[v6sa]

Rivipumba saab nii tööle, et koormusega ja ilma hoiab suht samasid pöördeid.

Muidugi sellel juhul kui teada,mida pumbas kruttida

Just - seda juba seletati mõnikümmend postitust ülalpool. Aga teemaalgataja ei soovi ilmselt hakata ise pumpa seadistama ega seda teenust ka kusagilt sisse ostma. Või vähemalt on mulle selline mulje jäänud.

[juss]

Sõiduauto pumba regulaator polegi mõeldud pöörde hoidmiseks, selleks on põllumajanduse/rasketehnika või statsionaar mootoritel kasutatavad pöörete regulaatorid.
Ma ei tea kas bosch-i pöörispeale on teistsugust regulaatorit saada aga ise olen kokku puutunud bosch P-seeria pumbaga millele on võtta vähemalt 3 erinevat tüüpi regulaatorit.

Näitlikult kuidas erinevad regulaatorid toimivad:Tänaval kasutataval pumba regulaatoril ütled Sa kui palju Sa kütet soovid, pump annab selle koguse. Aga Rasketehnika pumbal regulaatoril ütled Sa mis pööret Sa soovid ja pumba regulaator teeb kõike mis on tema võimuses.

Eks jah saab muuta vahemikku kui palju pöörded muutuvad koormuse kahanedes aga eri regulaatoritel on need vahemikud erinevad, tänavad omadel vahemikud sadades pööretes, täpsematel regulaatoritel paarkümment pööret. Aga eks need erinevad regulaatorid ole ka täiesti erinevalt üles ehitatud.

[meli666]

Pole veel jõudnud veokalammutuses ära käia, aga ehk sealt saab mõne külmiku mootori. Sümpatiseeriks selline paaripotine diisel nagu enim ja hinnad pole ka hullu.
Eks kui ära käin, teen pilte ka. Saab arutada, kas oleks sobilik. Mingine külajutt on liikvel, et keegi olla ka ostnud oma isetehtud traktorile külmiku mootori. Välja oli tulnud aga see, et kõrgsurvepumbal pole klassikalist pöörete muutmise hoobagi ja pöörded kogu aeg peal. Kruvist vist mingisest timmida sai, aga traktorile sobimatu, sest vaja ju erinevaid pöördeid.
Tegu oli ikka klassikalise vanakooli mootoriga, mitte commonraili ega muu elektrilise lahendusega. Täpsemalt ei teagi, mis sest sai.
Iseenesest minu kopalisel ei ole ju pöörete muutmine vajalik eriti pidevalt, konstantsed pöörded toimiva regulaatoriga oleks ok.
On üldse selline gaasi andmise hoovata kõrgsurvepumbaline olemas? Vat ei tea ka, et kui veoka furgoonile mootor külma hakkab tegema, siis kuidas see pööretemajandus täpsemalt käib.
Selline mopeedauto mootor oleks ka ilmselt täitsa piisava jõuga. Hind meelitav, aga kui peale plokikaanetihendi ikka mõni mõrake kaanes? Starter, hooratas ka puudu ja need ka maksavad.
https://www.soov.ee/11096799-mopeedauto-...tails.html
Iseenesest juppe saada:
https://rollerauto.eu/index.php/rollerau...02varuosad

[2715]

Vaatasin ka huvipärast hindu ja sellel mikromootoril on jupid kullahinnaga.
Tehas on ka kõvasti vaeva näinud et sealt rohkem võimsust ei saaks kui lubatud 6kw.
https://www.biker.ee/phpbb/viewtopic.php?f=13&t=84479
See link küll Lombardini kohta kuid vaevalt Kubotagi palju erinev on.

[PlyVal64]

Kuulge, kas mitet liiga lahja pump ja liiga nõrk motor ehk ülim optimeeritus ei ole selle asja elik probleemi uba? 
Kopal on ju enam-vähem ette teada täpne võimsustarve ja õli vooluhulk. Kui piisav pauk on kogu aeg silindritel seljas mingi a'la 2000 rpm juures, ei muutu selle mootori hääl mitte ühest otsast. Suvaline käsigaasiga diisel teeb selle ära. 
Teine asi: hetkeseisuga on isegi Börsist saada MITU korralikku alternatiivi, mida varem pole olnud. lisaks siis juba tuntud õhkjahutusega disilid.
Kubota.
Tuliuus hiinlane. 
Siis mitmed kapremmitud T25 pajad jms. 
Vaatad hindasid, kaalusid, jama - nafik sellega tegeleda??? Ma tõesti ei saa kohati sellest isearetamsiest aru. Puht matemaatiliselt on see idiootsus! Jah, Jumz jms on täiesti arutult liiga raske aga T-16 ei ole. See jutt, mis on koerasitt, et šassii upub - KÕIK upub, kui loll on roolis! Aga kaalu kergena hoida piisava võimekuse juures enamusega ei saa. Seesama poolroomik - toetuspind kui ATVl; suure toetuspinnaga võrk-käpad - nagu vesikirp. 
Mina võtaks selle tooriku aluseks või tsipa kallima aga kergema toimiva ja investeeriks raha tehnika toimimisse, poolroomikute aretusse (näiteks ka plastroomikud!) ja unustaks asja... Kopa tööorgani paneks võimalikuotl madalale raami vahele et raskuskese all hoida. 

Ma olin kindel, et Venemaal on pool-roomik hüdroga ära tehtud ja ei pidanudki pikalt otsima   Ei ole küll T-16 aga üks teine "kuum" trakatsitõug   Ja tundub, et vähemalt õpetusena  on "russidele" ka pool-roomik mingis raamatus esindatud. Aga mina läheks seda teed... energiakulu ehitamisele ja rahakulu tuleb/tulnuks sama, kui kohe sedapidi alustada! 
Kui aga asi tehakse puhtalt "jonni pärast" ja kuluefektiivsus ega ekspluatatsioonimugavus ei ole oluline, siis way to go! Äge on igatsugu nikerdisi vaadata   

[PlyVal64]

Kohe ka vastus küsimusele, miks peaks hüdroga olema käitatav lisaratta lahendus. Üks asi on pööramine, kui on tavasõit kandval pinnal ja teine vastus on siin videos. Roomik või mitte, lund ja muda enda ees lükata on mõttetus. Hüdroga nina õhku ja vperjod!!! Jälle venelastel probleemi lahendus tipptasemel. 
OK, kopaga on nina tõstmine kolekeeruline (raske ja murrab kõik puruks) ja pole ka vajalik, kopp ise ja käpad tõstavad kui vaja. Aga pööramine jääb sest ega need külgpidurid vist ka igavesed pole.

[metsakohin]

Kui sa asjast muhvigi ei tea, siis pole mõtet aretada (loe: soovitada).
Kaeva 16-ga üks kraav valmis, siis oskad soovitada. Mina olen kaevanud, veetorule kanalisatsioonile mõeldud kraavi asemel sai terve õu üles kaevatud ja labidatööd oli veel pool päeva lisaks. Kõige rohkem segasid muide pikad tugijalad. See oli veel siis, kui JCB-sid ei olnud siinmail nähtud. Settekaevu auk sai viis korda laiem kui vaja oleks, muidu ei saanud lihtsalt sügavust kätte ja põhja ei näe, kõik töö käib umbes.
Russi poolroomikud on muide nii ehitatud, et kõval maal ei olegi kogu ulatuses vastu maad, et veojõud pehmetes oludes maale üle kanduks ja säiliks mingi väljaronimise võime on neil olemas vedrud, mis lasevad esimest otsa üksjagu üles-alla liikuda. Kopal pole neist eriti kasu, sest raskuskese on tunduvalt tagapool võrreldes soolo masinaga.
Jumzilisega olen päris mitu head aastat leiba teeninud ja lisaks ka vorsti leivale. Vaatamata kaaluerinevusele on Jumz parema läbivusega ja lisaks aitab ennast ise välja ka, 16-e mast ja pump selleks võimelised ei ole. Kui tahta 16-l kogu kremplit madalamaks, siis lihtsam on tõesti uus masin ehitada. Kõlbab see imeelukas ainult laadimistöödeks ja sedagi tasasel pinnal, sest masti pidamine ja pööramine on jõuetud.

[aavu]

Vaatamata kaaluerinevusele on Jumz parema läbivusega ja lisaks aitab ennast ise välja ka, 16-e mast ja pump selleks võimelised ei ole. 

No see, mis pildil tuli küll ise välja, just masti abil. 60-ndate esimeses pooles.
https://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=35482

[v126]

Vanem versioon kopast oli võimsam ka, PG-04, kui ma õieti mäletan.

[PlyVal64]

Pehmete kraavide puhastamsie masin, mis muul ajal on metsaveotraktor. Kaugjuhtimisega sealjuures, see küll varerga aga Oxen'id on enamasti radiostyrid   

[v6sa]

Kuulge, kas mitet liiga lahja pump ja liiga nõrk motor ehk ülim optimeeritus ei ole selle asja elik probleemi uba? 
...

Sõiduautodiislil pole vaja püsipöörlemissageduse funktsiooni. Sel on vaja võimalikutl head dünaamikat. Ei tasu siit mingit wandenõud otsida.

Mida teevad ämblikkopa ehitamisest rääkivas lõimes videod metsatehnikast sügavas lumes?

[olli]

Aint see oligi veel siit teemast puudu, et raudhobuga kraavi kaevata

[metsakohin]

Universaalseid masinaid ei ole olemas. Ei saa metsamasinaga essu tõstmist nimetada kraavi puhastamiseks.
Mina kujutan ette seda tööd ikka nii, et kraavi kallastel säilitatakse/taastatakse kallak ja kraavi põhi on peale puhastamist vee voolamiseks sobib sile pind. Selliste lõugadega ei tekki varisemiskindlaid kaldaid ega siledat põhja. Ebatasane põhi soodustab põhjas oleva pinnase või milleiganes liikumist vee vooluga samas suunas. Lõpuks tekkib kusagil korralik ummistus, kui mitte varem, siis teise kraavi suubudes.

[PlyVal64]

Universaalseid masinaid ei ole olemas. Ei saa metsamasinaga essu tõstmist nimetada kraavi puhastamiseks.

Ja kuidas seda siis nimetada???  Tahaks labidaga teha???

Ma ikka ja JÄLLE "imestan" eestlaste ülima "tarkuse" üle, mis peaks meid kõiki ju rikasteks ja ilusateks teinud olema!!! Siin loed ja imestad... aga tegelikkus on vaene oritööjõuga alltöövõtu ja odava maavara soetamise maa RIKASTELE Härradele roostlastele! 
Ka Eesti mõned toimivad koppasid ja metsatehnikat tootvad ettevõtted on paljuski ALLTÖÖVÕTT ja sissetulek sõltub rikastest riikidest! Mida me siis riigina toodame neile lollidele rootslastele, kes kõik täiesti valede töövahenditega maad kaevavad ja metsas käivad: suures osas pisemaid kergeid masinaid ja seadmeid! Ainus suurte asjade tootja on Metsis ja see on ka Tegija. OK, Forester on ka kõva tehas. Mõlemad peaks olema ka kodumaine kapital. Teised on rootslased, sõtuvussuhtelised, väiketootjad jms kraam. Ja oh imet: Fors, Country jne toodavad neidsinaseid väikeseid tõstukeid ja maakoppasid sinna külge! LOLLID???  Et "Made in Estonia" kandvaid pisemaid lisaseadmeid kasutavad teised tootjad oma väikeste masinate komplekteerimisel? 

Peaks neile tootjatele ettepaneku tegema, et las küsivad automoto.ee foorumi tarkpeadelt nõu tootearenduses, sest nad ju siiani vaid valesid asju tootnud, millega mittesittagi teha ei saa!!! Nad peaks hoopis Jumze ehitama. Soovitatavalt rögisevate leemendavate mootoritega, et oleks ikka kohe päris õige! Ja üleüldse, milleks käia kõrgkoolis, õppida inseneriks, harida ennast lisaks välismaal, õppida teiste kogemustest, küsida-vaadata ja uurida reaalsest elust jne, kui võib lihtsalt sünnipäraselt tark olla... 

Ahjah, tuletame meelde üht olulist eesmärki selle DIY kopa puhul!!!

Vaja oleks teha väiksemas mahus kaevetöid pikema aja vältel. Ehk vundamendi kopitsemiseks see lahti kaevata, mõned kaablikraavid. Samuti üht koma teist pisemaid metsakraave puhastada pehmemate kohtade peal.
Kuna aga kaevamist vajavad metsakraavid suht mädade kohtade peal, siis see 500Kg ämblikekskavaator on lihtsam maapõuest ilmselt kätte saada.

Kas nüüd oli kerge roomikutel sõitav kraavipuhastusmasina video VALE??? Teil siin ikka lugemisoskus ja mõtlemsivõime on olemas??? Mille video ma panin? Kas selles videos puhastati pehmemas keskkonnas pisemaid metsakraave??? Või kaevati Emajõge? Ja jutt on "väiksemas mahus" kaevetöödest, mitte karjääri kaevamisest. Ma enam ei mõista...

EDIT: ei vee lvihasemaks ajada ,sisi veel sedalaadi masinatest videosid. Et mõeldaks ka natuke... Pukas mädal maal metsakraavide puhastus. 
See, mis meeles oli, kaugjuhitav värk. See muidugi puhas friigimasin ja vist enam ei toodeta. 


Ja siis "ämmavihtleja" laadne  tegelane ehk pisike forwarder.  Neesinane palgitõstuk võib ka trakatsi küljes olla, kus iganes. Ja kus on öeldud ,e tse ei suuda vundamendi serva lahti kaevata??? Reaalselt peaks olema isegi parem teha, saab "ülevalt alla" töö teha, mitte "seinast hoovipeale" suunas. Rotaator on ka Tegija sellistes töödes kasvõi juurte murdmiseks... Samasuguseid töövideoid on ATV taga metsahaagistega jne, mis olekski kõige odavam lahendus! 
Lihtsalt videos näidatud, pool-roomikustatud T-16 "ämmavihtlejaga" mikroversioon, ongi roomikutel hüdropakk Oxen, mis suudab kaeveagregaati kraaviäärde viia. Ka hüdropaki probleem on ka suuresti üleval! Et mis katel ja kuidas tööle saada ja palju kaalub jne! Sestap ma julgengi väita, et tegeletakse jamaga! See DIY asi on juba praegu täiesti mõttetult raske junntükk, mis upub igale poole, mille liigutamine on "PITA kuubis", mis on ikkagi guliibinlus ja selle kestine ei ole kindel jne. 

Mis kõige hullem - eesmärk ja DIY valmistatav "toode" on nagu siga ja kägu erinevad! Sellega ei saa Inimese kombel seinäärt lahti kaevata ja kõige vähem saab sellega kraave puhastada. Kõigele lisaks poelsel junntükil ju kraavi jaoks kaevesügavust ega noolel pööratavust! 

[metsakohin]

Õpi inseneeriks või tee oma propakanda teema.

[v6sa]

...
Mis kõige hullem - eesmärk ja DIY valmistatav "toode" on nagu siga ja kägu erinevad! Sellega ei saa Inimese kombel seinäärt lahti kaevata ja kõige vähem saab sellega kraave puhastada. Kõigele lisaks poelsel junntükil ju kraavi jaoks kaevesügavust ega noolel pööratavust! 

Priit, palun siirdu istelihasesse oma teemavälise targutamisega ja lase teemaalgatajal ämblik valmis teha. Nii hea või halb, kui see tuleb. Ämblikul on oma koht olemas, muidu neid ju ei tehtaks. Seegi saab üks äge raskekaallane tulema

Senikaua aga ole lahke ja pane püsti businäss nendesinaste roomikutel hüdrojaamadega töömasinate rendiks. Võib-olla on Sul õigus ja me tõesti oleme kõik lollid ja varsti reas Su ukse taga universaali rentimas. Ma oleks küll proovimas. Aga on täitsa võimalik, et need ikkagi ei ole nii head, kui Sa arvad...

Seni on kangiseadus vääramatult kehtinud.

[meli666]

...Sestap ma julgengi väita, et tegeletakse jamaga! See DIY asi on juba praegu täiesti mõttetult raske junntükk, mis upub igale poole, mille liigutamine on "PITA kuubis", mis on ikkagi guliibinlus ja selle kestine ei ole kindel jne. 

Mis kõige hullem - eesmärk ja DIY valmistatav "toode" on nagu siga ja kägu erinevad! Sellega ei saa Inimese kombel seinäärt lahti kaevata ja kõige vähem saab sellega kraave puhastada. Kõigele lisaks poelsel junntükil ju kraavi jaoks kaevesügavust ega noolel pööratavust! 

Nõustun, et minu ehitatav ämblik ei ole parim lahendus. Samas tuleb vaadata ka rahakoti paksust ja vastavalt sellele tegutseda.
Jah, Youtubes videosid vaadates võib jäädagi ilastama. Reaalsus on aga see, et monitori ekraani vahtides tööd tehtud ei saa.
Seega enda rahakoti paksuse põhjal on minu jaoks ämblik parim lahendus. Kõige tähtsam, füüsiline labida liigutamine ihurammuga väheneb oluliselt!
Kui teie saate endale rohkem lubada, siis palun. Soetage raadio teel juhitav raudhobu koos kaevekopaga.
Minu ämblikuks ehitataval Hitec kaevekopal on 180 kraadi noolekeeramist ja üle 2 meetri kaevesügavust. Seega ei näe küll probleemi ei vundamendi lahtikaevamisel, kui kraavide puhastamisel. Olgu veel öeldud, et tegemist on ikka väiksemat sorti kuivenduskraavidega.
Liikumise kohalt. Nagu eespool öeldud, on objektile viimiseks traktor olemas. Seega ei näe küll mingit olulist "pitat" ämblikuga liikumises, sest kaevates ju lükkabki ennast vähe haaval kogu aeg edasi. Samuti ei ole mädasid kohtasid kilomeetrite viisi, kus tõesti võib ämblikuga ainult liikumine meele mõruks võtta.
Seega tegelen jamaga ikkagi edasi ja karavan vaikselt veereb...
Arengust. Mootori otsingud lõppesid ja õuele saabus Kubota kolme silindriline diisel. 855 kuupi, 15Hp. Kaaluliselt kuskil 90Kg ümbruses.
                                 

Vene rögiseva tehnika fännina oli pikalt plaan T-25 mootor vaadata. Sellele vähemalt teab, kellel osi pakkuda. Või kellel mootor nõgesepõõsas varuosadeks on.
Eks selle kuskil 80-ndate lõpul, 90-ndate algul toodetud Kubota suhtes on kõhklusi piisavalt siiani varuosade suhtes. Samas otsinguga leiab varuosadest nagu kõike vajaminevat. Remondi manuaalgi olemas:

70mm stroke enginemanual.pdf Suurus: 7.29 MB  Tõmbamised: 153

Kuna mootor oli kasutusel siiamaani varugeneraatori mootorina, mis sisuliselt voolu kunagi ei tootnudki. Ja rohkem mootori hoolduste käigus nägi kolvi peal tuld. Siis ehk osasid veel niipea vaja ka ei tule.
Väljalaske kollektorilt pole värvgi maha põlenud, kohati veel mootor konserveerimis määrdega koos. 
         

Käivitus sai ka ära tehtud. Seebikarbiga tehtud video küll vilets.


Eilse miinuses ilmaga küll käivitub suht viletsalt. Remondimanuaalis paistab, et eelpõlemiskambritega mootor.
Olemas on küll ka eelsüüteküünlad, millele kibenat peale lastes käivitus mootor hetkega. 
   

Mootoriga tuli kaasa ka miskine filtersüsteem. Oleks nagu ujukiga, miskine manomeeter ka. Teagi, kas see kasutusele võtta, või vaadata Tööriistamarketist CAV kahepotiline süsteem.
                     

Eks peab järgmisena hakkama mõtlema hüdropumba valiku ja ühendamisvõimaluste peale.
Järgneb...

[v6sa]

Nõustun, et minu ehitatav ämblik ei ole parim lahendus. Samas tuleb vaadata ka rahakoti paksust ja vastavalt sellele tegutseda.
....
Mootoriga tuli kaasa ka miskine filtersüsteem. Oleks nagu ujukiga, miskine manomeeter ka. Teagi, kas see kasutusele võtta, või vaadata Tööriistamarketist CAV kahepotiline süsteem.
   

Eks peab järgmisena hakkama mõtlema hüdropumba valiku ja ühendamisvõimaluste peale.
Järgneb...

Ma protesteerin otsustavalt: parim lahendus on see, millega saab töö ära teha. Sellega ilmselt saab saama.

Kubo on hää pada. Kui õli ka sees on, siis  võiks kaua kesta.

Vahet pole, mihuke filter seal on - peaasi, et miski suuremad konnad kinni püüab enne KSP-d.

Hüdropumba paned otse vändalt või ehitad kiirendava reduktori vahele?

[Marko]

Val mõtles vist, et vundamendi lahtikaevamiseks peaks olema vasakule-paremale nihutatav pöördtelg traktori küljes. Ämblikule selle funktsiooni lisamine oleks totaalne overkill. Ilma selleta tekib jah keskmise elumaja vundamendi soojustamisel 10-15m3 ilmaasjata väljakaevatud pinnast, aga võrreldes siini ehitamisega on see pisike mure.

[2715]

Mina isiklikult ei vaataks vene pumpade poole juba esiteks nuutidega võlli pärast millele loksuta ja tsentris asja leiutamine võtab aja ja energia ja lisaks on neil hammaste arv väike ning seega pump möliseb kõvasti ja väristab kõike mis temaga ühenduses.
Mina võtaks soovitud tootlikuse puhul grupp 2 pumba, mida on saada alates 8cc ja lõpetades 25cc mahuga.
http://hudraulika24.ee/pumbad/PCD2?limit=100
Võll on seal koonusega, kuhu käib otse otsa sidur ja seega on see lühim võimalik lahendus.
Siduri saab näiteks sellise:
http://hudraulika24.ee/pumbad/BH10200017?limit=100
Siduri teise otsa saab sinna rihmaratta asemele kiiluga panna treides selle võllijupi mõõtu või siduri ava suuremaks.
Pumba aga mina paneks plaadi peale ja plaadi distantspuksidega mootori otsaplaadi külge.
Pärast kui pump on tsentrisse rihitud saab distantspuksid omavahel 3mm plekiribadega ühendada ja moodustubki sidurikoda.
Põhiline eelis sellel valikul oleks, et pumpasid on saada suures vahemikus ja nad maksavad alla 100 euro ning seega kui esimene kord ei satu sobiv saab osta teise pumba ja valik on oluliselt suurem kui vene pumpadel, kus on ainult 10 ja 14.
Olles aga mingil määral kaevamisega tegelenud siis sujuvaks tegutsemiseks on oluliselt rohkem õli vaja ning kui suurim grupp2 pump end ammendab on võimalik üle minna grupp 3 pumbale või osta kohe Galtechi grupp2 pump sest sellele on võimalik teine pump otsa keerata kuna võllil on olemas nuutpesa ja teisele pumbale läheb siduri asemele nuutmuhv mis esimese pumba võlli sisse sobib.
Topeltpumpade voolikud võib ühte jagajasse ühendada, kuid ka kasutada kahte eraldi jagajat paremal ja vasaku käe jaoks, mis muudab töö oluliselt paremaks ja kiiremaks.