Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri

(27-10-2017, 23:26 PM)jussm Kirjutas:  Kusjuures enne õlivahetust oli vardal kontrollides tõesti must õli näha, peale õlivahetust kuldkollane ja vaevunähtav...

Täiesti tavaline nähe bensiinimootorite puhul.
Ka diisliga olen nüüd ükskord saanud sellise tulemuse. Peale 3000km läbimist oli õlile ilmunud õrn pruunikas varjund.

(27-10-2017, 23:12 PM)Marko Kirjutas:  Tõenäosusteooria ja keskmise arvutamine on keskkooliprogrammis olemas Smile

Peavad olema ju mingid katsetused/algandmed arvutamiseks. "Laest võetud" arvud ei päde.

(27-10-2017, 23:41 PM)motamees Kirjutas:  Peavad olema ju mingid katsetused/algandmed arvutamiseks. 

Konkreetsel idamaa targal on need andmed kindlasti oma kogemusest olemas.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Õliga seoses pealt näinud sellist olukorda... Äsja Saksamaalt toodud autole pandi enne "pärisõli" sisse spetsiaalne loputusõli. Ja peale 100+ km sõitu (juba "õige" õliga) arvas vända tagumine tihend heaks lekkima hakata Sad  Jama kui palju...


(27-10-2017, 21:28 PM)aavu Kirjutas:  Hiljuti keegi otsis ahjuust, siin lausa klaasidega: https://osta-ee.postimees.ee/klaasiga-ma...src=search
Mina otsisin ja sain Smile  Vastavasse teemasse panen varsti pildi ka. Samas nägin vanarauaplatsil just sellist ust, millel klaasid olid katki. Kas keegi müüb/lõikab sellisid klaase? Päris tavaline aknaklaas see vist ei ole?

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida Big Grin  Millega isoleeritakse tänapäeval elektroonikadetail radiaatorist/korpusest nii, et soojus kanduks üle, aga vool mitte? No näiteks, kui npn transistori kollektor on ühendatud transistori kestaga, kuid radiaator/korpus peab olema ühendatud miinusega. Vanasti kasutati vilgulehte, aga tänapäeval?

(28-10-2017, 13:15 PM)oltsberg Kirjutas:  Õliga seoses pealt näinud sellist olukorda... Äsja Saksamaalt toodud autole pandi enne "pärisõli" sisse spetsiaalne loputusõli. Ja peale 100+ km sõitu (juba "õige" õliga) arvas vända tagumine tihend heaks lekkima hakata Sad  Jama kui palju...


(27-10-2017, 21:28 PM)aavu Kirjutas:  Hiljuti keegi otsis ahjuust, siin lausa klaasidega: https://osta-ee.postimees.ee/klaasiga-ma...src=search
Mina otsisin ja sain Smile  Vastavasse teemasse panen varsti pildi ka. Samas nägin vanarauaplatsil just sellist ust, millel klaasid olid katki. Kas keegi müüb/lõikab sellisid klaase? Päris tavaline aknaklaas see vist ei ole?

klaasi lõikavad klaasitöökojad ja tulekindel klaas või misiganes nimetus sellel on.

(24-10-2017, 15:49 PM)muska71 Kirjutas:  
(24-10-2017, 14:18 PM)ivoalaska Kirjutas:  
(24-10-2017, 13:47 PM)tanel. Kirjutas:  Aga kui küünalde vahetus natuke mõjutas siis pigem süütepool või midagi sealt ahelast. Ostsilloskoop külge ja vaadata mis teeb suremise hetkel  Wink

Lähenemine on õige aga esialgu vast piisaks ka scannerist live data vaatamisest  Bensukal lihtne, vaja on ju ainult kütust, sädet, õhku. Kui ära surnud, kas siis säde on, kas kütus on? Mõlema kontrollimine ei ole raketiteadus ja erivahendeid ei vaja.

säde olemas ja pumbareleel kaas maha ja käimise ajal käega kontaktid kokku ehk küte peal,lisaks pump käib mingi x sekundeid ja selle aja lõpus kuulda kuidas ägiseb enne kui vool tagant võetakse.immo ka maas muidu ei käivituks ja kui gaasi natukesegi anda siis ei käi ega käivitu üldse,muidu jah käivitub ja miski 15 sek ja sureb välja.mängisin pisut ja mootori tuli jäi ka põlema seega kaadervärk kärule tõsta ja naaberkülla targemate juurde minna kust vähemalt näeb mis andur segast paneb.autot pole aga on hakkur mida mootor käitab.pihustilatil otsal miski X keere ja liide ja sinna manomeetrit leida keeruline.
panin siis otse pumba väljundile rehvipumpamise manomeetri taha ja pump suutis 1 bar ainult lüüa.läks teine pump peale ja uuesti manomeeter samasse kohta ja osuti tuiskas 5 peale ja hakkas vooliku vahelt pritsima.pump lõplikult peale ja käivitus ja töötas nagu ennemuiste.suur tänu abistajatele!

