Omavalmistatud biomassi põleti(saepuru,hake pellet)

See viplala kirjeldus küll kõik sajaprotsendiliselt tõele ei vasta.   Juhtus igasugu asju aga juhtub tänagi.

Paljut tänapäevast peenkeemiat ei olnud olemaski, leib läks kõvaks, sest seal sees oli minimaalne vajalik, mis leiva moodustas, piim tilgastas, sest oli just nii minimaalselt töödeldud, et vastu pidada praktiliselt kohesele letilt kadumiseni.

Mineraalväetisi pandi, kui oli mida panna, süsteemi viga oli see, et ära tuli kõik panna, sest muidu polnud järgmisel viisaastakul limiite ja fonde.
Vasta

(10-01-2019, 13:31 PM)pkmp Kirjutas:  See viplala kirjeldus küll kõik sajaprotsendiliselt tõele ei vasta.   Juhtus igasugu asju aga juhtub tänagi.

Paljut tänapäevast peenkeemiat ei olnud olemaski, leib läks kõvaks, sest seal sees oli minimaalne vajalik, mis leiva moodustas, piim tilgastas, sest oli just nii minimaalselt töödeldud, et vastu pidada praktiliselt kohesele letilt kadumiseni.

Mineraalväetisi pandi, kui oli mida panna, süsteemi viga oli see, et ära tuli kõik panna, sest muidu polnud järgmisel viisaastakul limiite ja fonde.

Leib ei lähe kõvaks peenkeemia pärast vaid kilekoti puudumise pärast mis seda ümbritseb. Piim tilgastas ja õllel olid ujuvad molluskid pudeli põhjas kuna ei osatud pastöriseerida. Piim mis kombinaati sattus oli täiesti kontrollimatu. Seda tuli nii suurtest lautadest kui inimestelt piimapukkidel. Kes millega oma lehmi jootis või söötis, kurat seda teab. Kõik valati ühte patta kokku, visati surnud rotid liinide vahelt välja ja pudelisse. Samas kasutati igasugu fosfaate liha toodete tegemisel ja igasugu muud jura vägagi oskuslikult toiduainetes Enamus E'esid oli ka tol ajal tuntud, lihtsalt nimetati neid naatriumfosfaat (E339), kaaliumfosfaat (E340) jne.

Mis aga väetistesse ja mürkidesse puutub, siis on olemas raamatukogudes teatud teosed, kus uuriti tolle aegset tegevust põldudel ja ka põhjavett . Ma isegi ei hakka rääkima igasugu kaevanduste või tehaste või sõjaväe reostustest, mille tulemusena isegi mõned jõed kaotasid meil täielikult elutegevuse, igasugusest põhjavee reostusest või looduse reostusest rääkimata, mis omakorda jõudis otseselt meie toidulauale. Tänase päevani leiab põhjaveest teatud mürkainete ja väetiste positiivseid proove, mida kasutati tol ajal just taimekasvatusel. See kõik ei tähenda muidugi seda et täna kõik hea ja korras on. 

Kopi pasta Horisondist...

Vee kvaliteedi muutused. Nõukogude Liidus oli kogu Eesti intensiivse põllumajandustootmisega piirkond. Väetised olid odavad ja samas soositi nende kasutust suures koguses. Selle tõttu reostus kaevuvesi nitraatiooniga ulatuslikel aladel. Väetiste liigse tarvituse ja põhjavee kvaliteedi vahel oli selge seos. Põldude väetamise tagajärjel ulatus nitraatiooni sisaldus kaevuvees sotsialistliku suurtootmise perioodi lõpul Pandivere kõrgustikul 60 mg/l, Põltsamaa piirkonnas 100 mg/l, Lõuna-Eesti salvkaevudes aga isegi kuni 200 mg/l. Sellise hajureostuse taustal ei saa punktreostusallikaid ja olmereostust tavaliselt enam jälgida. Võrreldes nitraaditundliku ala keskmisi nitraatiooni sisaldusi omavalitsuste vahel sotsialismiperioodi lõpul ja nüüdsel ajal, on märgata suuri erinevusi. Pandivere piirkonnas ei vastanud tollal lämmastikuühendite sisalduse tõttu joogivee nõuetele 20%, praegu aga kuni 10% üksiktarbijate kaevudest. Adavere-Põltsamaa piirkonnas ulatuvad vastavad näitajad 60 ja 20%. Üheksakümnendate aastate majanduse madalseisu ajal paranes pinna- ja põhjavee kvaliteet aga märkimisväärselt

