19-11-2017, 17:37 PM
see seaduse rägastik on tore aga 9,3 tonni peaks ka eestis sõidumeerikut omama. Ja see 50km jutt pidi nüüd kehtetu olema. vähemalt ei kehti see enam saksamaal, koolitusel nii kontrollorgani esindaja väitis.
(17-11-2017, 23:10 PM)v6sa Kirjutas:Fastrac saab sellise kiiruse nagu tehas ette näeb,see on olnud siin korra juba päevakorral kui sulle oli vaja teh.passi pilt tõestuseks siia panna.Samuti saab ka vanemaid reg.kiiremini kui 40,ise istusid mul kõrval millel on 50.(17-11-2017, 18:58 PM)PlyVal64 Kirjutas: Sellisele jagub Eestis tööd ja leiba alati(seks). See ju ei karda ei libedat ega pehmet, vähemalt mitte nii nagu sadulad.
Tööd ja leiba jagub tegijale ka tavalise traktoriga. Ja libedat kardavad ka need, lihtsalt kinni jääb tavalisest sadulast sitema koha peal
Meil peaks Fastrac registreerimisel saama 50 km/h kiirusepiirangu, kuna kangemat traktorit ei saa veel registreerida. Vanimatel mudelitel puudub ka ABS, mistõttu neid ei saa üle 40 registreerida. Kui sakslaste märjad unelmad tõeks saavad, siis hakkab varsti nalja saama, kuna >40 peaks olema ESP ka haagise jaoks... Täna on see vaid Fendti lisavarustuse nimistus, teistel on arenduses.
No esialgu ei ole see direktiivimuudatus veel jõustumas.
EL sees on väga huvitavaid kohalikke reegleid...
Sõidumeeriku teema tekib siis, kui tehakse teenust. Oma kauba veol ei ole vaja. Samuti ei ole vaja ettevõttesisesel veol, kui avalikke teid ei kasutata.
Aga me solgime praegu hüva haagiseteemat. Teen ettepaneku Ply kirjutisest alates teha uus teema.
(17-11-2017, 23:10 PM)v6sa Kirjutas: ...
Sõidumeeriku teema tekib siis, kui tehakse teenust. Oma kauba veol ei ole vaja. Samuti ei ole vaja ettevõttesisesel veol, kui avalikke teid ei kasutata.
Aga me solgime praegu hüva haagiseteemat. Teen ettepaneku Ply kirjutisest alates teha uus teema.
(19-11-2017, 20:11 PM)mutikas Kirjutas: Kes fastraci ostab siis soovitan paide arkist eemale hoida,nende jaoks on see masin ulme
80+ kilti tunnis sõidavad 24 tolli rattaga.Miskit hullu tunnet sellistel kiirustel selle traktoriga pole sest tegu pole traktoriga selles mõttes mida rahvas traktoriks peab.
Ja kui Priit tahab neid lähemalt näha siis peab ahulasse tulema.
(20-07-2018, 13:43 PM)Erik Kirjutas: Tere tere kõik see kärupere.
Kas on üldse mingi variant saada o1-kategooria kerghaagis täismassiga <750kg mis on piduritega?
Põhjuse mõtlemiseks andis liiga lahja hommikukohv ja Nissan Micra.
(20-07-2018, 13:43 PM)Erik Kirjutas: Tere tere kõik see kärupere.
Kas on üldse mingi variant saada o1-kategooria kerghaagis täismassiga <750kg mis on piduritega?
Põhjuse mõtlemiseks andis liiga lahja hommikukohv ja Nissan Micra.
(20-07-2018, 13:43 PM)Erik Kirjutas: ....
Kas on üldse mingi variant saada o1-kategooria kerghaagis täismassiga <750kg mis on piduritega?
...
(20-07-2018, 14:06 PM)v6sa Kirjutas:(20-07-2018, 13:43 PM)Erik Kirjutas: ....
Kas on üldse mingi variant saada o1-kategooria kerghaagis täismassiga <750kg mis on piduritega?
