Kunagi tahaks ikka mootori ära vahetada, kuid tsiteerites papa Kiire sõnu, siis nüüd, kui me juba niipalju kahju oleme kandnud ei saa me seda ometigi pooleli jätta.
Tahaks esialgu püüda sellest uuest vanarauast mootorit teha aga eks kripeldab, et selle raha eest mis ta maksis oleks saanud Mersu mootori Poolast ja kõik see jama oleks ära jäänud mis nüüd tuleb.
Defekteerimine käib ja rõõmustavalt on väntvõll kui selle mootori kalleim osa kasutuskõlblik.
Kaelad on küll lihvitud täpselt tolerantsi piirile, kuid saalede pisut suurem lõtk ei tapa seda mootorit ära.
Eriti kui kasutada kasvõi 10W40 õli tehase ettenähtud SAE 30 asemel.
Pikilõtkuga tuleb pisut jebimist, kuna seal on asi vähe mööda läinud ja laiust 0,9mm rohkem kui vanal võrdluseks oleval vändal.
Loodetavasti saab kasutada remontmõõdus pikilõtkuseibe.
Nukkvõlli pikilõtk hakkas ka huvitama ja puhastamise käigus tundus olema hammasratta alune seib loksuga, mis viitab hammasratta lahtiolekule.
Polt oli liigagi kõvasti kinni ja sai silmusvõti puru keeratud lausa aga ei tule polt lahti...
lõpuks sai tehtud spets rakis võlli kinnihoidmiseks ja korraliku padruniga umbes 80cm pikendusega ta pauguga lahti tuli, niiet polti lahtiolekus süüdistada oleks ebaõiglane.
Muidugi ei tulnud hammasratas ka võlli otsast maha ei tõmmitsa ega mu tagasihoidliku 5 tonnise pressiga.
20 tonnisel pressil painutas alusplaadid ära ja kui uued 25mm Hardoxist plaadid alla said pääses ta sellise pauguga liikuma et press ka ehmus...
Miks ta nii kõvasti kinni oli selgitab allolev slaid.
Nimelt hammasratta kiilusoon oli "kergelt" kooniline ja "pisut" kõver.
Soon koonuses 2 kümnendikku ning au ja kiitus neile dšigittidele, kes selle sinna otsa ajada suutsid tingimustes kus üleliigsel metallil pole kuhugi minna mujale kui seibist läbi.
Selle tulemusel muidu klaaskõva seib mõraga ja nii õnnetult, et murdunud serv on töötanud metallilõike instrumendina ja nukkvõllipuksi 3mm otsast maha freesinud enne nürinemist.
Nukkvõll pisut kõver ka, kuid see sai ära rihitud sest sel mootoril vähe erilisem nukkvõll, mis viie laagri peal keerleb.
Rihtimise käigus põrutamise peale tuli õlikanalist välja piiluma selline asi, et mis värk on?
Neid juppe tuli sealt veel välja ja paistab, et seal pole ta murdunud vaid kanalit pidi liikunud järjest edasi ja auk otsast jupikaupa hammustanud teda.
Plokki polnud aga käepärast ja eks see selgub varsti kus augus ta ära väsis.
Tõsisem mure aga paistab nukkide tööpinnalt ja sellist asja ei tohiks veel esineda alla ühe õlivahetuse sõitnud mootoril.
Tegelikult pole sellist asja enne näinud veel ühelgi traktorimootoril, kuid kiire vananemise eest läheb tootearendusele linnuke kirja.
Plokil tahab vahetust aga parasiitratta telg, mis annab välja sellise mõõdu ning kulumisjälgi ei paista teisel olevat.
Pole teda kunagi vahetanud ja ei kujuta ette kui kõvasti ta seal sees olla võib.
Võiks teise siis juba laagrite peale teha kui ta lahti tuleb võtta ja õlikanal kinni panna sest veerelaager ei pea survega määrimist saama.
Ühtlasi nihutaks siis juba 0,8mm allapoole sest hambumises on ebamõistlikult suur lõtk väntvõlli ja parasiidi vahel, mis oli kolinana kuulda esiotsast ja kui kompressorile näpp ette panna hakkas mootor "haukuma".
Eripärana jäi silma üks inseneritöö möödalaskmine.
Nimelt kütusepumba hammasratta juurde viiva 3 poldiga luugil on ei teagi miks pandud üks polt just allapoole.
Tekib aga sinna õlitasku nagu näha ja imbub see õli alumise poldi vahelt välja ja muidugi läheb ka mootorit pidi jooksma kui luuki lahti võtta.
Lõpetaks aga ikkagi optimistliku noodiga, sest tegu pole kuigi suure mootoriga ja palju rohkem porri sinna sisse ära mahutades läheb kitsaks.