(28-10-2017, 13:15 PM)oltsberg Kirjutas:  Millega isoleeritakse tänapäeval elektroonikadetail radiaatorist/korpusest nii, et soojus kanduks üle, aga vool mitte? ......Vanasti kasutati vilgulehte, aga tänapäeval?

Mis sellel vilgulehel tänapäeval viga siis on? Silikoon/kapton on ka variandid.

(28-10-2017, 13:15 PM)oltsberg Kirjutas:  Millega isoleeritakse tänapäeval elektroonikadetail radiaatorist/korpusest nii, et soojus kanduks üle, aga vool mitte? No näiteks, kui npn transistori kollektor on ühendatud transistori kestaga, kuid radiaator/korpus peab olema ühendatud miinusega. Vanasti kasutati vilgulehte, aga tänapäeval?

Tudeeri selle veebipoe lehti:
http://ee.farnell.com/c/cooling-thermal-...insulators
http://ee.farnell.com/c/cooling-thermal-...-materials

Ehk saad aimu, mida saada on.
Valik on tohutu, alates teipidest, ühe- ja kahepoolsetest, lõpetades alumiiniumoksiididel põhinevaga.

Ehk oskab keegi täpsemalt seletada pildil oleva asja tööpõhimõtet. Tegemist peaks olema Maz-200 mootori eelsoendus seadmega.
   
   

(28-10-2017, 13:43 PM)tanel. Kirjutas:  
(28-10-2017, 13:15 PM)oltsberg Kirjutas:  Millega isoleeritakse tänapäeval elektroonikadetail radiaatorist/korpusest nii, et soojus kanduks üle, aga vool mitte? ......Vanasti kasutati vilgulehte, aga tänapäeval?

Mis sellel vilgulehel tänapäeval viga siis on? Silikoon/kapton on ka variandid.
Muud viga ei olegi, kui ma ei ole kindel, kas omal ajal koolimajast pistoosi pandud varud üles leian. Igatahes tänan härraseid! Nüüd vähemalt tean, mida otsida/küsida.

(28-10-2017, 14:10 PM)Urmash Kirjutas:  Ehk oskab keegi täpsemalt seletada pildil oleva asja tööpõhimõtet. Tegemist peaks olema Maz-200 mootori eelsoendus seadmega.

Elektriga läbipuhutav leeklamp.
Surve pumbaga sisse, hõõgküünal kuumaks, õhk- kütus peale ja palveta, et tööle hakkab/põlema ei lähe/korpus läbi ei põle...?

(28-10-2017, 14:10 PM)Urmash Kirjutas:  Ehk oskab keegi täpsemalt seletada pildil oleva asja tööpõhimõtet. Tegemist peaks olema Maz-200 mootori eelsoendus seadmega.

Hm, Mazi oma, siis võib see diiselküttega toimida.
Palvetamist ei keela, aga asja ei tasu nii hulluks ka ajada. Töötasid sellise asja analoogid vanasti igas peres. Bensiini pealt veel. Mul praegugi veel töökorras asi olemas. Vastupidiselt tänapäevastele asjadele, töötavad need ka peale kümme aastat kuuri all seismist.
Õnnetused juhtusid nende asjadega ikke oma lollusest, lahtine tuli ikkagi. Enamus õnnetusi juhtus torude soojendamisega. Põlema läksid kas ämblikuvõrgud või muu praht.

(28-10-2017, 15:19 PM)motamees Kirjutas:  
(28-10-2017, 14:10 PM)Urmash Kirjutas:  Ehk oskab keegi täpsemalt seletada pildil oleva asja tööpõhimõtet. Tegemist peaks olema Maz-200 mootori eelsoendus seadmega.

Hm, Mazi oma, siis võib see diiselküttega toimida.

