[Qunts]

Minul küsimus, kuidas parandada kriimustusi ?
Kellegi kuri käsi on mingi asjaga pika kriimu tõmmanud taga tiivast esiukseni ja ei tahaks nagu tervet külge värvida vaatates tänaseid hindasid.
Tegu metallik värviga ja auto suht vana juba, et mingi 1000€ maksta.

Aga mis tast üldse parandad kui auto seda väärt ei ole

See on sama asi, et kui auto vana siis mis tast enam remontida või õli ahetada.

[hulgus]

..küsid nt. Devorist oma auto värviga paranduspliiatsi ja jooksed sellega piki kriimu, pärast udupeene paberiga pisut lihvi,  poleer ja nagu uus.

Mida mõtled selle paranduspliiatsi all? Devorist saab parandusvärvi purgikese pintsliga millega võib ainult kivitäkkeid üle teha edasise roostetamise tõrjeks. Auto värvikoodiga pliiatsist paraku ei tea keegi midagi (kui ongi kellelgi valikus siis paluks viiteid). Selle küünelaki pintsliga aga mingit pikka ninast sabani triipu ära peita on suht lootusetu ettevõtmine (kui sa just pinstripe´i igapäevaselt ei harrasta.. ).

Tunnistan ausalt, pole ise kordagi kasutanud. Aga leti taga oodates paistab popp kaup olema. Täidetakse sama värviga, mida segavad ka suurde purki. Aerosooli panevad ka, olen isegi kasutanud.
Olen likvideerinud bussil pea 12m kriimustust. pealmises kihis, "märg asfalt". enamus läks värvivaha ja poleerijaga. paari luugi jagu tuli värvida, aerosool 1cm praoga šabloon ja oligi "pinstripp".

[Marko]

Väga ammu targad vanad mehed rääkisid, et pintslikarvaga veetakse värvi täis ja siis lihv-poleer. Vaadates pintstripe pintslite ehitust, siis need peaksid veel paremad olema selleks tööks.

[jupiter22]

Kas keegi gaasipitsiga alumiiniumist valuvelgi vanast värvist on puhastanud? Liivapritsi hinnad väga palju tõusnud ja enda väikese pritsi ja kompressoriga võtab valukatelt paksu originaalkrundi eemaldamine ülemõistuse kaua aega. Rauast asju on saanud mõned tulega värvist puhtaks puhuda aga ei ole eriline metalliteadlane, et teada, mis alumiiniumi struktuuriga juhtub sisemiselt, kui ta pind ettevaatlikult veidi kuuma saab.

[Qunts]

Nüüd pakun tööd selle vana auto värvijale.
Metallik värv ja kui täna pesin autot survekaga siis värvi ja lakki lendas,
Vaja värvida esistange (koorus maha nii värv kui lakk ,ei olnud kasutatud plastiku krunti), tagastange (kriimustused mõlemal küljel ja kauba laadimis kohal). Parem esiuks,parem taga uks, parem taga tiib (kriimustus joonistatud millegi teravaga, kahtlustan kuni metallini).
Samas vaja värvida katus (kahjustada saanud taga katuse serv, kahtlustan et midagi on jäetud luugi ja katuse vahele).
Katust on pikuti 30cm ja laiuti auto laius.
Kui keegi tahab sellega tegeleda siis ootan pakkumisi postkasti.
NB. Sitta tööd ei taha näha ja selle eest ei maksa!!! (apelsini nahk ja jooksev värv).

[hulgus]

Kas keegi gaasipitsiga alumiiniumist valuvelgi vanast värvist on puhastanud? Liivapritsi hinnad väga palju tõusnud ja enda väikese pritsi ja kompressoriga võtab valukatelt paksu originaalkrundi eemaldamine ülemõistuse kaua aega. Rauast asju on saanud mõned tulega värvist puhtaks puhuda aga ei ole eriline metalliteadlane, et teada, mis alumiiniumi struktuuriga juhtub sisemiselt, kui ta pind ettevaatlikult veidi kuuma saab.

Tugevam kilekott, tünn, kast vms asi, mida saaks tihedalt sulgeda, kaltsu ja nitrolahusti. asjad tünni, kaltsud alla ja peale, lahusti otsa ja "uksed kinni". 12-24h kompressi ja kui ei ole just pulbervärv, siis toimib. keegi lgp ksf vist olla isegi sellest jagu saanud.
nb, toimivad nitro aurud st, ülepea uputada pole vaja.

[Marko]

Tugevam kilekott, tünn, kast vms asi, mida saaks tihedalt sulgeda, kaltsu ja nitrolahusti. asjad tünni, kaltsud alla ja peale, lahusti otsa ja "uksed kinni". 12-24h kompressi ja kui ei ole just pulbervärv, siis toimib. keegi lgp ksf vist olla isegi sellest jagu saanud.
nb, toimivad nitro aurud st, ülepea uputada pole vaja.

Täpselt nii ongi. Rõhuv enamus värve annab nitro või atsetooniaurudes pikemalt seistes alla.
Pulbervärviga on nii, et ma olen oma silmaga näinud kuidas tehti transpordikahjustuse likvideerimiseks atsetoonist ja pulbrist parandusvärvi.

[hundu615]

Valuvelgede puhul olen kasutanud ka keemilist värvi eemaldit,oli mingi OP või midagi sellist.Töötas väga hästi.

[robi]

Kas sealt valge värvi alt paistab tsingikiht?

Ei paista, kuid vanasti sai ikka kasutatud külmtsinki haljal pinnal kasutatud
Ilmselt kui happekrunti kasutada siis pole enam vaja.

Tsinkspray kaitseb metalli korrosiooni ja rooste eest

vt. minu eelmist postitust sprayde kohta...

haljale metallile roostesurm või happekrunt. Viimasele võid pooltoorelt täitekrundi selga lasta.
Kui täkked metallini ei ulatu, siis krunt, pahtel, (pritspahtel), krunt ja värv.

Pahtli lihvimiseks -kuju andmiseks 60-80 karedus, viimased õhukesed pahtlikihid min 120-240, krundi alla min 240, matistamiseks min. 400, soovitav 600, kui värvid-lakid mitmes kihis kuivale pinnale, siis 1000. Meistritel igal oma harjumused, kui märjalt lihvid, siis võib peenemat kasutada.
Vale paberi valik selgub alles pinnavärvi kuivamisel...

Küsimus, millele ma siiani õiget vastust ei tea.
Nimelt, kuidas on õige kaitsta värskelt puhastatud metallipinda ja kas on mingi erisus liivaptritsitud pinna ja puhtaks lihvitud või kraabitud pinnaga.
Nagu mina senimaani olen aru saanud, siis niikui metallipind on puhastatud nähtavast roostest on kohe toimumas 2 asja:
1) osa roostest on jätkuvalt puhastatud pinnal, see osa mida silmaga ei pruugi näha;
2) puhastatud pind hakkab kohe reageerima õhuniiskusega ja seega kohe ka uuesti oksüdeeruma.

Seega mida oleks õigem teha?
Kas on mingi universaalne tõde või sõltub lahendus ka detailist? Pidurisuport vs ukseplekk?
Mul on hetkel aktuaalne pidurite korrastamine ja otsin pritsijat, kes homme-ülehomme töö ette võtaks

Võtsin netist ühe foto: http://liivaprits.eu/

Juhul kui nüüd saan sellisel kujul pritsijalt sarnase jupi kätte, siis kuidas oleks kõige targem edasi toimetada?
1) kas oleks vajalik või mõistlik detail kodus enne edasist töötlemist veel terasharjaga (relakas, ross) üle puhastada, või on see asjatu ajakulu ja vaev?
2) kas oleks mõistlik töödelda detaili roostesurma preparaadiga (Buvanol? mõni teine?)
3) juhul kui roostesurma kasutada, siis kas selle peab üle harjama?
4) millega töödelda pärast roostesurma - kas epokrunt sobib sinna peale (see on endal olemas, valmis hangitud) või pole roostesurm + 2 komponentne epokrunt  mõistlik - kas hakkavad omavahel reageerima?
5) kui krunditud, siis võib peale kanda 2 komponentse kattevärvi

Või plole mõtet üldse roostesurmaga tegeleda ning kui õhtul saan pritsitud suppordid kätte, siis silikoonipesu + epokrunt + kattevärv ja valmis ta ongi?

[wagoneer]

Oleneb detaili materjalist. Mõni hakkab kiiremini oksüdeeruma mõni aeglasemalt. Aga hakkavad nad kõik. Peale liivapritsi on otstarbekas puhastada detail harjaga,et kätte saada materjali külge jäänud liiv. Siis näiteks sinu mainitud EPO(2K) krunt ja sealt edasi juba värv(2K). Kui kasutad vahepeal roostemuundurit,siis neile peale kruntimine on toodetel erinev. Üldiselt on nad kõik sellised,et puhastad silikoni eemaldiga ära ja krundid peale. Mingit erilist pesu pole vaja. Aga see tavaliselt pakendil ka kirjas on. Kui lased aga peale happekrundi,siis vaata,et sa sinna enam EPO-t peale ei laseks. Siis võib jamaks minna. Mina isiklikult kasutan EPO-t. Jah kuivab küll kauem kui happekrunt kuid tänapäevane EPO sisaldab ka korrosiooni vastaseid aineid ning jätab ikka väga korraliku kõva kihi detailile peale. Erinevalt happekrundist mida üldiselt peaks laskma vaid kerge kihina peale. Aga maitsed ja valikud ongi erinevad. Absoluutst tõde pole olemas

[90Deville]

Pidurisadulad on valatud materjalist, ja need lähevad eriti kiiresti rooste peale pritsimist, nagu köik malmist asjad (mootoriplokk, sillakorpus jne)
Ma soovitaks kah peale pritsi kiirelt harjaga üle, pesu, ja epo peale ning sellele kohe ka märg-märjale värv otsa.

[qwerty009]

Kui detailid on pritsitud liivaga, siis lähevad nad kiiresti rooste katmata kujul kuna liiv sisaldab soolasid.
Klaasipuruga pritsides seda probleemi ei esine, kuid tooraine on kallim - siseruumis rahlikult paar päeva seista ilma, et roostekirmet tekiks.

[Etsike]

liiv sisaldab soolasid.

Julgen kahelda. Ise küll liivapritsindusega kokku pole puutunud, vaid olen lihtne geoloog hariduselt. Looduses liiv ja soolad küll kokku ei käi. Võib-olla pritsiliivale lisatakse soola, see võiks seletada seda väidet.

[mossepower]

Juhul kui nüüd saan sellisel kujul pritsijalt sarnase jupi kätte, siis kuidas oleks kõige targem edasi toimetada?
1) kas oleks vajalik või mõistlik detail kodus enne edasist töötlemist veel terasharjaga (relakas, ross) üle puhastada, või on see asjatu ajakulu ja vaev?
2) kas oleks mõistlik töödelda detaili roostesurma preparaadiga (Buvanol? mõni teine?)
...

See liivapritsijärgne üleharjamise vajadus on nii ja naa.
Pärast liivapritsimist on värvi nakkumiseks terase pind ideaalse karedusega. Kõrgel pöördel terasharjaga töötlemine aga "poleerib" pinna siledaks nii et pärast oleks pinda vaja uuesti liivapaberiga karestada värvimise eelselt.
Vähemalt niimoodi seletasid mulle liivapritsijad kui neile hakkasin kohapeal rääkima, et olen kuulnud pritsitud pinna terasharjamise vajadusest. Nemad pidid seda mõtetuks lisatööks, et pigem võiks rõhku panna võimalikult kiirele pritsimise järgsele kruntimisele.

Buvanool jms. roostesurmad on mõeldud vast ikka roostes kohtadele, mida kuidagi muudmoodi puhtaks ei saa ning roostetamine vaja keemiliselt seisma panna. Kui pritsi all metall haljaks lastud, siis ise paneks otse happekrundi või epokrundi peale vastavalt järgmisetele plaanidele.

[jupiter22]

Pritsitud pinna harjamine on poleerimine- halvendab epokrundi mehaanilist naket. Pigem paneks rõhku sellele, et pritsitud pind ei saastuks näiteks higise käe mahladega või mullaga...puhtad kindad kätte jne. Kui on mahti, siis liivatatud pinna võiks kergelt näiteks 120 paberiga üle käia ning PUHTA õhuga korralikult üle puhuda ja näiteks brakecleaneri või silikonipesuga märjaks kasta ja veelkorda puhta õhuga detail ühes suunas kuivaks lasta. Remontvärvimise kruntvärviks kasutaks kindlasti epokrunti, sest see isoleerib korralikult aluspinna. Happekrunt pigem uuele detailile nakke loomiseks. Olen kuulnud, et happekrunt loodi üldse algselt alumiiniumpinnale lennukitööstuses, et anda AL peale kantavatele kihtidele nake.

[motamees]

Kui detailid on pritsitud liivaga, siis lähevad nad kiiresti rooste katmata kujul kuna liiv sisaldab soolasid...

Ma nendest sooladest es tea midagi, aga kunagi olen kusagilt lugenud, et liivapritsitud pinnad tuleb üle pesta bensiiniga (lihtrahavas ei teadnud tol ajal silikonipesust midagi). Pidi sinna pritsitud pinnale jääma mingi aine, mis tuli deaktiveerida.

Keemikud, rääkige nüüd. Mis seal siis toimub?

[wagoneer]

Ma kasutan liivapritsitud pinna "harjamiseks" üldiselt traatharja moodi olevat plastikust harjastega ketast. See ei poleeri midagi. On neid ka erinevaid karedusi. Mul vist 80 äkki. Aga usun,et mõistusega asjale lähenedes ei juhtu ka traatharjaga midagi hullu. Läikima hakkab ikka siis alles kui oled seal pikalt ühel kohal jauranud. Ja vahest katan ka pritsitud detailid peale puhastamist roostemuunduriga. Tekitab peale kena kihi,mis väldib roostetamist. Samas on pärast hea lihtne krundiks/värviks ette valmistada. Nii on hea teha näiteks siis kui on pritsitud detaili vaja spotteriga tjuunida hiljem natuke. EPO krunditud pinda peab hakkama siis jälle puhastama ja uuesti kruntima(aeg ja materjalid).
See buss sai roostemuunduriga kaetud. Säilis kenasti mitmed kuud. Täna just sai käsile võetud ja tegelema hakatud. Kerel mõlgid ja ukseplekid plõnnivad. Ehk parajalt spotteriga möllamist(nii tõmbamist kui ka kuumutamist). Lased karukeelega üle ja brake cleaneriga või silikoni eemaldiga sodi maha ning voilaa. Võib spottima hakata. Peale seda siis maaler juba teeb lõpliku puhastuse ja laseb EPO peale. Siis pahtel jne. Nägin selliselt ootel autosid Rootsis päris palju seismas töökojas. Üldiselt üritatakse seal suvel kuival perioodil võimalikult palju ette teha puhastamist. Loomulikult kui plekid enne juba sirgeks tehtud,siis EPO kohe peale ja asi ants.

[jupiter22]

Räägiks natuke ka hindadest. Ise enam keretööde ja värvimisega ei tegele. Huvitav oleks teada, millise summaga peaks arvestama praegusel ajal, kui tahta mingi projektiauto lasta ilusaks teha pikemaks ajaks kui pool aastat. Minimaalne keevitus, stangede parandus, ülekereline komplekteerimine ja värvitööd. Õligaraasis tegutsevad bockiuimas tegelased oleks välistatud.

[margus61]

Talvel tegelesin ühe kabiini liivapritsimise ja värvimisega. Küsisin nõu siin teemas lk. 17 ja sain ka, aitäh. Sain kinnitust, et pritsijärgse roostetamise peamine ajend on kondenseeruv niiskus.

Katse ise käis järgnevalt. Peale liivapritsi järgmise päeva hommikul tõin koju. Oli jaanuar, väljas +1 maas lörts ja ülevalt tibas ka veidi mingit paska. Ajasin grilli peal oleva kabiini haagisele, tõmbasin kabiinile koormakatte ümber ja sõitsin koju ca 20 min. Soe ja kuiv garaaž eraldi hoones, eelmisel päeval võtsin kütte välja. Kodus tegin garaaži suured uksed lahti ja lasin õhul maha jahtuda pea välistemperatuurini. Ajasin käru garaaži. Panin kattega kabiini alla elektrilise soojapuhuri ja küttesse, et kabiini temperatuur oleks kogu aeg keskkonnast kõrgem. Varsti võtsin koormakatte ära. Panin välisuksed kinni ja õhksoojuspumba sisse ning hakkasin kogu garaaži liikuva õhuga vaikselt üles kütma temperatuurini ca +15. Tõstsin haagiselt maha.

Tulemus: 5 nädala jooksul ei tekkinud mingit roostet, objekt oli täiesti haljas. Alguses olid mõned kohad, kust transpordi ajal oli siiski veidi lörtsi peale pritsinud. Need said kohe kaltsu ja kuumaõhupuhujaga kuivatatud ja liivapaberiga üle lükatud ja ei tekkinud ka sinna mingit roostet. Pärast keevitusi ning muid parandusi sai lõpuks peenema liivapaberiga käsitsi kõik üle käidud ja läks sama moodi värvija kätte.

Eesmärk - saada epokrunt otse puhta ja kergelt karvase pleki peale ilma igasuguste nakkumist vähendavate roostemuundite, happekruntide jms vahekihtideta - sai täidetud.

Kindlasti oleneb roostetamine ka materjalist ja ilmselt mingi 80ndate vene plekk seda ei soosinud. Samas ka keevitatud lapid (plekk vist kunagi Levadiast) ja õmblused rooste märke ei ilmutanud

[honkomees]

Igasugune mehhaaniline töötlemine (pritsimine, harjamine, käiamine) ei hävita roostet vaid eemaldab selle metalli pinnalt, metalli pooridesse jäävad roostealged alles ja pritsimised sulgevad pinnal poorid ning tekib petlik mulje täiesti puhtast metallist. Ainult järgnev keemiline töötlemine roostemuunduriga aitab, tegelikult ka happekrunt.
Sellise läikiva väikse sileda detailiga võib  teha katse ultrahelivannis, kus läikivast detailist hakkab kerkima massiliselt sitta.