Teema on suletud

KÜSIMUSED, mis oma teemat ei vääri (osa 3)

kas keegi oskab öelda,kuhu saab ära sokutada 2 veneaegset nn.keevitus balloooni.ise seda teemat ei jaga.kas 1 võibolla hapnik ja 2 atsetüleen
kuusakoski ütles,et need ei pidavat õigest rauast olema Smile ja nemad vastu ei võta

võtavad hea meelega, kui kuskil otsas vähemalt auk sees on.

(10-11-2020, 19:37 PM)sturmbannführer Kirjutas:  kuusakoski ütles,et need ei pidavat õigest rauast olema Smile

Atsetüleeniballoon on kas söepuru või pimsskivi täis topitud, loomulikult pole see õige raud. Võimalik plahvatusoht juurde, milleks jamada. Ma enda omad lasin lintsaega ohtra veevooluga pooleks, siis võeti vastu küll. Laga tuleb mehiselt, sellega pead arvestama!

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.

Kas balloonid on tühjad, ehk ilma gaasita?
Minu unistuste nimekirjas on üks täis või poolik atsetüleeni ning hapniku balloon.

(10-11-2020, 16:16 PM)rocker Kirjutas:  
(10-11-2020, 14:17 PM)13piisab Kirjutas:  
(10-11-2020, 12:07 PM)rocker Kirjutas:  Kui teema siia üldse ei sobi, võib julgelt kustutada!
Nimelt tarvis paariks/kolmeks aastaks "ajutist" kuid sooja põrandat olemasoleva plaaditud põranda peale.
Plaanis kõige alla panna põrandakütte alusplaat TYCROC UHP. Aga mis järgmiseks kihiks?? Piisab mingist kipsisit või osb, kui paks? Kõige otsa läheb pvc.
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43219&pid=446679#pid446679

kui all on soojustamata põrand ja peale tekitad paksema kihi, jääb küttevõimsus väikeseks. Neid 20..50mm paigaldus-polüstüroole päris soojustuseks lugeda ei saa: köetava põranda all käib maapinnal soojustus suurusjärgus 200mm.

ma panin 2.korrusele Siccus süsteemi + 12mm OSB + 7..8mm laminaadi. Töötab, kuigi viilu all on välisperimeetrit päris mehiselt ja soojustust on harju keskmiselt - 200mm tavalist (37?) villa.
Jäi mainimata, et all on köetud kelder.
Seni maani selles ruumis kütteallikat pole ja talvel seisab soe tänu kõrval olevate tubade kütmisele(uksed lahti) Selle põrandakütte eesmärk oleks pigem, et hea paljajalu peal olla.
Ehk sobiks kõige ajutisemaks lahenduseks otse plaadile linoleum ning selle alla põrandakütte kile.
[Pilt: ff8bfcefca491680f39f0b5ca3ada3f6.jpg]

(10-11-2020, 22:00 PM)tõnn Kirjutas:  
(10-11-2020, 16:16 PM)rocker Kirjutas:  
(10-11-2020, 14:17 PM)13piisab Kirjutas:  
(10-11-2020, 12:07 PM)rocker Kirjutas:  Kui teema siia üldse ei sobi, võib julgelt kustutada!
Nimelt tarvis paariks/kolmeks aastaks "ajutist" kuid sooja põrandat olemasoleva plaaditud põranda peale.
Plaanis kõige alla panna põrandakütte alusplaat TYCROC UHP. Aga mis järgmiseks kihiks?? Piisab mingist kipsisit või osb, kui paks? Kõige otsa läheb pvc.
https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=43219&pid=446679#pid446679

kui all on soojustamata põrand ja peale tekitad paksema kihi, jääb küttevõimsus väikeseks. Neid 20..50mm paigaldus-polüstüroole päris soojustuseks lugeda ei saa: köetava põranda all käib maapinnal soojustus suurusjärgus 200mm.

ma panin 2.korrusele Siccus süsteemi + 12mm OSB + 7..8mm laminaadi. Töötab, kuigi viilu all on välisperimeetrit päris mehiselt ja soojustust on harju keskmiselt - 200mm tavalist (37?) villa.
Jäi mainimata, et all on köetud kelder.
Seni maani selles ruumis kütteallikat pole ja talvel seisab soe tänu kõrval olevate tubade kütmisele(uksed lahti) Selle põrandakütte eesmärk oleks pigem, et hea paljajalu peal olla.
Ehk sobiks kõige ajutisemaks lahenduseks otse plaadile linoleum ning selle alla põrandakütte kile.
Tänud pakkumast, olen kilega kursis. Mingisuguseid isegi vedeleb kusagil.
Kuna teisi ruume teeb soojaks õhk-vesi, siis mõtelsin sinna lihtsalt lisa kontuuri tekitada.

vabal ajal painutan kaablit...

(10-11-2020, 20:02 PM)Marko Kirjutas:  Atsetüleeniballoon on kas söepuru või pimsskivi täis topitud, loomulikult pole see õige raud. Võimalik plahvatusoht juurde, milleks jamada. Ma enda omad lasin lintsaega ohtra veevooluga pooleks, siis võeti vastu küll. Laga tuleb mehiselt, sellega pead arvestama!
Kas atsetüleeni balloonis mitte atsetoon sees pole, selle aurud panevad päris kena kõmaka?
Või on atsetoon kõik absorbendi sees ja välja ei voola midagi? Kuskilt on kõrva jäänud, et atsi
ballooni peab kasutamisel püsti hoidma, muidu võib atsetoonist pikapeale ilma jääda.

Atsi balloonis on miskine piirituse ollus sees niiskuse paremaks sidumiseks. Kõvemad keevitajad vanal heal ajal olevat seda isegi joonud kui muud kätte ei saadud. Balloon keerati püsti ja vedelik nõrutati välja. Mis mekk sel kraamil võis olla ei oska isegi arvata. Toungue

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

Kuna atsetüleeni ei saa kokku suruda nii nagu teisi gaase siis on baloonis kadutusel absorbendina poorne pabermass ja atsetüleeni sidumiseks atsetooon. 
Kasutamisel ahk rõhu langemisel atsetüleen eraldub atsetonist. 
Baloon peab pidevalt jääma kindla rõhu alla, et ei toimuks liigset atsetüleeni eraldumist absorbendist. 
Kui balooni on kuumutatud siis tuleb balooni jahutafa 24 tunni jooksul kuna balooni kuumutamisel kuumeneb ka absorbent mida aga pole nii kerge jahutada. 
Ebaefektiivse jahutuse korral jääb absorbent kõrge temperatuuri alla  mille juures toimub atsetüleeni jätkuv eraldumine mis võib viia rõhu kriitilise tõusuni mis kutsub esile plahvatuse.  
Umbes nii räägiti ADR koolitusel.
Üks kõige ohtlikumaid artikleid see atsetüleen.

Aquila captas non muscas.

jäätmejaam võiks sellist asja vastu võtta

Pähkliajude hirm

(10-11-2020, 21:58 PM)tõnn Kirjutas:  Minu unistuste nimekirjas on üks täis või poolik atsetüleeni ning hapniku balloon.
Mul üks liigne paar vedeleb kuuri all. Kas ja mis sees on, ei tea. Sai ühelt tuttava kolimiselt ulu alla võetud.
30€/paar, Tallinn-Nõmme, tel profiilis.

Aga kui kellelgi lahti vaja saada, võib ju osta-sse või KB-sse müüki panna, ju mõni ikka ära viib.

(11-11-2020, 13:01 PM)Daff Kirjutas:  Ebaefektiivse jahutuse korral jääb absorbent kõrge temperatuuri alla  mille juures toimub atsetüleeni jätkuv eraldumine mis võib viia rõhu kriitilise tõusuni mis kutsub esile plahvatuse.  

Üks kõige ohtlikumaid artikleid see atsetüleen.

Katlamaja laepaneelid kergitas paigast, otsasein ja kõik muu lahtine, lahkus kõige kaduva teed läbi puuduva seina. Sealjuures hapnikuballooni jäänus leiti pärast isegi üles paarsada meetrit eemalt aga atsiballoon on tänaseni kadunud. Ilmselt oligi hea, et see otsasein, mis oli tühermaa poole omalt kohalt lahkus ja sinna suunda see litter välja käis. 

Millegipärast meie piirkonnas sellist inimest ei leidu, kes sooviks atsetüleeniballooni tükeldama hakata. Ei teagi, mis selle põhjus võiks olla  Rolleyes

(11-11-2020, 13:01 PM)Daff Kirjutas:  Ebaefektiivse jahutuse korral jääb absorbent kõrge temperatuuri alla  mille juures toimub atsetüleeni jätkuv eraldumine mis võib viia rõhu kriitilise tõusuni mis kutsub esile plahvatuse.
Siis on teoorias asi lihtne, kraan lahti ja balloon sooja vanni... Väljas muidugi, kerge tuuleke ei teeks ka paha Smile

(11-11-2020, 15:04 PM)Kalts Kirjutas:  
(11-11-2020, 13:01 PM)Daff Kirjutas:  Ebaefektiivse jahutuse korral jääb absorbent kõrge temperatuuri alla  mille juures toimub atsetüleeni jätkuv eraldumine mis võib viia rõhu kriitilise tõusuni mis kutsub esile plahvatuse.
Siis on teoorias asi lihtne, kraan lahti ja balloon sooja vanni... Väljas muidugi, kerge tuuleke ei teeks ka paha Smile
Miskipärast ei tohtinud kraani lahti teha. Rõhu langedes ja kõrgel temperatuuril pidi atsetüleeni eraldumine olema eriti aktiivne. SAmuti ei tohtinud ballooni liigutada. Võid orbiidile minna. 
Üks asi on teooria ja ohutustehnika. Teine asi on praktika. Juhtub vahel, et need erinevad teineteisest kardinaalselt.

Aquila captas non muscas.

https://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=52095&pid=422495#pid422495 
Seal paar pilti balloonist.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.

(10-11-2020, 11:04 AM)tõnn Kirjutas:  Kust kohast saaks osta porolooni, 2000mm X 1200mm
E-poode ning nende tarneaega tean.
Sooviks minna ja ise kohapealt, soodsalt osta.
Pärnu Espakis oli väiksemas mõõdus olemas. Telefon kätte ja helistama.

(10-11-2020, 11:04 AM)tõnn Kirjutas:  Kust kohast saaks osta porolooni, 2000mm X 1200mm
E-poode ning nende tarneaega tean.
Sooviks minna ja ise kohapealt, soodsalt osta.


www.hagelin.ee

Idiootidega pole mõtet vaielda - nad veavad sind enda tasemele ja lajatavad siis kogemusega /Iid-Tõstamaa/
Anna väikesele inimesele veel väiksem võim kätte ja ta arvab kohe et on Jumal taevas (või mode foorumis...)

(10-11-2020, 21:58 PM)tõnn Kirjutas:  Kas balloonid on tühjad, ehk ilma gaasita?
Minu unistuste nimekirjas on üks täis või poolik atsetüleeni ning hapniku balloon.
Padisel on selline komplekt saadaval koos reduktoritega. Kas täis või pool seda ei tea, igatahes susiseb kui avada.    53980192

(11-11-2020, 16:55 PM)Daff Kirjutas:  Miskipärast ei tohtinud kraani lahti teha. Rõhu langedes ja kõrgel temperatuuril pidi atsetüleeni eraldumine olema eriti aktiivne. SAmuti ei tohtinud ballooni liigutada. Võid orbiidile minna. 
Üks asi on teooria ja ohutustehnika. Teine asi on praktika. Juhtub vahel, et need erinevad teineteisest kardinaalselt.
Lugesin huvi pärast siit-sealt, mis leidsin:
Väga plahvatusohtlik kuna õhuga segu võib plahvatada kontsentratsioonide vahemikus 2%-82%. Praktikas tähendab seda, et isegi vabas õhus pole ballooni avamine ohutu, vaiksema ilmaga võib ballooni ümber kergesti tekkida plahvatusohtlik segu.
Riietel ja vaipadel kogunev staatiline elekter on enam kui piisav atsi-õhu segu süütamiseks, ainus mis kergemini süttib on vesiniku-õhu segu. Metaani/propaani/butaani ja õhu segu on ~17 korda raskemini süttiv.

Rohkem kui ~2 bar rõhu all võib vaba s.t. atsetoonis lahustamata atsetüleen iseeneseslikult plahvatada, piisab põrutusest või soojusest. Kusjuures kui õigesti aru sain ei ole tegemist plahvatusliku põlemisega e. hapnikuga reageerimisega vaid mingite muude reaktsioonidega mille käigus atsetüleen laguneb ja moodustuvad uued ühendid. See on eksotermiline e. soojust eraldav reaktsioon mis teebki asja eriti ohtlikuks. Kõrge temperatuur ja rõhk soodustavad iseeneseslikku plahvatamist, natuke ahelreaktsiooni sarnane.

Mis veel, normaalrõhul ei lahustu atsi atsetoonis kuigi palju, aga see kasvab rõhu kasvades. Seega on atsi balloonid rõhu all, aga rõhu all on atsetoon, vaba atsi "taskute" ja atsetooni loksumise vältimiseks on balloonis absorbent. Nagu märg svamm põhimõtteliselt.
Atsetüleen on ebastabiilne ühend mis teebki käitlemise ohtlikuks. Asi on naljast kaugel.

https://web.archive.org/web/201603241153...tylene.htm

Mul ka ära anda komplekt suuri balloone. Üks ats ja teine hapnik. 
Asuvad Viimsis ja postiga ei saada  Big Grin Toungue

Kõik abistavad tegevused orkide arvukuse vähendamiseks. 4x4 ja muude vajalike autode korrastamine ning kõiksugu eriprojektid.
MTÜ Toeta Ukrainat EE522200221082095744 Swedbank`is ja märgusõnaks (Autod Viimsist rindele)
Teema on suletud




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 7 külali(st)ne