Huvitav millega see asjandus siis ikka töötab? Kas diisli või bensuga? Ja milleks see spiraal toru seal pihusti ees on?

(28-10-2017, 16:09 PM)Urmash Kirjutas:  Huvitav millega see asjandus siis ikka töötab? Kas diisli või bensuga? Ja milleks see spiraal toru seal pihusti ees on?

Eks uurimine seisab sul ees. Bensiiniga leeklamp elektrimootorit ei vajanud.
Kütus peab ju aurustuma. Töötamise ajal käib etteantav kütus sealt läbi ja aurustub. Aur lastakse düüsist välja. Algul võtab selline asi käimaminekuks aega. Leeklambil oli auruti all pisike anum, kuhu sisse valati bensiin. See siis põles seal ja ajas auruti soojaks.
Ma ei usu, et auruti päris pihusti ees on. Tulejuga käib sealt keskelt läbi ikka.

(28-10-2017, 14:27 PM)oltsberg Kirjutas:  
(28-10-2017, 13:43 PM)tanel. Kirjutas:  
(28-10-2017, 13:15 PM)oltsberg Kirjutas:  Millega isoleeritakse tänapäeval elektroonikadetail radiaatorist/korpusest nii, et soojus kanduks üle, aga vool mitte? ......Vanasti kasutati vilgulehte, aga tänapäeval?

Mis sellel vilgulehel tänapäeval viga siis on? Silikoon/kapton on ka variandid.
Muud viga ei olegi, kui ma ei ole kindel, kas omal ajal koolimajast pistoosi pandud varud üles leian. Igatahes tänan härraseid! Nüüd vähemalt tean, mida otsida/küsida.

Oleneb kui suurust soojust vaja hajutada, on erinevad asjad olemas. eestikeelsena võiks kasutada termopadi otsingusõna:
https://www.oomipood.ee/product/search?q=termopadi
või ingliskeelses maailmas otsingusõna thermal pad
https://www.ebay.com/sch/i.html?_from=R40&_trksid=p2050601.m570.l1313.TR0.TRC0.H0.Xthermal+pad.TRS0&_nkw=thermal+pad&_sacat=0

(28-10-2017, 17:16 PM)motamees Kirjutas:  
(28-10-2017, 16:09 PM)Urmash Kirjutas:  Huvitav millega see asjandus siis ikka töötab? Kas diisli või bensuga? Ja milleks see spiraal toru seal pihusti ees on?

Eks uurimine seisab sul ees. Bensiiniga leeklamp elektrimootorit ei vajanud.
Kütus peab ju aurustuma. Töötamise ajal käib etteantav kütus sealt läbi ja aurustub. Aur lastakse düüsist välja. Algul võtab selline asi käimaminekuks aega. Leeklambil oli auruti all pisike anum, kuhu sisse valati bensiin. See siis põles seal ja ajas auruti soojaks.
Ma ei usu, et auruti päris pihusti ees on. Tulejuga käib sealt keskelt läbi ikka.

See elektrimootor paistab põlemiseks vajalikku õhku pumpama, tõenäoselt sööb see kaadervärk diislit, mis ei aurustu nii kergelt, kui bensiin, samas on leekpunkt, ehk süttimiseks vajalik temp. oluliselt madalam. Ehk siis pritsib sinna diislit spiraali vahele, oletan, et see peaks elektri toimel soojenema ja süütama, vent puhub õhku peale ja koonuses liigub juba kiiresti ja palju sooja õhku.

(28-10-2017, 23:27 PM)hulgus Kirjutas:  
(28-10-2017, 17:16 PM)motamees Kirjutas:  
(28-10-2017, 16:09 PM)Urmash Kirjutas:  Huvitav millega see asjandus siis ikka töötab? Kas diisli või bensuga? Ja milleks see spiraal toru seal pihusti ees on?

Eks uurimine seisab sul ees. Bensiiniga leeklamp elektrimootorit ei vajanud.
Kütus peab ju aurustuma. Töötamise ajal käib etteantav kütus sealt läbi ja aurustub. Aur lastakse düüsist välja. Algul võtab selline asi käimaminekuks aega. Leeklambil oli auruti all pisike anum, kuhu sisse valati bensiin. See siis põles seal ja ajas auruti soojaks.
Ma ei usu, et auruti päris pihusti ees on. Tulejuga käib sealt keskelt läbi ikka.