...
Enda harimiseks: miks peaks see piduritega haagis just O1 olema? Micra puhul ei tohiks ka 1300 kg O2 veel 3500 kg B-katiga lubatut veel lõhki ajada.
(20-07-2018, 13:54 PM)PlyVal64 Kirjutas: Absoluutselt! Rootsi on neid täis ja olen ise sanud sellist kasutada. Eesti pass, O1, 750 kg ja piduritega. Ei pea talvel ka talvekaid kasutama.Rootsis pole ma maapiirkondades ringi reisinud, aga paar kuud tagasi Norras liikudes imestasin esiti, et (vist) igal kööbakal haagisekesel (mil laiust alla pooleteist meetrigi) on pidurid. Põhjus on ilmselt mägedes
(20-07-2018, 16:20 PM)13piisab Kirjutas:(20-07-2018, 13:54 PM)PlyVal64 Kirjutas: Absoluutselt! Rootsi on neid täis ja olen ise sanud sellist kasutada. Eesti pass, O1, 750 kg ja piduritega. Ei pea talvel ka talvekaid kasutama.Rootsis pole ma maapiirkondades ringi reisinud, aga paar kuud tagasi Norras liikudes imestasin esiti, et (vist) igal kööbakal haagisekesel (mil laiust alla pooleteist meetrigi) on pidurid. Põhjus on ilmselt mägedes
samas arusaamatuks jäi, miks haagised üldiselt kõrgeks ehitatud olid - kast oli silla (sh rattad) kohal, mitte nagu meil levinud kerghaagistel, millel kast on rataste vahele paigutatud.
ka jäi arusaamatuks, miks peab kasti (sh küljed) vineerist ehitama ja eriti arusaamatud olid haagised, millel ükski porte lahti ei käinud. Milleks on hea ebamugavalt kõrge laadimisega haagis, millesse saab asju ainult sisse tõsta...
(20-07-2018, 15:56 PM)PlyVal64 Kirjutas: Aga O1 - siis ei ole rehviprobleemi EGA probleeme selle sama haagise kasutamisel 3500kg täismassiga auto sabas. Nimetatakse "universaalsuseks"
(21-07-2018, 20:19 PM)meli666 Kirjutas: Teises suunas küsimus. Vahetasin autol haagise pistikut ja selline imelik oli küljes olev. Sees on lisa ühendusklemm, mis siis haagise pistiku auto küljest lahti ühendades sildab selle lisaklaemmi udutulega. Auto 2000 alguse Audi A4. Miks see vajalik on?
(21-07-2018, 22:15 PM)maisalup Kirjutas: Meil ei müüda piduritega haagiseid mille reg-mass750 sest see maksab raha ja eestlane ei taha seda välja käia kui seadus ei nõua.
Isegi olen mõelnud, et eriti talvel võiks ka kerghaagisel pidurid olla kuid kuna hinnavahe 1200-1300kg haagistega oleks pea olematu, siis ise võtaks pigem suurema kandevõimega haagise
(21-07-2018, 22:24 PM)Tegelane5 Kirjutas:Enamus normaalsetel pistikutel on nii, et kustutatakse udutuli ära. Auto udutuli tekitab kärult peegeldades taha punase seina, mis pikapeale on väsitav. Küll ei viitista pistiku paigaldamisel selleks õigeid ühendusi luua. Seda ka autoesinduses järelturu konksu paigaldades. Kogemus Fakto autoga olemas.(21-07-2018, 20:19 PM)meli666 Kirjutas: Teises suunas küsimus. Vahetasin autol haagise pistikut ja selline imelik oli küljes olev. Sees on lisa ühendusklemm, mis siis haagise pistiku auto küljest lahti ühendades sildab selle lisaklaemmi udutulega. Auto 2000 alguse Audi A4. Miks see vajalik on?
Vbolla selle ratsiga kustub käru pistikut sisse pannes(pigem katte luuki üles tõstes) auto udutuli ära, mida nagunii pole käru korral vaja?