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Tere

Ei haaku just teemaga aga ehk lühivastuse saaksin. Kas kellegil teist on olnud kokkupuudet briketpressiga Пресс для брикетов шнековый Pini Kay? Tundub, et antud masinaga saaks kuiva haket ka briketiks pressida. Mõtlen enda pliita tarbeks, kvaliteet muidugi väga ebaühtlane, aga kartulipoti ilmselt ikka keema ajab.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta

minu arusaamise järgi haket briketiks pressida ei saa.
peab ikka enne peeneks jahvatama.
Vasta

Puit hakkab ise kokku küll, aga selleks on vaja väga suurt rõhku. Siis lagunevad rakud ja eraldavad "liimi".
Pelletimasinas saavutatakse see pindalade väiksusega, siis pole sadu tonne vaja surumiseks. Konkreetne masin kahjuks ei näe sedamoodi välja, et ta ilma liimita suudaks puitbriketti valmistada. Niiske turbaga on asi natuke lihtsam, see mätsib ka madalate survetega.
Puhas teooria, siit-sealt kogutud infokillukesed, praktilist kogemus ei oma ei ühe ega teisega.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta

selle liimi nimi on ligniin.
võimalik, et jäme rõhk aitab. aga miskipärast ka mitu suurusjärku tootlikumad riistad kasutavad peent fraktsiooni.
viidatud aparaat veidi lahjavõitu jah. äkki on loomasödöa pressimiseks mõeldud?
Vasta

Võib-olla sai mõni õlu tähtpäeva puhul liiga palju, aga minu loll mõte: omal ajal, kui sai kasutatud fritüüri õli filtreeritud, siis kleepusid kõik võimalikud sellega kokku puutunud asjad väga vastikult. Äkki ,kui hakket ennem natuke "niisutada" hakkab pressides kokku kah?

vabal ajal painutan kaablit...
Vasta

Niiskus kuivab välja ja materjal tõmbub kokku ning brikett pudeneb laiali.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta

Pildil olev aparaat on kruviga briketi....masin, press ju enam hästi öelda ei saa. Haket ta vaevalt millekski teeb. Eelistatud peenema fraktsiooniga toormaterjal, soovitavalt natuke pehmem, muidu ei ole erilist tootlikkust. Enamuses tehakse sellega põhubriketti, või sihvkakoortest ja ikka  seapurust või höövlilaastust kah.

Juutuubikus asja kohta igast filmikesi üleval piisavalt
Vasta

googel annab selle vidina kohta piisavalt negatiivset tagasisidet, vene keeles ...
Vasta

Tere
Hakke pressimine briketiks ei olegi väga utoopiline. Eelmine aasta juhtus katla etteande teoga nö väike tööõnnetus. Tigu ei olnud nii pikk, et oleks ulatunud otsapidi katlasse, nii 20 cm oli toru ainult. etteanne oli tsükliline nii 3 min järel lülis teo tööle. Kõik töötas ja tore, olin õues ja kuulen, et mingi ragin katlamaja juures. Tulemus selline, et 20 cm pikkune toru ots oli tõeliselt nii tihedalt ja kõvasti sedasamu haket täis, et seda tuli meisli ja puuriga sealt eemaldada,meenutas täielikult OSB plaati.
Ilmselt see katlasisene kuumus mõjus kuidagi hakkele ja tekitas sellise ilusa briketi.
See eelpool pildil toodud briketi masin kuumutab ka väljuva massi üles, ilmselt see tagabki, briketi koospüsimise. Masinat ostma ei hakka aga kui ilmad kevadiseks lähevad ja nö raualaod väljasulavad siis ilmselt mingi katsemasina kokku keevitaks, mootorid reduktorid peaksid olemas olema, torujupid ka, saab mõnele võllile treipingis nelikant lati teoks peale lasta, mõte vähemalt on kas nüüd just asjast mingi majanduslik kasu kasu kah on see küsitav, teisalt ega hobid ongi kallid.
Vasta