 Ehk siis pritsib sinna diislit spiraali vahele, oletan, et see peaks elektri toimel soojenema ja süütama
Ainuke koht kuhu elekter läheb on see elektrimootor, mis õhku puhub.Kui tähelepanelikult seda spiraali vaadata, siis
on näha, et tegemist oleks nagu kütuse toruga. Segane värk igal juhul, mehed kes viie-kuuekümnendatel JAZ mootoritega
möllasid ei külasta vist seda foorumit Cool

(29-10-2017, 00:21 AM)Urmash Kirjutas:  ...Kui tähelepanelikult seda spiraali vaadata, siis on näha, et tegemist oleks nagu kütuse toruga. Segane värk igal juhul, mehed kes viie-kuuekümnendatel JAZ mootoritega
möllasid ei külasta vist seda foorumit Cool
Segast pole midagi. Pihustisse minev kütus käibki spiraalist läbi ja seal aurustub leegi mõjul.
Pead ikke ise tule sisse ajama sellele. Mehed, kes kahetaktiliste Mazidega sõitsid on kõdunemas juba. Mäletan mõnda jämeda häälega mõirgajat sõitmas, aga rohkemat suurt midagi.
Pane diiselküte sisse, pumpa surve üles, keera natuke kraan lahti ja katsu tuli diislile otsa saada. Algul nõrgub ta niisma pihustist välja. Keera siis jälle kraan kinni. Vahel on kogu põleti leekides, aga see kõik soojendab seda. Tähtis on siis kraan kinni saada. Küte põleb ära ja saad jälle natuke päästa. Kui juba auruti kuumaks läinud, siis hakkab leek kohinaga põlema. Tähtis on, et sissevalamise kork oleks kenasti kinni. Siis ei saa tuli paaki.
Kindlasti on lihtsam auruti alguses kuumõhu puhuriga kuumaks lasta. Vanasti aga sellist asja pole olnud. Selle massina peab ju algupäraste vahendite käima saama.

(27-10-2017, 22:31 PM)jussm Kirjutas:  Täna läks autol mootor ilmselt nahka. Maanteel sõites kuulsin et tekkis mingi imelik klk klk klk mis muutus kiiresti klak klak ja klop klopiks, tõmbasin siva tee äärde ja hoo pealt süüde välja sest 5-10 sekundi pärast oleks juba mürtsuga vaikus saabunud. Mõtlen, et mis pärast nii siis juhtus. Ise pakun, et kuna just vahetasin õli ja panin 5w40 täissündi sisse siis pesi lahti sees olnud roka kuna seni olin pikemalt sõitnud 10w40ga mida aeg-ajalt juurde kallasin kuna mootor lekkis. Sellest siis võisid õlikanalid ummistuda ja 85 km peale õlivahetust siis kööga. Mootoriks audi 2.8 v6 128kw paadiankur.

 Tegelikult tuleks mootor laiali võtta, siis saaks sotti kas mootor oli kulunud või muda täis. Kas jäi saale kuivaks või oli loks juba sees. 15 000 tagant õli vahetades ei olnud 1ow40 Valvoline*iga küll mingit muda sees. Täiesti rahulikult võib sinna 5w40 panna.
Samas, kui odavaima Kingoiliga 30 000+ sõita, hakkavad vbolla tõesti, enne või peale õlivahetust saaled ringi käima.

You see, pal, Elvis can´t read a contract.
All he knows is, no Ferrari, no rides with the top down.

Nendel lähevad ka õlipumbad pekki,on kogemus kus õlipump tootis täpselt niisugust survet,et lamp kustuks,kuid nukad jäid kuivale. Nukk jooksis kinni,hammasrihm kiilakas jne.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983

(27-10-2017, 22:31 PM)jussm Kirjutas:  ...
Ise pakun, et kuna just vahetasin õli ja panin 5w40 täissündi sisse siis pesi lahti sees olnud roka kuna seni olin pikemalt sõitnud 10w40ga mida aeg-ajalt juurde kallasin kuna mootor lekkis.
...

Kui see 10W40 polnud just odavaim õilaadne toode ja filtrit ikka 10 kkm tagant vahetati, siis ei saa pesuhäda olla. Kas mitte neil padadel ei olnud kalduvust õlivõtturi torusse mõra tekitada?

Lahkamine näitab.

Ajamis oleva kuuskandi kiilanemise mured olid ju uuematel diislitel?
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne