikuhinnana
heitgaasi hulgale grammides km kohta (nt Läti ja Portugal). Soomes ja Taanis on maksumäär kehtestatud
protsendina soetusmaksumusest. Taanis on analüüsitud riikidest ka kõige kõrgem registreerimismaksu
määr, kus see moodustab sõiduautode puhul rohkem kui 100% soetusmaksumusest ning on
progresseeruv. Väga kõrge registreerimismaksu määr on Taanis uute sõiduautode registreerimist
märkimisväärselt vähendanud, mistõttu on Taanis autostumise tase madalam kui teistes analüüsitud
riikides.
► Sõiduautode aastamaksu üheks määravamaks komponendiks on CO2-emissioon grammides km kohta,
millest lähtuvad analüüsitud riikidest Rootsi, Soome, Portugal, Iirimaal ja Saksamaa. Lisaks võetakse
Saksamaal, Iirimaal ja Portugalis arvesse ka mootori töömahtu. Üldjuhul eristatakse maksumäära
arvutamisel ka diisel- ja bensiinimootoriga sõidukeid. Taanis on maksumäära arvutamise aluseks aga
hoopis kütusekulu liitrites km kohta, mis on soodustanud Taanis kütusesäästlikumate sõiduautode
soetamist.
► Veoautode aastamaksu arvestamisel on kõige levinumaks komponendiks sõiduki mass, mida
rakendatakse näiteks Lätis, Portugalis, Leedus, Slovakkias, Iirimaal ja Poolas. Soomes ja Iirimaal kehtib
(peale 01.07.2008 registreeritud) veoautodele ainult CO2-emissiooni põhine maksumäär. Saksamaal
kehtib peale 01.07.2009 registreeritud veoautodele sama maksustamissüsteem kui sõiduautodele, mis
lähtub mootori mahust, kütuse liigist ja CO2-emissioonist. Samas võetakse mõningates riikides arvesse
aga ka teisi komponente, nagu näiteks veoauto mass, vedrustuse liik, telgede arv või kasutusvaldkond.
► Ajapõhist teekasutustasu rakendavates riikides (Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Slovakkia) on
maksustatavaks objektiks üldjuhul veoautod (v.a Slovakkia), kuid seejuures ei hõlma rakendusala kogu
teedevõrku, vaid ainult määratud teid või teelõike. Erandiks on siin Taani ja Rootsi, kusjuures viimase
puhul on kogu teedevõrk tasuline ainult kohalikele sõidukitele. Veoautode maksustamise aluseks on
valdavalt emissiooniklass ja telgede arv. Läbisõidupõhist teekasutustasu rakendavates riikides nagu
Saksamaa, Portugal, Poola, Slovakkia ja Iirimaa on maksustatava teedevõrgu pikkus väga varieeruv
alates 800 kilomeetrist Iirimaal kuni 14 000 kilomeetrini Saksamaal. Võrreldes ajapõhise
teekasutustasuga on läbisõidupõhist tasu rakendatud ka rohkem sõiduautodele. Nii näiteks kehtib
Iirimaal, Poolas ja Slovakkias teatud teelõikudel sõiduautodele teekasutustasu. Nendes riikides, kus
rakendatakse läbisõidupõhist teekasutustasu ainult veoautodele, on üldiselt maksustamise aluseks
telgede arv, kuid lisaks ka emissiooniklass (nt Saksamaal, Poolas) või sõiduki kõrgus (nt Portugalis).  


Praegu töödokumendis välja pakutud stsenaarium on küllalt mõistlik, koormates enim just transiiti:
Direktiivi artikli 7 lõike 5 kohaselt võib liikmesriik kohaldada
kasutusmakse üksnes selliste sõidukite suhtes, mille maksimaalne
lubatud täismass on vähemalt 12 tonni, kui ta leiab, et kohaldamisala
laiendamine väiksema kui 12-tonnise maksimaalse lubatud täismassiga
sõidukitele muu hulgas:
 avaldaks tulenevalt liikluse ümbersuunamisest olulist negatiivset
mõju vabale liiklusvoole, keskkonnale, müratasemele, ummikute
tekkele, tervisele või liiklusohutusele;
 põhjustaks halduskulusid rohkem kui 30 % lisatuludest, mida
kohaldamisala laiendamisega oleks saadud.
Direktiivi artikli 7 lõikes 4 on jäetud liikmesriikidele võimalus ette näha
vähendatud kasutusmakse või teha erandeid kasutusmaksude
maksmise kohustusest järgmistel juhtudel:
 Nõukogu 20.12.1985 määruse nr 3821/85 (autovedudel
kasutatavate sõidumeerikute kohta) alusel vabastatud
kohustusest paigaldada sõidumeerik ja seda kasutada;
 riigikaitses ja kodanikukaitse tagamisel ning tuletõrje-, muus
hädaabiteenistuses ja politseiteenistuses kasutatavad sõidukid
ning teehooldetöödel kasutatavad sõidukid;
 sõidukid, mida kasutatakse ainult juhuti selles liikmesriigis, kus
need on registreeritud, avalikuks kasutamiseks määratud
maanteedel või mida kasutavad füüsilised või juriidilised isikud,
kelle põhiline tegevusala ei ole kaubavedu, tingimusel et nende
sõidukitega tehtavad veod ei põhjusta konkurentsimoonutusi ja
komisjon on andnud oma nõusoleku.


Meie kohus on praegu siinvingumise asemel oma valitud rahvaesindajale sisse sõita nõudmisega, et kohaliku kasutusega autod ja vanatehnika peavad sellest maksust puutumata jääma. Siinkohal peab meil siis olema ka sedapalju selgroogu, et iga suitsev ja roostes vana veoauto ei ole veel Vanatehnika, eksole. Cool
Vasta
#97

(07-03-2017, 02:43 AM)viplala Kirjutas:  .... Autodesse kästakse paigaldada gps põhine jälgimisseade, ...
noh, venkudel see juba tehtud. Uusi masinaid enam ilma GLONASSita arvele ei saa, sh kasutatult sissetooduid.
Vasta
#98

Ja vastavatel organitel on inimese iga liikumine teada..... Liigumegi vaikselt sinna,kuhu ulmefilmides näidatu meid viib. Sularaha ka ära koristada ja saamegi jälle tagasi põlisorjadeks. Lihtsalt elu on moodsam. Big Grin

Üleliigne kraam vahetusteks ja realiseerimiseks...... http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/298633/

Pakkuda erinevaid veneaegseid kiilrihmasid. Uuri asja!

Üleliigsed veljed ja kummid:
http://nagi.ee/photos/TALUPOEG/sets/407007/
Vasta
#99

(07-03-2017, 15:38 PM)TALUPOEG TALUJA Kirjutas:  Ja vastavatel organitel on inimese iga liikumine teada..... Liigumegi vaikselt sinna,kuhu ulmefilmides näidatu meid viib. Sularaha ka ära koristada ja saamegi jälle tagasi põlisorjadeks. Lihtsalt elu on moodsam. Big Grin

Muide, ka selle kommentaari kirjutamist pandi tähele ja vajadusel saab seda kasutada talupoegade nuhtlemisel Toungue

Sa ikka lugesid mu viiteid? Tehnoloogiline järelvalvesüsteem visati eos välja, kui ebamõistlike kuludega.

Pigem pressime selle peale, et jääks erand oma vedu teha sõidumeerikuta autoga ja need oleks ka vabastatud "transiidimaksust". Ning et vanade autodega üleüldse oleks lubatud koormat vedada.

Minu arust vahelduseks õige asi - kaua need ümberõppinud poolakad siin liikuvaid šikaane etendavad iga lumehelbe peale. Big Grin Aidaku siis vähemalt teid paremaks muuta.
Vasta

Jah see sõidumeeriku teema on omaette huvitav.

Kus ühelpoolt üks seadus nõuab meerikut üle 3.5 t veokatelt ja teisalt "töö ja puhkeseadus" ütleb ,et seadus on mõeldud kommerssõitudeks.


Isiklikus kasutuses olev 3.5t veokas on mõnusas hallis alas, kus vastavalt ametniku tujule on ka tulemus....
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne