Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

(30-06-2020, 09:28 AM)Mahno Kirjutas:  ...
Süüdi oled ikka ja ainult selles, mis suudetakse tõestada.
...
Või siis vastupidi, trahvi ära maksta ja edasi paarutada.


Ja me imestame, miks elu nii per$e on läinud. Nii kenasti selgelt kirjas peamine põhjus: mina, Mina, MINA!!! Kuniks pole ninapidi $itahunnikusse surutud, pole minu hunnik. Mis sellest, et kõik nägid. Aga pole neljas kohtuastmes süüdi mõistetud ja seega süütu.

Inimtühjas kohas olen isegi vahest punast tuld eiranud, mõne napaka jalakäijate foori all vms. 
Aga hakata vahelejäämise korral vaidlema ja protsessima, äkki on mõni juriidiline nõks millega enda lollust olematuks valetada, ning kui ise ei oska, siis tulla foorumist nõu küsima...
No ma ei tea. Mingi eneseväärikus võiks ikka olla. 
Lihtsam on muuseas ka elada nii et jamadesse ei satu. Ja kui oma süül satud, siis vastutada.

(30-06-2020, 10:03 AM)Peeter2 Kirjutas:  Inimtühjas kohas olen isegi vahest punast tuld eiranud, mõne napaka jalakäijate foori all vms. 
Aga hakata vahelejäämise korral vaidlema ja protsessima, äkki on mõni juriidiline nõks millega enda lollust olematuks valetada, ning kui ise ei oska, siis tulla foorumist nõu küsima...
No ma ei tea. Mingi eneseväärikus võiks ikka olla. 
Lihtsam on muuseas ka elada nii et jamadesse ei satu. Ja kui oma süül satud, siis vastutada.

Eneseväärikus on asendunud vastutustundetusega, nagu mõne eelpoolkirjutaja jutust võib lugeda. 

Eriti meeldib mulle lause:
mahno Kirjutas:Kui oma käitumist korrigeerida tahad, siis selleks ei pea enast avalikult süüdi tunnistama, võid ka niisama ennast parandada.

See on täiesti raudpolt kindel, et sellised nihverdajad ja vaidlustajad ennast ise parandavad. Ei muutu veel süüdimatumaks, ei hakka karistamatuse tunnet nautima, hoopis käivad püha isa juures pihil ja parandavad ennast ise. 

Allahhipoeg Isa võiks ka karistuseta vabaks lasta, küllap ta ennast ise parandab.

Kummaline küsimus, kuid palju võiks olla rootorniidukil tera joonkiirus?
Uute niidukite juures ka väga ei näe selliseid andmeid kellelgi.
Kas 44 m/sek võiks olla sobiv lendteradega rootorile?

(30-06-2020, 08:49 AM)Mahno Kirjutas:  ...Antud juhul mina ütleks, et kui video peal pole näha, kes roolis oli - siis on politsei asi see välja uurida. Sina ei tea. Igaüks kaheksast võis võtmed võtta. Kui mitte keegi neist ise üles ei tunnista, on suht-koht otsad vette ja kui keegi just põhimõtte pärast näidispoomist teha ei taha, jäetakse rahule. Kaheksa inimesega jauramine mingi punase tule pärast on piisavalt mõttetu tegevus, et keegi sellega tegeleda ei tahaks...
Ca. 10+ aastat tagasi oli jah niimoodi. Oli juhtum, kus "julge" tsiklimees 200+ km/h politsei eest minema sai ning rattaomanik suutis hiljem tõestada, et tal ratas maja ees ning võtmed ripuvad lahtise uksega esikus ning seetõttu tema ei tea, et kes sõitmas käis. Seejärel oli mõnda aega politsei eest ärasõitmisega suhtkoht anarhia, linnadevahelistel trassidel oli vaat et tsiklimeeste adrenaliinivõistlus, et kes kiiremini otsa ära teeb. Sellise jama lõpetamiseks ca. 10 aastat tagasi tehtigi seadusemuudatus, et kui omanik rikkumise toimepannud juhti politseile üles anda ei suuda, siis jääbki sõiduki omanik ise rikkumises süüdi.

Täpsus ehk siiski vastutav kasutaja.

(30-06-2020, 11:35 AM)mossepower Kirjutas:  
(30-06-2020, 08:49 AM)Mahno Kirjutas:  ...Antud juhul mina ütleks, et kui video peal pole näha, kes roolis oli - siis on politsei asi see välja uurida. Sina ei tea. Igaüks kaheksast võis võtmed võtta. Kui mitte keegi neist ise üles ei tunnista, on suht-koht otsad vette ja kui keegi just põhimõtte pärast näidispoomist teha ei taha, jäetakse rahule. Kaheksa inimesega jauramine mingi punase tule pärast on piisavalt mõttetu tegevus, et keegi sellega tegeleda ei tahaks...
Ca. 10+ aastat tagasi oli jah niimoodi. Oli juhtum, kus "julge" tsiklimees 200+ km/h politsei eest minema sai ning rattaomanik suutis hiljem tõestada, et tal ratas maja ees ning võtmed ripuvad lahtise uksega esikus ning seetõttu tema ei tea, et kes sõitmas käis. Seejärel oli mõnda aega politsei eest ärasõitmisega suhtkoht anarhia, linnadevahelistel trassidel oli vaat et tsiklimeeste adrenaliinivõistlus, et kes kiiremini otsa ära teeb. Sellise jama lõpetamiseks ca. 10 aastat tagasi tehtigi seadusemuudatus, et kui omanik rikkumise toimepannud juhti politseile üles anda ei suuda, siis jääbki sõiduki omanik ise rikkumises süüdi.

Selle muudatuse peamiseks põhjuseks oli siiski kiiruskaamerate kasutuselevõtt.

(30-06-2020, 11:25 AM)2715 Kirjutas:  Kummaline küsimus, kuid palju võiks olla rootorniidukil tera joonkiirus?
Uute niidukite juures ka väga ei näe selliseid andmeid kellelgi.
Kas 44 m/sek võiks olla sobiv lendteradega rootorile?
Näiteks JF 1900 kahekettalisel sain mina 52 m/s.  Jõuvõtuvõll teeb 530 pööret. Rihmülekanne 2 korda kiirendab. Hammasrattad kõik ühe suurusega. Seega teeb ketas 2*530 pööret ehk 1060. Ühe pöördega läbib ketas 0,95*3,14m 
Siit 0.95 * 3,14 * 1060 /60= 52 m/s
Niitmisel ei pidanud laskma põhjagaasiga, seega võiks see 44 m/s ka reaalne number olla

(30-06-2020, 11:25 AM)2715 Kirjutas:  ...
Kas 44 m/sek võiks olla sobiv lendteradega rootorile?

Jah, kui inertsile mitte loota. Ehk lõikamiseks vajalik võimsus peab kogu aeg peale pritsima.

Korralikul niitjal on lendterade joonkiirus oluliselt suurem. Mikidemaal on see minu teada piiratud näiteks 19000 fps. Meie keeles tähendab see ca. 96 m/s
Vanal vene rootorilgi äkki ca 80 m/s. Et korralikku tulemust saada, võiks mõelda sinna kanti. Ettevaatusabinõud mõistagi tuleb tarvitusele võtta, et lahti pääsenud tera poolt pead ära ei viiks.

Rohkem annab alati puhtama lõike, aga seda suurem on plahvatus, kui maakera nurgaga kokku saab. Ning tera kinnitus peab ka sedapalju tummisem olema.

KRN oli mu mälu järgi siiski alla 60. Estre omal oli 80 ja poldikinnitused andsid nii mõnelgi isendi järele.

Ma ehitasin kunagi kettidega purustit. Pannin 1:6 reduktori ja 2,2m läbimõõduga ketiringi. Russ ei jõudnud ringi ajada tühjalt õieti. 
Siis kui poiss mõned arvutussed tegi siis selgus, et täispööretel kaalus kaevanduse kett umbes 30 tonni. 

Nii et kui ise ehitate selliseid asju peaks olema ikka hästi läbi mõeldud tugevusvarud muidu kui midagi järgi annab ei taha mõeldagi.

Aquila captas non muscas.

(30-06-2020, 20:29 PM)v6sa Kirjutas:  Estre omal oli 80 ja poldikinnitused andsid nii mõnelgi isendi järele.

Eks sellele järgiandmisele aitasid kaasa ka kohtumised kivide ja peenema puitmaterjaliga.
Mul Estre pass on kohe nina all, kuna oli vaja rihmamõõtu.
540Rpm kardaanipöörde juures teeb rootor 1900Rpm. 185 on lõikelaius. Eks saab täpse kiiruse välja arvutada.
         

Märkus liigse wägiwalla hukutava mõju kohta on omal kohal.

Ketaste vahel on vist mingi 7 cm vahet. Ketas on seega ümmarguselt 85 cm diameetris. Selle pealt tuleks 31,667 pööret sekundis ja kettaserva ümbermõõduks 2,67 m, mis annaks nagu joonkiiruseks 84,6 m/s. Võin kinnitada, et seda pööret on palju. Poomilt võlli murdumise tõttu lahkunud trummel pöörles veel veerand tundi enne, kui otsustas maha rahunedaWink

(30-06-2020, 21:34 PM)v6sa Kirjutas:  Poomilt võlli murdumise tõttu lahkunud trummel pöörles veel veerand tundi enne, kui otsustas maha rahunedaWink

Ma olen heinamaa ääre pajusid sellise asendiga püganud. Tühikäigul küll, aga paneb mõtlema nüüd, et kui see trummel kogu kupatusega alla murdub...
   

Kel siin ise kavas rootorniidukit ehitada. Tasub ka selllele mõelda, palju rootoreid sama niidulaiuse juures olema saab. Näiteks 4 kettalise 185 Sami rootoriga T-25 toimetas rahuldavalt.
Proovisin ka kunagi sama laia Estret põksinäksile järgi. Esiteks hoo sisse saamine oli juba mootoril vaevaline, pot pot järjest kiiremaks. Heina sees kooles asi ruttu maha aga. Eks vist asi ole ka selles Estre projekteeritud suures joonkiiruses ka. See võtab võhma vähemaks. Näiteks kui veel 1:2 vahereduktor vahele saaks, ehk põks toimetaks sellega edulisemalt? Mul suurt teadmist küll füüsikst väga pole.
   

(30-06-2020, 22:13 PM)meli666 Kirjutas:   paneb mõtlema nüüd, et kui see trummel kogu kupatusega alla murdub...

Jõuab vähemalt naaberkülasse, kõik vastutulejad teeb pooleks.
Sellised asjad peavad korras ja turvalised olema.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

(30-06-2020, 22:13 PM)meli66 Kirjutas:  Kel siin ise kavas rootorniidukit ehitada. Tasub ka selllele mõelda, palju rootoreid sama niidulaiuse juures olema saab. Näiteks 4 kettalise 185 Sami rootoriga T-25 toimetas rahuldavalt.
Proovisin ka kunagi sama laia Estret põksinäksile järgi. Esiteks hoo sisse saamine oli juba mootoril vaevaline, pot pot järjest kiiremaks. Heina sees kooles asi ruttu maha aga. Eks vist asi ole ka selles Estre projekteeritud suures joonkiiruses ka. See võtab võhma vähemaks. Näiteks kui veel 1:2 vahereduktor vahele saaks, ehk põks toimetaks sellega edulisemalt? Mul suurt teadmist küll füüsikst väga pole.
Kas seal rihmarattaid omavahel ära ei saa vahetada jõuvõtuvõlli ja vahepuki omasid et pöördeid maha võtta?
Pildilt vaadata, siis justkui ei oleks väga keeruline, aga pole seda muidugi lähedalt uurinud.
Ise tahaks teha otse jõuvõtuvõllilt ilma ülekanneteta ja et Belarusil on 1500 mootoripöördega jõuvõtuvõlli kiirus 450 pööret siis et mingitki joonkiirust saada peaks rootor olema 1,9meetrit läbimõõduga.
Ümbermõõt tuleb siis 5,9 meetrit, mis korrutada 450 = 2655 meetrit minutis ehk 2655/60 võrdub 44 meetrit sekundis.
Niitma peaks ta aga selliseid kohti, kus kasvab pilliroog ja pajuvõsa läbisegi.
Selliseid on siin ennegi tehtud näiteks isand Luige poolt ja liikuvas pildis vaadata asi toimib, kuigi ma pöördeid ei tea millega niideti, siis hakkaski joonkiiruse asi huvitama.

(30-06-2020, 23:39 PM)Marko Kirjutas:  
(30-06-2020, 22:13 PM)meli666 Kirjutas:   paneb mõtlema nüüd, et kui see trummel kogu kupatusega alla murdub...

Jõuab vähemalt naaberkülasse, kõik vastutulejad teeb pooleks.
Sellised asjad peavad korras ja turvalised olema.

Nii kole see asi ka pole. Meil pani mitu korda putku. Esimene kord kukkus lihtsalt lapiti maha ja vuristas mingi veerand tundi. Teisel korral kukkus küliti ja veeres hea mitukümmend meetrit eemale, mulda laiali loopides. Mingi kiviga viskas tagaakna ka katki. Kolmas kord väändus lihtsalt viltu, ära ei kukkunud, kuna asi toimus pöördelt ja kiirust pea polnud. Siis jäi kiiresti seisma.

Lagunemise põhjuseks oli isa teadmatus ja minu nooruseuljus - sai vaeseke tagantjärele mõeldes ikka hirmsasti tappa Sad

Tasast maad niitis sigahästi ja on praegugi täiesti tarvitamiskõlbulik, kui pooletuhande € kätte saab kuskilt. Tüki tummisem, kui sama laiusega poolakas.

Kas keegi teab, mis vōiks kaaluda kaherealine Poola kartulisoputaja? Mahub/ sobitub kaalult mōnele sōiduautoga veetavale haagisele?

Aitan seadmete monteerimis ja demonteerimistöödel ning konstruktsioonide ehitamisel
www.ransar.ee
info[ät]ransar.ee
51934170 

(01-07-2020, 21:57 PM)saarrand Kirjutas:  Kas keegi teab, mis vōiks kaaluda kaherealine Poola kartulisoputaja? Mahub/ sobitub kaalult mōnele sōiduautoga veetavale haagisele?

Otsinguga картофелекопалка z 609 leiab andmeid kuhjaga.
Näiteks:
http://cxm.karelia.ru/machins/z609/index.html
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 6 külali(st)ne