lihtsalt huvi pärast puurisin katla slepesse augu ja termomeeter sisse ja 100C jagu jahutab kodukootud soojusvaheti suitsu tempi ja üle 150 korstnasse ei lase,vahel kipub minema kui katel kuum,aga siis keeran sagedusega pöörede madalamaks ja toimib kenasti.
Vasta

Tere.
Kütteperiood siis selleks aastaks lõppenud. Ehk jagate muljeid kuidas hakke teemat edasi aretada või olete olukorraga rahul? Endal on küll plaanis hakkur veidi kergemaks teha ja kasutada jõuallikana kas DU2 või zapika mootorit. Siit ka väike palve Teile: Ega ei juhtu Teil kuskil sellist jõuallikat vedelema?
Vasta

(02-04-2019, 09:52 AM)amatöör1 Kirjutas:  Tere.
Kütteperiood siis selleks aastaks lõppenud. Ehk jagate muljeid kuidas hakke teemat edasi aretada või olete olukorraga rahul? Endal on küll plaanis hakkur veidi kergemaks teha ja kasutada jõuallikana kas DU2 või zapika mootorit. Siit ka väike palve Teile: Ega ei juhtu Teil kuskil sellist jõuallikat vedelema?

sapika pada täitsa olemas ja komplektne isegi vist.soovitaks siiski diislit hakkurile.bensukas,et jõuidu oleks tahab pööret saada ja pöördes mootoriga mega lärm eriti ilma summutita.siin isand luigel vist oli pisemat sorti diisleid riiulis vedelemas.
ma veel natuke kütan ja suvel teen põleti etteveo kolu suts lühemaks,muidu kõik ok.hakkur kah värvi all ja käib kokku ladumine,võll peale upitada ja siis suured rasked asjad küljes ja jääb häälestamine ja poltide mutrite kruvimine.
Vasta

Tänapäeval leiab mõne lääne diisli koos autoga ilmselt soodsamalt-lihtsamalt kui sapaka mootori, võimsusest ja töökindlusest rääkimata
Vasta

Tere

Mõtlesin, et õhkjahutusega mootor lihtsalt mugavam, pole vaja radikad ja torusi. Kui mingi väike lääne diise saadaval siis selle vastu poleks kah midagi. Enda arust peaks isegi UD2 mootor asja ära toimetama, eks sellist kuiva ja jämedamat ei jõua läbi järada. Tahaks hakkuri niiviisi kergemaks teha, et saaks üksi ta piruka kongi toimetada, käru järgi ja kraaviperve peale. Hooldamist vajavad maatükid suht kaugel ja laiali.
Vasta

(02-04-2019, 14:46 PM)amatöör1 Kirjutas:  Tere

Mõtlesin, et õhkjahutusega mootor lihtsalt mugavam, pole vaja radikad ja torusi. Enda arust peaks isegi UD2 mootor asja ära toimetama, eks sellist kuiva ja jämedamat ei jõua läbi järada. Tahaks hakkuri niiviisi kergemaks teha, et saaks üksi ta piruka kongi toimetada, käru järgi ja kraaviperve peale. Hooldamist vajavad maatükid suht kaugel ja laiali.
omadest kogemustest jälle vastupidi maatükilt võsakoorem kärule,käruga kodu ja kodus hakid nii on kõige mõistlikum.võsa panen mina oma haagisele ca tonni peale ja see on kuiv võsa.haagise ühe porte külge toikad püsti kasvõi pitskruviga kinni ja hakkad laduma võsa peale.kui enam püsida ei taha ja hakkab maha vajuma siis koormarihmadega tõmbad pingule ja pingutad kuni jõuad siis jälle laod ja jälle pingutad kuniks korralik koorm peal.mina 195 pikk panin ca 2m kõrge koorma peale ja nii tood korraga kena hunniku koju võsa ja saad otse hoidlasse hakkida.kärult maha keerasin käru kummuli ja oligi käru tühi ja suht lihtsalt saab ka käsitsi maha võtta ja otse hakkurisse.
kui kraavipervel hakid siis ilmselt kotti ja paliju korraga kodu tood?kordades vähem arvan mina,tõsta upita kotte,võsa on lihtsam tõsta.nimetatud viisil tõin ühe talve kütte koju 3 km eemalt liini alt kokku korjates.kohapeal hakkides oleks elu 10 korda keerulisem olnud.olen ka suurtesse kottidesse hakkinud ja otse kärule ja ka kott maas ja siis kärule punnitanud.seega kõikvõimalikud varjandid on läbi testitud.kunagi lasin ka valla kodanikel oksajäätmed koju tuua,aga see lollus,nad hakivad peeneks ja siis jama kui palju.palju kergem kraavikaldalt võsaläbi lükata.mul käru pikkus 3m ja 3 suurt kotti paneb peale kui tõstukm tõstab,käsitsi ei pane.
Vasta

Tere.
Niiviisi toimetada oleks muidugi ideaalne. Õnnetuseks on minul ca 15 km suuri maanteid vahepeal. Vaevalt sellise võsakoormaga seal liigelda tohin. Pean siiski võsa autokärusse hakkima ja kodus kühvliga hoidlasse. Hetkel hakkur D20 järel ja sellega saan ühed kraaviperved puhtaks. Selle vana masinaga suure maantee peale ei trügi, läheb ilmselt liig kalliks. Seepärast ongi soov hakkurile mingi mootor peale aretada. Ehk kellegil seisab mingi jõuallikas ula, no nii 1 - 1,2 liitrine.
Vasta

(03-04-2019, 10:05 AM)amatöör1 Kirjutas:  Tere.
Niiviisi toimetada oleks muidugi ideaalne. Õnnetuseks on minul ca 15 km suuri maanteid vahepeal. Vaevalt sellise võsakoormaga seal liigelda tohin. Pean siiski võsa autokärusse hakkima ja kodus kühvliga hoidlasse. Hetkel hakkur D20 järel ja sellega saan ühed kraaviperved puhtaks. Selle vana masinaga suure maantee peale ei trügi, läheb ilmselt liig kalliks. Seepärast ongi soov hakkurile mingi mootor peale aretada. Ehk kellegil seisab mingi jõuallikas ula, no nii 1 - 1,2 liitrine.

Kui on O2 haagis, siis kaalu määrab veduk (ja juhi load). Kerghaagisesse tohid panna 750 miinus haagise oma kaal. Ning suure tõenäosusega tekib igavleval kordnikul tahtmine selle haokoorma tegelikku kaalu teada saada;)

Kui küljed hoiad gabariidis, siis nelja meetri kõrgusesse virna laod päris palju võpsa. Kuni meetr võib olla tähistamata üle, kaks meetrit võib olla tähistatult üle. Kuuemeetrist ritva ikka enam ei tõsta käsitsi.
Vasta

kui sul hakkur jvv otsas siis kõige lihtsam on esivedune auto mootor koos kastiga,diffri keevitad kinni ja tuld.minult võid saada vossemi mootori kogu täiega ja differ ka kinni keevitatud.ole mees tõsta peale ja anna agu.mul oli see hakkuril ja nüüd nukrutsdeb nukralt.
aokoormaga võid julgelt mööda maanteed purjetada.kinnitatud peab korralikult olema ja vasem serv oksad korralikult pügada,et möödasõitja oksapesu ei saaks.kordnike naljalt ei leia teede äärest ja no üle ei maksa ka koorma massiga pingutada muidugi.ise vedasin mööda kõrvalteid läbi ühe alevi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 4 külali(st)ne